Vangilaager Jaroslavlis?
Vangilaager Jaroslavlis?
Kas on kellelgi teavet sealse vangilaagri olemasolust?Kas oli ka sellel vangilaagril mingi oma number või nimi?Teada on, et sinna vangilaagri hospidali sattus haavatuna üks eestlane, kelle kohta saatis koju Eestisse teate üks sealne med. õde, kiri pole säilinud ja ei mäletata enam täpset aastat, kuid tegemist oli 1941a. sõjasuvel mobiliseerituga.Rohkem kirju ei tulnud ja on loogiline arvata, et mees suri.Kuid asjaolu ise et Jaroslavlis see vangilaager oli, on kindel. Huvitav oleks teada, kas ka seal maeti ühishaudadesse või kui palju oli sealne ümbruskond sõjategevusse haaratud?Tuhnin kükk igal pool netis, aga pole senini midagi leidnud. Palun selles osas siinlugejate abi? Tänan ette!!
Esiteks - Jaroslavl oli sügav tagala.
Teiseks - kogu Venemaa oli üks vangilaager
(ja on mõneti siiani)
Kas see vangilaagri jutt ikka on kindel? Jaroslavli linnaga seondub ju nn. ENSV tegelaste evakuatsioon, kunstiansamblid jms. Ehk oli otsitav töölaagrites ärakurnatuna jõudnud Jaroslavli ja laatsaretti sattunud mitte haavatuna, vaid haige ja kurnatuna?
Teiseks - kogu Venemaa oli üks vangilaager
(ja on mõneti siiani)Kas see vangilaagri jutt ikka on kindel? Jaroslavli linnaga seondub ju nn. ENSV tegelaste evakuatsioon, kunstiansamblid jms. Ehk oli otsitav töölaagrites ärakurnatuna jõudnud Jaroslavli ja laatsaretti sattunud mitte haavatuna, vaid haige ja kurnatuna?
Lgp. Toomas Tyrk! Tänan Teid asjakohase info eest! Ma ei kirjutanud ennem tõesti, et too kaduma jäänud mees oli koduste jutu järgi olnud Kunsti - ja muusikaansamblis, kõva pilli- ja laulumees. Juhindusin infost, et mees sattus sinna haavatuna. Tundus algul kummaline kooslus , et haavatud mängivad seal pilli või sai pilli mängides haavata?Üsna rumal, eks ole! Nüüd saab oletada et med. õde kes kirjaga teate saatis tegi seda käsitsikirjas ja vene keeles, millest meie tollane eestlane mitte mõhkugi ei jaganud ja tekkiski valearusaam et nüüd on pereisa haavata saanud.
Kuid nüüd küsimus : millistest tööpataljonidest võisid mehed sinna sattuda?Usun varianti kurnatu ja haigena sinna jõudmisest, mistõttu tuligi esialgu viibida haiglaravil. samas tekib kohe ka veel rumalam küsimus: ümberringi käis julm sõjategevus,nälg, surm,tagala küll, aga nemad seal mängivad pilli ja löövad lulli? Vabandage minu ebakompetentsust neis asjus, otsin vaid jälgi, kuhu, kuidas ja miks see inimene kaduma jäi? Eestist oli ta lahkunud laevaga, mis nimelisega, ei mäletata. Kui ei olnud tegemist konkreetselt vangilaagriga, kas seal kosunud ja tervise tagasi saanud mehed võidi ka kord sõjakoldesse saata?Kas on olemas mingeid kirjanduslikke allikaid, kust saaks selle kohta lugeda, säilinud fotosid trükistes?Seda et kogu venemaa oli üks suur vangilaager olen kaardilt näinud jah, laager laagris kinni! Kas on teada ehk teistegi Jaroslavlis olnud eesti meeste saatus? Tänan Teid!
Kuid nüüd küsimus : millistest tööpataljonidest võisid mehed sinna sattuda?Usun varianti kurnatu ja haigena sinna jõudmisest, mistõttu tuligi esialgu viibida haiglaravil. samas tekib kohe ka veel rumalam küsimus: ümberringi käis julm sõjategevus,nälg, surm,tagala küll, aga nemad seal mängivad pilli ja löövad lulli? Vabandage minu ebakompetentsust neis asjus, otsin vaid jälgi, kuhu, kuidas ja miks see inimene kaduma jäi? Eestist oli ta lahkunud laevaga, mis nimelisega, ei mäletata. Kui ei olnud tegemist konkreetselt vangilaagriga, kas seal kosunud ja tervise tagasi saanud mehed võidi ka kord sõjakoldesse saata?Kas on olemas mingeid kirjanduslikke allikaid, kust saaks selle kohta lugeda, säilinud fotosid trükistes?Seda et kogu venemaa oli üks suur vangilaager olen kaardilt näinud jah, laager laagris kinni! Kas on teada ehk teistegi Jaroslavlis olnud eesti meeste saatus? Tänan Teid!
Ma ei tahaks nüüd kuidagi astuda selle väikese universumi - nimega militaarnet - looja Toomas Türk'i kingadesse ja Teie mitmeharulise küsimuse järgi oletan, et Te ei tea sellest ajalooperioodist just eriti palju - seega on sellises vormis võimatu ammendavat vastust anda isegi ajaloolise tausta piisavaks kirjeldamiseks.
Olukord ei ole siiski lootusetu! Kui te viibite füüsiliselt Eestis, siis saate kerge vaevaga hankida vastavat kirjandust, mis aitab Teil nondest aegadest aru saada. Minu auklik mälu suudab meenutada, et hiljuti on ilmunud ka heaks hinnatud mälestusteraamat ühelt punase laskurkorpuse veteranilt. Kas seal midagi ka Jaroslavlist on - kahtlen. Muusik, helilooja muusikaajaloolane Valter Ojakäär on andnud välja raamatu sõjaaegsetest muusikategijatest ja - kollektiividest (pole lugenud). Ta oli küll "valel" poolel, aga vist kirjutas ka "õige" poole meestest?
Siin saaksid aidata kindlasti lugemissoovitustega teised foorumlased, Estoloog ehk ennekõike?
Olukord ei ole siiski lootusetu! Kui te viibite füüsiliselt Eestis, siis saate kerge vaevaga hankida vastavat kirjandust, mis aitab Teil nondest aegadest aru saada. Minu auklik mälu suudab meenutada, et hiljuti on ilmunud ka heaks hinnatud mälestusteraamat ühelt punase laskurkorpuse veteranilt. Kas seal midagi ka Jaroslavlist on - kahtlen. Muusik, helilooja muusikaajaloolane Valter Ojakäär on andnud välja raamatu sõjaaegsetest muusikategijatest ja - kollektiividest (pole lugenud). Ta oli küll "valel" poolel, aga vist kirjutas ka "õige" poole meestest?
Siin saaksid aidata kindlasti lugemissoovitustega teised foorumlased, Estoloog ehk ennekõike?
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5564
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Hetkel tuli tänu küll valel aadressilTiina kirjutas:Lgp. Toomas Tyrk! Tänan Teid asjakohase info eest!
Mina ei ole seni siin teemas sõnagi öelnud. Ja see, et postitusele vastamise kohta tulevad meeldetuletused minu e-maili aadressilt - see ei tähenda et ma sinna oma kätt külge oleks pannud
Et mitte väga teemast mööda rääkida. Jaroslavlist ning kunstiansamblitest peaks olema juttu paljude tolle aja kunstinimeste biograafiates. Nõukogude ajal ilustatud kujul, viimasel ajal ilmunutes ilmselt realistlikumalt.
Taustast arusaamiseks võib näiteks üritada leida midagi Georg Otsa või Raimond Valgre või .... sõja-aegsest elust...
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5564
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Veel mõned otsimisvihjed.
ERA.R-1564 - Eesti Riiklikud Kunstiansamblid
Arhiivi põhiosa on hoiul Teatri- ja Muusikamuuseumis. Riigiarhiivi filiaalist (endine Parteiarhiiv) leiab aga ilmselt need kõige huvipakkuvamad toimikud.
Direktori käskkirjad - ERA.R-1564.1.1 1942-1945
Kaadrite avaldused ja sellega seoses olev kirjavahetus - ERA.R-1564.1.2 05.07.1942-19.05.1943
Neist võib inimese kohta jälgi leida..
Kui aga seal fondi midagi ei ole - tasub sama filiaali arhiivitöötajailt küsida. Jaroslavli seotud dokumente on seal ka teistes fondides. Ning kõik Jaroslavliga seotud materjalid, mis Eestis olemas on, on seal...
Filiaali enda leiab aga siit:
Tõnismägi 16
Avatud esmaspäevast reedeni kl 9-17
riiklike pühade eelsetel päevadel kl 9-15
iga kuu viimasel reedel suletud.
Hoidlad avatud kl 9.00-16.30, reedeti kl 15.30.
telefon: (+372) 693 8512
e-post: lugemissaal.tm@ra.ee
[Laagrite süsteem Jaroslavli oblastis
http://www.memo.ru/history/NKVD/GULAG/
Ukazateli -> Geograficheskij ukazatel' ->Yaroslavl' / Yaroslavskaya oblast'
*
Jaroslavli oblasti "Kniga pamyati":
http://visz.nlr.ru/project/reg/yarosl.html
*
Raamat "Eestlased tööpataljonides 1941-1942" (I-II, Tallinn 1993) - Eedo Tarvo nime registrites ei leidu
Raamat "Kunstiansamblid Suure Isamaasõja päevil: mälestustekogumik Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite tegevusest" (Tallinn: Eesti NSV Teatriühing, 1963)
Raamat: Kaarel Toom, "Kunstiansamblite päevilt: [mälestusteraamat Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite draamatrupi tegevusest sõja-aastatel]" (Tallinn : Eesti Raamat, 1981)
Raamat: Paul Pinna, "Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944" (Tallinn : Faatum, 1995) - tööpataljoni ja kunstiansambli, üldse tagala osa väga hea; mh Jaroslavl; ka linna korduvatest pommitamisest sakslaste poolt; ja kuidas Sverdlovskist tulid ansmblisse sadakond inimest tööpataljonide mopikeskustest, loomavagunitega kuu aega, räbalais, täitanud, haiged, näljased, täid levitasid plekilist soetõbe ja esimesed ohvrid kohe haiglasse, kes paranes, kes suri (lk 329).
*
Toomas, AISis järgi on Eedo Tarvo ka Lennuväebaasis töötanud...]
]
ERA.R-1564 - Eesti Riiklikud Kunstiansamblid
Arhiivi põhiosa on hoiul Teatri- ja Muusikamuuseumis. Riigiarhiivi filiaalist (endine Parteiarhiiv) leiab aga ilmselt need kõige huvipakkuvamad toimikud.
Direktori käskkirjad - ERA.R-1564.1.1 1942-1945
Kaadrite avaldused ja sellega seoses olev kirjavahetus - ERA.R-1564.1.2 05.07.1942-19.05.1943
Neist võib inimese kohta jälgi leida..
Kui aga seal fondi midagi ei ole - tasub sama filiaali arhiivitöötajailt küsida. Jaroslavli seotud dokumente on seal ka teistes fondides. Ning kõik Jaroslavliga seotud materjalid, mis Eestis olemas on, on seal...
Filiaali enda leiab aga siit:
Tõnismägi 16
Avatud esmaspäevast reedeni kl 9-17
riiklike pühade eelsetel päevadel kl 9-15
iga kuu viimasel reedel suletud.
Hoidlad avatud kl 9.00-16.30, reedeti kl 15.30.
telefon: (+372) 693 8512
e-post: lugemissaal.tm@ra.ee
[Laagrite süsteem Jaroslavli oblastis
http://www.memo.ru/history/NKVD/GULAG/
Ukazateli -> Geograficheskij ukazatel' ->Yaroslavl' / Yaroslavskaya oblast'
*
Jaroslavli oblasti "Kniga pamyati":
http://visz.nlr.ru/project/reg/yarosl.html
*
Raamat "Eestlased tööpataljonides 1941-1942" (I-II, Tallinn 1993) - Eedo Tarvo nime registrites ei leidu
Raamat "Kunstiansamblid Suure Isamaasõja päevil: mälestustekogumik Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite tegevusest" (Tallinn: Eesti NSV Teatriühing, 1963)
Raamat: Kaarel Toom, "Kunstiansamblite päevilt: [mälestusteraamat Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite draamatrupi tegevusest sõja-aastatel]" (Tallinn : Eesti Raamat, 1981)
Raamat: Paul Pinna, "Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944" (Tallinn : Faatum, 1995) - tööpataljoni ja kunstiansambli, üldse tagala osa väga hea; mh Jaroslavl; ka linna korduvatest pommitamisest sakslaste poolt; ja kuidas Sverdlovskist tulid ansmblisse sadakond inimest tööpataljonide mopikeskustest, loomavagunitega kuu aega, räbalais, täitanud, haiged, näljased, täid levitasid plekilist soetõbe ja esimesed ohvrid kohe haiglasse, kes paranes, kes suri (lk 329).
*
Toomas, AISis järgi on Eedo Tarvo ka Lennuväebaasis töötanud...]
]
Sõjaajal pommitasid sakslased ka tagala linnu,üks nendest oli ka Jaroslavl.Mitmel korral,mis aastal,ei oska öelda.Kunagi külastades Ljubimi(120 km.Jaroslavlist põhja suunas) nägin mälestusmärkki Jaroslavli linna pommitamise ohvritele.Nii,et haavata võis saada ka pilli mängides.
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!
Arnold! - Vabandan oma eksimuse pärast ja tänan Teid Teie vastuse eest, mis mulle oli oluline teada, läks tõesti härra Toomas Tyrkiga vähe mööda, vist olid segajad peal.Aga jutt jumalu õige - ma ei tea sellest ajaperioodist tõesti suurt midagi, egas siis muidu küsiks, ükskord peab ju selle selgekssaamisega algust tegema, parem hilja kui mitte kunagi ja siin kohal pean ka vajalikuks öelda, et tegelikult pean ma selle asja uurimisega mitte oma huvides tegelema, seepärast on teema tõesti võõras!!!
Arf! - Tänan samuti info eest, olen need raamatud läbi sirvinud ja tuligi just seoses kunstiansamblitega meelde, et seal sellest miskit juttu oli :Valgre, Ots, Ojakäär ja ka Ernesaks! Homme võtan raamatukogust uuesti.Aitäh!
mangust! - Tänan, et on ka peale minu inimesi, kes on samal" rumalal" arvamusel, et pilli mängides võib surma saada, seda muidugi ainult Venemaal!!Kui hästi järgi mõelda, siis ei tundugi see enam nii rumal!Toomas Tyrk! - Teie ees ka vabandus, alles registreerisin ennast kasutajaks ja pole siin veel kohanenud, seetõttu võin tõesti puusse panna! Vaatamata sellele minu erilised tänusõnad just Teile, kes Te nii põhjaliku ülevaate andsite, kasutan loomulikult iga Teie viite otsimaks Jaroslavli kohta, sest see minu algne küsimus ju oligi! Aga ka edaspidine teema arendus on teretulnud, välja pakuti Estoloogi poolt sõna sekka ütlemist. Olen siin tema kirjutisi lugenud ja jääb vaid hämmastuda, kuidas temal on nii suur teadmiste pagaz on!!
Suur aitäh Teile kõigile, kes endast märku andsid!!!
Arf! - Tänan samuti info eest, olen need raamatud läbi sirvinud ja tuligi just seoses kunstiansamblitega meelde, et seal sellest miskit juttu oli :Valgre, Ots, Ojakäär ja ka Ernesaks! Homme võtan raamatukogust uuesti.Aitäh!
mangust! - Tänan, et on ka peale minu inimesi, kes on samal" rumalal" arvamusel, et pilli mängides võib surma saada, seda muidugi ainult Venemaal!!Kui hästi järgi mõelda, siis ei tundugi see enam nii rumal!Toomas Tyrk! - Teie ees ka vabandus, alles registreerisin ennast kasutajaks ja pole siin veel kohanenud, seetõttu võin tõesti puusse panna! Vaatamata sellele minu erilised tänusõnad just Teile, kes Te nii põhjaliku ülevaate andsite, kasutan loomulikult iga Teie viite otsimaks Jaroslavli kohta, sest see minu algne küsimus ju oligi! Aga ka edaspidine teema arendus on teretulnud, välja pakuti Estoloogi poolt sõna sekka ütlemist. Olen siin tema kirjutisi lugenud ja jääb vaid hämmastuda, kuidas temal on nii suur teadmiste pagaz on!!
Suur aitäh Teile kõigile, kes endast märku andsid!!!
Vastavat bibliograafiat jm (esimeses kunstiansamblite osa nt lk 122-149) kahes järgmises raamatus ja enamik nimesid seal seoses kunstiansamblitega ka toodud, kelle mälestusraamatuid jm võib huviks lisaks lugeda
Purge, Säde
Karmidel aastatel: Nõukogude Eestist evakueerunud Suure Isamaasõja tagalas 1941-1944
Tallinn: Eesti Raamat, 1965
*
Purge, Säde
Katsumused ja karastumine : Eesti NSV-st evakueerunud töötajad Nõukogude tagalas, 1941-1944
Tallinn : Eesti Raamat, 1986
*
Esimeses nt see, et 1942. a. jaanuari lõpul määrati Jaroslavl kunstiansamblite asukohaks; esimesed liikmed - 36 orkestranti ja näitlejat saabusid Kuibõshevist ja Uljanovskist sinna 5.03.1942; suurim eshelon 90, peamiselt demob-tega, saabus 17.03 Tsheljabinskist ja Sverdlovskist; 21.03-ks oli kohal üle 150 ettenähtud 232-st. 22.03.1942 toimus avakoosolek. Juuni keskpaigaks olid kõik kohal. Jne.
*
Ja Teatri- ja Muusikamuuseumis on ka ENSV Riiklike Kunstiansamblite arhiivimaterjali üsna palju.
*
Igaks juhuks võib vaadata ka
ERA.R-1.2.977
Evakueerunute kartoteek isikute ja nende perekonnaliikmete kohta. R-Ja (vene tähed)
ERA.R-18.8.90
ENSV ORKA ja Jaroslavli ORA arhiividokumentide ning artiklite masinakirjakoopiad
08.1940-04.1944
Purge, Säde
Karmidel aastatel: Nõukogude Eestist evakueerunud Suure Isamaasõja tagalas 1941-1944
Tallinn: Eesti Raamat, 1965
*
Purge, Säde
Katsumused ja karastumine : Eesti NSV-st evakueerunud töötajad Nõukogude tagalas, 1941-1944
Tallinn : Eesti Raamat, 1986
*
Esimeses nt see, et 1942. a. jaanuari lõpul määrati Jaroslavl kunstiansamblite asukohaks; esimesed liikmed - 36 orkestranti ja näitlejat saabusid Kuibõshevist ja Uljanovskist sinna 5.03.1942; suurim eshelon 90, peamiselt demob-tega, saabus 17.03 Tsheljabinskist ja Sverdlovskist; 21.03-ks oli kohal üle 150 ettenähtud 232-st. 22.03.1942 toimus avakoosolek. Juuni keskpaigaks olid kõik kohal. Jne.
*
Ja Teatri- ja Muusikamuuseumis on ka ENSV Riiklike Kunstiansamblite arhiivimaterjali üsna palju.
*
Igaks juhuks võib vaadata ka
ERA.R-1.2.977
Evakueerunute kartoteek isikute ja nende perekonnaliikmete kohta. R-Ja (vene tähed)
ERA.R-18.8.90
ENSV ORKA ja Jaroslavli ORA arhiividokumentide ning artiklite masinakirjakoopiad
08.1940-04.1944
Suured tänud ESTOLOOGILE!!!Olen jõudnud juba lugeda härra Tyrki poolt soovitatud kirjandust, pilt sealsest eluolust hakkab selgeks saama.Too eesti mees, keda otsin oli Eedo Tarvo, sünd.08.02.1915. Narvas. Mingil ajal jõudis ka tema Jaroslavli, väga haigena, see haavatasaamise jutt on endiselt kahtlane,pigem siiski alatoitlusest ja karmidest tööoludest läbini kurnatuna sattus ta koheselt sealsesse sõjaväehaiglasse. Pärast paranemist oli ta olnud meeskooris laulja ja olles oma ametilt puusepp parandas ta ka pille.Aga ta oli hirmus eestimeelne mees ja suumulk ei seisnud mitte kinni, seetõttu saab nüüd arvata,et ta ikka midagi Nõukogudevastast seal hõiskama hakkas et ta ühel päeval arreteeriti, see pidi olema pealekaebamise tulemus, polnud ju palju vaja...
Edaspidine saatus kujunes karmiks - Eedo saadeti sunnitöölaagrisse, mis asus kaugel-kaugel idas. Seda kõike on suutnud meenutada tema veel ainsana elusolev 70-aastane tütar. Sunnitöölaagrist tuli eestikeelne kiri alles 1946aastal, selle kirjutas eestlannast sealne haiglaõde, kellega Eedo sai rääkida emakeeles ja polnud enam võimeline ise kirjutama. Haiglaõe kirjast selgus, et Eedo oli sunnitöölaagris TINAMAAGIKAEVANDUSES, saanud tinamürgituse ja on väga haige.Tütar ei mäleta aga kaevanduse nime, oli koosnenud vaid ühest sõnast. Leidsin Venemaa kaardilt kokku 6 tinamaagimaardlat, kuid nüüd ei oska ma kuidagi seost leida, millisesse ta täpselt saadeti?Arvan et mööda raudteed Jaroslavl - Sverdlovsk - Irkutsk - ja sealt edasi tulevad 4 maardlat: šerlovaja gora; Hingansk; Dalnegorsk ja üks maardla üsna Komsomolsk na Amure lähedal. Kas on ajaloost teada miskit vangilaagri olemasolu nendes maardlates? Teised 2 maardlat jäävad hoopis Verhojanski ja Peveki juurde.
Viimane kiri sealt tuli sama eestlannast haiglaõe käest teatega et Eedo on surnud ja maetud ühishauda! Ühishaua olemasolu jätab arusaamise et seal surid inimesed massiliselt ja tuleb välja et ka vähemalt see üks eesti mees - Eedo.Aastal 1947. Palun jällegi teadjate meeste abi, kui kellelgi tarkust jagada, ootan huviga!! Aitäh estoloogile!!!
Edaspidine saatus kujunes karmiks - Eedo saadeti sunnitöölaagrisse, mis asus kaugel-kaugel idas. Seda kõike on suutnud meenutada tema veel ainsana elusolev 70-aastane tütar. Sunnitöölaagrist tuli eestikeelne kiri alles 1946aastal, selle kirjutas eestlannast sealne haiglaõde, kellega Eedo sai rääkida emakeeles ja polnud enam võimeline ise kirjutama. Haiglaõe kirjast selgus, et Eedo oli sunnitöölaagris TINAMAAGIKAEVANDUSES, saanud tinamürgituse ja on väga haige.Tütar ei mäleta aga kaevanduse nime, oli koosnenud vaid ühest sõnast. Leidsin Venemaa kaardilt kokku 6 tinamaagimaardlat, kuid nüüd ei oska ma kuidagi seost leida, millisesse ta täpselt saadeti?Arvan et mööda raudteed Jaroslavl - Sverdlovsk - Irkutsk - ja sealt edasi tulevad 4 maardlat: šerlovaja gora; Hingansk; Dalnegorsk ja üks maardla üsna Komsomolsk na Amure lähedal. Kas on ajaloost teada miskit vangilaagri olemasolu nendes maardlates? Teised 2 maardlat jäävad hoopis Verhojanski ja Peveki juurde.
Viimane kiri sealt tuli sama eestlannast haiglaõe käest teatega et Eedo on surnud ja maetud ühishauda! Ühishaua olemasolu jätab arusaamise et seal surid inimesed massiliselt ja tuleb välja et ka vähemalt see üks eesti mees - Eedo.Aastal 1947. Palun jällegi teadjate meeste abi, kui kellelgi tarkust jagada, ootan huviga!! Aitäh estoloogile!!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist