www.militaar.net

Vaesed semiidid ehitasid "härrasrassi" valitsemise ajal nii mõndagi. Isegi "armeegrupi Narwa" tarvis ehitati kaitserajatised. Ma ei ole selles 100% kindel,kuid kas mitte Riigiküla kindlustused polnud semiitide poolt ehitatatud. Rõhuva osa ehitistest rajasid siiski saksa pioneerid.

Nii,peaks mainima,et Ida-Virumaal tegid ülesehitustöid kindral Tsarelski juhtimisel:

10000 tööpataljonlast
8000 zeeki
4000 saksa sõjavangi
Siia hulka tuleb muidugi lisada veel tuhanded valvurid,ehituspataljonid ja spetsialistid.

Veltu kirjutab:

Mina olen idavirumaalane ja tean väga hästi,kuidas asjad siin on. Nt Sillamäe ja Narva-Jõesuu ongi tööpataljonlaste poolt üles ehitataud. Võib julgelt öelda,et Sillamäe ehitasid tööpati mehed. Enne neid mehi polnud seal m-igi.

Olen üks neist, kes 1946. a. oktoobris Venemaa vangilaagritest koos 4000 endise eesti, läti ja leedu sõjamehega Narva toodi, kus meist moodustati kolm tööpataljoni ja allutati NKVD 7. kombinaadi ehitusvalitsusele. Sama aasta novembris viidi kaks pataljoni Sillamäele kus need hakkasid endise õlitehase varemetele praegust Silmeti tehast ehitama. Üks pataljon jäi algul Narva-Jõesuusse, kus see 1947. a. samuti Sillamäele toodi.
Sõjavangilaagritest veel niipalju, et N. Liidu karistuspoliitika nägi ette vähemusrahvustest sõjavangide saatmise võimalikult kaugele oma alalisest elukohast ja rahvusterritooriumist.
Nagu nüüd avanenud arhiividokumentidest nähtub, oli pärast sõda Eestis asunud vangilaagrites eestlastest sõjavange väga vähe. Nii näiteks oli Narva vangilaagris nr. 206 seisuga 1. juuli 1945 kokku 4759 vangi. Nende hulgas oli aga ainult kolm leedulast, kaks lätlast ja ainult üks eestlane.
Ühes Eesti suurimas - Ahtme sõjavangide laagris nr. 135 - oli seisuga 31. juuli 1945 kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. Väiksemal arvul oli selles laagris veel rumeenlasi, jugoslaavlasi, hispaanlasi, taanlasi, inglasi ja teisi rahvusi. Kuid samal ajal oli seal vaid kolm leedulast, üks lätlane ja mitte ühtegi eestlast.
Sillamäe tehase ja linna rajamisest saate lugeda ka:
http://www.hot.ee/lvpfoorum/Ajalugu/sillamae.htm

"GULAGI Arhipelaagi" kaane siseküljel on NSVL-i kaart, kus Eesti kohal on kaks nime: Sillamäe ja Nõmme.
Saan aru, et Nõmmesid on muidugi mitmeid. Üks Nõmme asub teadupärast Tallinnas.
Olen kusagilt kuulnud, et mingi vangilaager asus hilisema Taksopargi ja praeguse Kristiine keskuse kohal.
Oskab keegi seda juttu täpsustada?

GULAGI Arhipelaagi" kaane siseküljel on NSVL-i kaart, kus Eesti kohal on kaks nime: Sillamäe ja Nõmme.
Saan aru, et Nõmmesid on muidugi mitmeid. Üks Nõmme asub teadupärast Tallinnas.

Praegusel Mustamäel olevat ka kunagi vangilaager olnud, enne seda kui majad sinna ehitati.
Üks Laager olevat asunud Pääsküla külje all Laagris.

Minu arust asus Lilleküla laager praeguse taksopargi maaalal olnud heinamaal.
Kunagi sai naabrimehe hoovist toodud malmkatlad 2 tk. Olid teised täpselt ühesugused. Üks kena päev ukse taga tegelane Okupatsioonimuuseumist. Tutvustas ennast ja seletama -naabrimehe info peale tulnud. Lugu siis järgmine -peale saksa sõjavangide lahkumist viiekümnendate alguses oli naabrimehe isa toonud sakslaste laagrist ära nende supikeedu nõu -katla. Okupatsioonimehel silmad säravad ja küsib -kas saaks katelt näha ja ehk muuseumigi orgunnida ? Viisin selli aeda ja näitan kahte katelt ja ütlesin -valigu välja.
Kujul vajus näost päike ära - tavalised pesuköögikatlad!!!
Oligi mede jutt läbi. Lootis vist leida tõelist rariteeti -hiigelpotti ,mille küljed umbselt Hansusid ja Kurte täis kraabitud ?

Wolfgang bõl zdess.

Kujul vajus näost päike ära - tavalised pesuköögikatlad!!!

No aga vabalt võidi ju nendes kunagi vangidele suppi keeta

Neid vange kasutati ehitustöödel ja tehastes Tallinnas. Mu vanaisa konvoeeris neid Ilmarisse, mis tollal oli sadamas, elektrijaama kõrval. Vangid olid rahulikud ja mingeid jamasid tal seoses nendega meenutada ei ole. Ahjaa, ta ise oli 19-aastane poiss ja Ilmarises õpilane. Põhimõtteliselt anti talle püss pihku, üks klutt vindiga u. 20 sakslase peale, ja mine konvoeeri.
Need sakslased, kes töötasid tehases olid insenerid ja hästi haritud. Ehitasid veel esimese Endla viadukti, mis oli tollal ikka suht pisike auk, ja see tehtigi lihtsalt niimoodi, et mõlemalt poolt hakati kaevama, kuni keskel kokku saadi. Ohvitseridel oli veel oma klubi ja tähistus. Neil olid suuremad õigused, kui reameestel.
Mida veel rääkida, mu sõbra vanaisa valvas neid vange Kristiine heinamaal, aga pandi kinni, kuna vanaisa nüüdseks endine sõber kaebas ta peale, et sõbrustab vangidega. Vana oli veel Lukist Kuramaani sõdinud.

2H kirjutas:Kahtlane kas ikka tööpat.Kohtla-Järve on tavaliste vene kriminaalide ehitatud.Ja oi kui palju peavalu nendega seal kandis oli.Aga noh eks kriminaale võib ka sotsialistlikus kirjanduses tööpataljoniks nimetada.

Jama
K-Järva vanalinnas, eriti endise Kiviteri tehase juures ja Vahejaama kõrval on siamaani alles majad, mis on just saksa vangide poolt ehitatud.

[
Olen kuulnud,et selle plaattee iga 100 m kohta pidi olema vähemalt üks surnud sõjavang.Aga see võib olla ka legend.Ei tea ju kui suur suremus oli sellistes laagrites.[/quote]

Kuskil eesti raadiosaates räägiti,et sakslastest vangid ,kes Maardu betoonteed ehitasid,olla iga surnud kaasmaalase mälestuseks betooni sisse jätnud tellise mõõtudega puutüki.

Üks maja mida ehitasid sakslastest sõjavangid asub Rummus, maantee ääres, praegu on mahajäetud ning vangla territooriumil. Väga ilus paekivist maja.
Siis veel nii palju mäletan et minu lapsepõlves Kristiines oli seal üks võssa kasvanud koht kus olid barakkide varemed, praegu seal pole midagi alles, kõik läks uuselamurajooni ehitamiseks. Ei ole kindel kas see mingi vangilaager võis olla, kuna on olnud päris kapitaalsed ehitised, valgest telliskivist. Oli Tedre ja Käo tn. piirkonnas, piirnes ajandiga.

retti kirjutas:Kuskil eesti raadiosaates räägiti,et sakslastest vangid ,kes Maardu betoonteed ehitasid,olla iga surnud kaasmaalase mälestuseks betooni sisse jätnud tellise mõõtudega puutüki.

Sakslastest vangid EI EHITANUD Maardu juures olevat betoonteed:
https://www.epl.ee/artikkel_292447.html

shiim kirjutas: Sakslastest vangid EI EHITANUD Maardu juures olevat betoonteed:
https://www.epl.ee/artikkel_292447.html

Seda praegust küll mitte. Aga lugege ka selle EPL artikli kommentaare -- https://www.epl.ee/artikkel_292447.html&Com=1

Artiklist paistab, et teeajaloolased saksa sõjavangide tegevusest eriti palju ei tea. Autor ei tea täpselt isegi seda, millal vangide töö sel tee-ehitusel otsa lõppes -- ilmselt pole Maanteeametil vastavaid dokumente. Ta ei maini ka, kes siis ehitas vana (enne 1968.a kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni.

Minu teada on saksa sõjavangide ehitatud hooneid ka Jõelähtme lähedal.

ooblää kirjutas:Tean kus peterburi tee ääras on alles vangilaagrilaagri viie baraki vundamendid (mis vundamentidest alles)... Seal elasid ja töötasid saksa vangid,kes ehitasid plaatteed. (peterburi maanteed)

Kus täpsemalt see koht on?

Esialgu niipalju,et Kiiu-Kuusalu vahelisel alal.Kui vaja täpsemat infi,eks siis ka saab.