Teises maailmasõjas langenute andmebaas
Karl Karu „Kodunurga kroonika“ (Tartu 2008) kirjeldab peaasjalikult Kavastu mõisa maadele tekkinud talude ja tollaste külade ajalugu umbes saja aasta jooksul. Selles teemas huvitavad meid kohalike elanike kaotused nõukogude okupantide vastu võideldes. Et asi kristallselge oleks – tsiviilkaotused siia ei puutu, kuigi mõnikord on see piir natuke ähmane.
Viira küla
„Saksa sõjaväes said surma: August Kopli ja Oskar Kangur, kes Riigiarhiivi andmetel arvates 11.septembril 1944 saadeti 20.SS Grenaderide Väljaõppe Rügemendi 3 kompaniist Lauenburg/Pommeri SS ja Relva alljuhtide kooli sama 20.SS Grenaderide varupataljoni Põhikompaniis, jäädes teadmata kadunuks, Villu Torga, Johannes Karu pärast sõda Vene vangilaagris. Nii August Koplit kui Oskar Kangrut olla nähtud sõja lõpu eel kui väejooksikuid Saksa sõjaväest, kuid elumärki ei ole neist kummastki.“
Kommentaar: Lauseehitus on selline, et jäävad kahtlused selles osas, et millised andmed millise mehe kohta käivad. Kus kedagi ja kuna nähti? Kas lisaks J.Karule ka V.Torga hukkus Vene vangilaagris? Vangilaagris hukkumine ei ole käsitletav selles teemas. Koondnimekirjaga ei ole veel võrrelnud - kirjutan lihtsalt ümber.
Teiste külade kohta järgnevalt
Viira küla
„Saksa sõjaväes said surma: August Kopli ja Oskar Kangur, kes Riigiarhiivi andmetel arvates 11.septembril 1944 saadeti 20.SS Grenaderide Väljaõppe Rügemendi 3 kompaniist Lauenburg/Pommeri SS ja Relva alljuhtide kooli sama 20.SS Grenaderide varupataljoni Põhikompaniis, jäädes teadmata kadunuks, Villu Torga, Johannes Karu pärast sõda Vene vangilaagris. Nii August Koplit kui Oskar Kangrut olla nähtud sõja lõpu eel kui väejooksikuid Saksa sõjaväest, kuid elumärki ei ole neist kummastki.“
Kommentaar: Lauseehitus on selline, et jäävad kahtlused selles osas, et millised andmed millise mehe kohta käivad. Kus kedagi ja kuna nähti? Kas lisaks J.Karule ka V.Torga hukkus Vene vangilaagris? Vangilaagris hukkumine ei ole käsitletav selles teemas. Koondnimekirjaga ei ole veel võrrelnud - kirjutan lihtsalt ümber.
Teiste külade kohta järgnevalt
Karl Karu "Kodunurga kroonika"
Pajukurmu küla
"Haarangutel said surma omakaitse ridades Koosa lähistel vennad Alfred Sõmer ja Karl Sõmer, kes elasid Tõnu talu saun-elamus. (Maetud Tartu sõjaväekalmistule. A.)
Punaarmees olnutest surmasaanuid ei olnud, kuid Saksa sõjaväes hukkusid Endel Padar, kes oli elanud Vene talus, Alfred Kaasikoja, kes oli langenud taganemisel Dneprit ületades Narva pataljoni koosseisus ja Endel Vissak 17. septembril 1944. aastal Sooranna talu juures."(Sooranna talu on Pajukurmu külas, Luunja vallas. A.)
Pajukurmu küla
"Haarangutel said surma omakaitse ridades Koosa lähistel vennad Alfred Sõmer ja Karl Sõmer, kes elasid Tõnu talu saun-elamus. (Maetud Tartu sõjaväekalmistule. A.)
Punaarmees olnutest surmasaanuid ei olnud, kuid Saksa sõjaväes hukkusid Endel Padar, kes oli elanud Vene talus, Alfred Kaasikoja, kes oli langenud taganemisel Dneprit ületades Narva pataljoni koosseisus ja Endel Vissak 17. septembril 1944. aastal Sooranna talu juures."(Sooranna talu on Pajukurmu külas, Luunja vallas. A.)
Viimati muutis Arnold, 10 Okt, 2009 11:47, muudetud 2 korda kokku.
Karl Karu "Kodunurga kroonika"
Kikaste küla
"Luunja omakaitse kompaniis sai Kavastu rindel 17. septembril 1944. aastal surma Ernst Poska. Taandudes rindejoonelt oli ta Padari lepiku lähedal haavata saanud ja iseennast siduda püüdnud. Sidumise ajal oli ta saanud aga uue ja seekord juba surmava tabamuse."
Kikaste küla
"Luunja omakaitse kompaniis sai Kavastu rindel 17. septembril 1944. aastal surma Ernst Poska. Taandudes rindejoonelt oli ta Padari lepiku lähedal haavata saanud ja iseennast siduda püüdnud. Sidumise ajal oli ta saanud aga uue ja seekord juba surmava tabamuse."
Karl Karu "Kodunurga kroonika"
Saeveski, Sirgumetsa, Saksa, Sava ja Sääsekõrva külad
"Saksa sõjaväes olnutest said surma Meinhard Vohla Arumäe talust Sinimägedes, Elmar Vohla Lilli Haakile kuuluvast Oleski talust, Paul Raudsepp Küti talust, Kalju Randoja Liivaku talust, Richard Tooming ja Rudolf Jüriado Küti talust, kes suri mobiliseerituna juba enne rindele saatmist pussitamise tagajärjel, olles ise ka "pussikangelane", lüües enne ühele noormehele 13 pussihaava õlga ja selga./.../"
Kommentaar: Jüriado kohta käiv läheb lõpus päris segaseks ja polnud mõtet seda siia kirjutada. Kui pool ka sellest tõele vastab, siis pole tegu kommudevastases võitluses langenuga.
Seega on Karl Karu "Kodunurga kroonika" sellel teemal ennast ammendanud.
Saeveski, Sirgumetsa, Saksa, Sava ja Sääsekõrva külad
"Saksa sõjaväes olnutest said surma Meinhard Vohla Arumäe talust Sinimägedes, Elmar Vohla Lilli Haakile kuuluvast Oleski talust, Paul Raudsepp Küti talust, Kalju Randoja Liivaku talust, Richard Tooming ja Rudolf Jüriado Küti talust, kes suri mobiliseerituna juba enne rindele saatmist pussitamise tagajärjel, olles ise ka "pussikangelane", lüües enne ühele noormehele 13 pussihaava õlga ja selga./.../"
Kommentaar: Jüriado kohta käiv läheb lõpus päris segaseks ja polnud mõtet seda siia kirjutada. Kui pool ka sellest tõele vastab, siis pole tegu kommudevastases võitluses langenuga.
Seega on Karl Karu "Kodunurga kroonika" sellel teemal ennast ammendanud.
Mida edasi, seda hämaramaks lood lähevad, aga kui peaksin homme Tartus trammi alla jääma, siis on kellelgi ehk midagi edaspidigi uurida ja täpsustada!
Sääsküla põliselaniku ja koduuurija Jaan Paulsoni märkmetest - Poksi külas Reiman Linda aeda maetud Aleks Toode Pärnumaalt.
Koosa tee ääres maetud Käkk.
Pastiku ühishauas teada nimi Oras.
Nüüd läheb hoog maha
Sääsküla põliselaniku ja koduuurija Jaan Paulsoni märkmetest - Poksi külas Reiman Linda aeda maetud Aleks Toode Pärnumaalt.
Koosa tee ääres maetud Käkk.
Pastiku ühishauas teada nimi Oras.
Nüüd läheb hoog maha
Arnold Nurk - sai raskelt haavata Emajõe liinil ja jõudis taandumisel Voorele, kus sõjakaaslase talus anti abi, mida oli võimalik - seljast oli suur tükk väljas, seoti voodilinadega. Siis toodi kodutallu Palamuse valla Süvalepa külla, kus kartuses venelaste kättemaksu ees pidas vastu novembri kuuni, kaotas lõpuks nägemise ja viidi siiski riski trotsides Tartusse haiglasse, kuid see oli liiga hiline ettevõtmine - suri 21.11.1944.
Maetud Palamuse kalmistule.
Kirjades on teisigi huvitavaid nimesid. Heinrich Heinmaa lesk on saanud mõne aasta eest nende kirjade põhjal pensioni - uurin seda rida veel edasi.
http://acdc.he.ee/keilakas/unt/thumbnails.php?album=49
Maetud Palamuse kalmistule.
Kirjades on teisigi huvitavaid nimesid. Heinrich Heinmaa lesk on saanud mõne aasta eest nende kirjade põhjal pensioni - uurin seda rida veel edasi.
http://acdc.he.ee/keilakas/unt/thumbnails.php?album=49
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Täna siis baasi uus (pean vist ütlema "Arnoldi nimeline" ) versioon ülesse pandud.
Seekord siis peamiselt täiendused juba siin teemas ilmunud Arnoldi postitustest. Ja ka Speedsta omast.
Samuti saatis herr Andreller traditsiooniliselt oma osa. Ainult mina ei lisanud omalt poolt seekord midagi.
Aga ehk siis järgmisesse versiooni tuleb midagi...
Baasis hetkel juba 7054 nime.
Seekord siis peamiselt täiendused juba siin teemas ilmunud Arnoldi postitustest. Ja ka Speedsta omast.
Samuti saatis herr Andreller traditsiooniliselt oma osa. Ainult mina ei lisanud omalt poolt seekord midagi.
Aga ehk siis järgmisesse versiooni tuleb midagi...
Baasis hetkel juba 7054 nime.
Likvideeriksin siinkohal siis vana võlga - ammu juba lubasin.
Lahingus langenud kaasvõitlejad: Arnold Aruoja't, Otto Olop'it, Arnold Paju't, Johannes Põldma't, Jakob Sirp'i
ja surma läbi lahkunud Johannes Kalmu't
mälestavad oma esimesel aastapäeval Vohnja valla Omakaitse ja Naisomakaitse.
Selline lõik on kirjas Vohnja valla enamlaste vägivalla alt vabanemise tähtpäeva pühitsemise kavas (9. august 1942.a.).
Ja nüüd mõned sõnad neist meestest. Arnold Aruoja oli tollel 28. augusti (1941 ikka siis) päeval parasjagu Tõdva-Kõnnu ruumis ja plaanis uurida lähedal asuvast metsatalust hävituspataljoni paiknemise kohta. Aruoja nimelt hoidis kõrvale mobilisatsioonist. Astudes üle tare lävepaku tervitasid teda aga kahe hävitaja püssitorud. Arnold Aruojal käsutati käed üles ning eskorditi ta maja taha metsaservale kus viidi täide hukkamine. Seepeale hävitajad suundusid edasi.
Pererahvas saatis ka kiiresti sõna hukatu omastele kes tulid ka siis talle järgi. Arnold Aruoja sõbrad otsustasid aga seepeale hävitajatele kätte maksta. Eesti poiste relvastuseks olevat olnud mõned jahipüssid, jaapani vindid ja ka üks kerge-kuulipilduja koos moonaga. Pärast mõningast jälitamist jõudsid kohalikud hävitajatele järgi ühel rabasaarel. Õigemini, hävitajad olid rabasaarel ja jälitajad olid selle ees. Taktikaliselt oli eelis olnud hävitajatel kes omasid kõrgemat positsiooni(saarel ikkagi) ning samuti ka rohkem puid, põõsaid enda varjamiseksl. Sellest hoolimata astusid "Vohnja poisid" kiirelt kontakti vaenlasega. Tulenevalt maastiku eripärast aga lahing kiiret lõppu ei näinud. Kuigi "Vohnja poisid" suutsid nii mitmegi hävitaja eluküünla igaveseks kustutada hakkasid ka nemad kaotusi kandma. Põhiliselt oli see küll juhtunud peale kerge-kuulipilduja moona lõppemist. Lahing lõppes igastahes peale mõlema poolse laskemoona lõppemist hävitajate lahkumisega lahinguväljalt ja "Vohnja omade" seejärgse taandumisega koos haavatute ja langenutega. Johannes Kalm olevat surnud haavadesse natuke hiljem.
Järgmisel aastal tehti surnuaial pidulikum mälestustseremoonia ning avati nelja tolles lahingus langenu ühisel hauaplatsil ka neli valget kivi. Arnold Aruoja onu oli tseremoonia lõppedes torganud hauaplatsi otsa, mulla sisse, ühe saareoksa ise lausudes: Kui see oks kasvama peaks minema siis sagu temast teile varjaja (vms. sarnast). Praegusel momendil pidi Kadrina surnuaial sama hauaplatsi otsas kasvama suur saarepuu mis on ajajooksul läinud neljaks eri haruks.
Plats peaks asuma Kadrina vana surnuaia taga ja kohe jalgtee ääres.
Kui keegi siit meestest/naistest satub Kadrina surnuaeda siis aja olemasolul - visake korra pilk peale. Ise pole sinna sattunud - juttu kuulsin Arnold Aruoja sugulase käest - tema ja tema õde pidid ka seda hauaplatsi regulaarselt hooldama.
Lahingus langenud kaasvõitlejad: Arnold Aruoja't, Otto Olop'it, Arnold Paju't, Johannes Põldma't, Jakob Sirp'i
ja surma läbi lahkunud Johannes Kalmu't
mälestavad oma esimesel aastapäeval Vohnja valla Omakaitse ja Naisomakaitse.
Selline lõik on kirjas Vohnja valla enamlaste vägivalla alt vabanemise tähtpäeva pühitsemise kavas (9. august 1942.a.).
Ja nüüd mõned sõnad neist meestest. Arnold Aruoja oli tollel 28. augusti (1941 ikka siis) päeval parasjagu Tõdva-Kõnnu ruumis ja plaanis uurida lähedal asuvast metsatalust hävituspataljoni paiknemise kohta. Aruoja nimelt hoidis kõrvale mobilisatsioonist. Astudes üle tare lävepaku tervitasid teda aga kahe hävitaja püssitorud. Arnold Aruojal käsutati käed üles ning eskorditi ta maja taha metsaservale kus viidi täide hukkamine. Seepeale hävitajad suundusid edasi.
Pererahvas saatis ka kiiresti sõna hukatu omastele kes tulid ka siis talle järgi. Arnold Aruoja sõbrad otsustasid aga seepeale hävitajatele kätte maksta. Eesti poiste relvastuseks olevat olnud mõned jahipüssid, jaapani vindid ja ka üks kerge-kuulipilduja koos moonaga. Pärast mõningast jälitamist jõudsid kohalikud hävitajatele järgi ühel rabasaarel. Õigemini, hävitajad olid rabasaarel ja jälitajad olid selle ees. Taktikaliselt oli eelis olnud hävitajatel kes omasid kõrgemat positsiooni(saarel ikkagi) ning samuti ka rohkem puid, põõsaid enda varjamiseksl. Sellest hoolimata astusid "Vohnja poisid" kiirelt kontakti vaenlasega. Tulenevalt maastiku eripärast aga lahing kiiret lõppu ei näinud. Kuigi "Vohnja poisid" suutsid nii mitmegi hävitaja eluküünla igaveseks kustutada hakkasid ka nemad kaotusi kandma. Põhiliselt oli see küll juhtunud peale kerge-kuulipilduja moona lõppemist. Lahing lõppes igastahes peale mõlema poolse laskemoona lõppemist hävitajate lahkumisega lahinguväljalt ja "Vohnja omade" seejärgse taandumisega koos haavatute ja langenutega. Johannes Kalm olevat surnud haavadesse natuke hiljem.
Järgmisel aastal tehti surnuaial pidulikum mälestustseremoonia ning avati nelja tolles lahingus langenu ühisel hauaplatsil ka neli valget kivi. Arnold Aruoja onu oli tseremoonia lõppedes torganud hauaplatsi otsa, mulla sisse, ühe saareoksa ise lausudes: Kui see oks kasvama peaks minema siis sagu temast teile varjaja (vms. sarnast). Praegusel momendil pidi Kadrina surnuaial sama hauaplatsi otsas kasvama suur saarepuu mis on ajajooksul läinud neljaks eri haruks.
Plats peaks asuma Kadrina vana surnuaia taga ja kohe jalgtee ääres.
Kui keegi siit meestest/naistest satub Kadrina surnuaeda siis aja olemasolul - visake korra pilk peale. Ise pole sinna sattunud - juttu kuulsin Arnold Aruoja sugulase käest - tema ja tema õde pidid ka seda hauaplatsi regulaarselt hooldama.
Arnold Mandel, sündinud 05. 12. 1911. Järvamaal.
Langes suure tõenäosusega 17.09.44 Lohkvas. Juttude järgi oli Rebase üksuses. Sugulased käisid otsimas, aga ei leidnud. Jutt kaevu viskamisest. Sirgu külast tean ise lugu väidetavast kaevu täitmisest meestega.
Andmed on pärit Mati Mandelilt, kellele Arnold oli onu.
P.S. varasematest juttudest mäletan, et Arnoldi vend oli teiselpool jõge punakorpuses - khe,khe, eestlaste traagika
Langes suure tõenäosusega 17.09.44 Lohkvas. Juttude järgi oli Rebase üksuses. Sugulased käisid otsimas, aga ei leidnud. Jutt kaevu viskamisest. Sirgu külast tean ise lugu väidetavast kaevu täitmisest meestega.
Andmed on pärit Mati Mandelilt, kellele Arnold oli onu.
P.S. varasematest juttudest mäletan, et Arnoldi vend oli teiselpool jõge punakorpuses - khe,khe, eestlaste traagika
Kapten Jaan Heido, langenud 13. juulil 1941. Maetud Tartu sõjaväekalmistule
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... lter=Heido
H.Lindmäe "Suvesõda Tartumaal" kirjeldab aga Heido tapmist lätlaste poolt tema Puiestee tänava koduõues ja nimekirjas on ta Heido pannud mõrvaohvrite ritta.
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... lter=Heido
H.Lindmäe "Suvesõda Tartumaal" kirjeldab aga Heido tapmist lätlaste poolt tema Puiestee tänava koduõues ja nimekirjas on ta Heido pannud mõrvaohvrite ritta.
Viimati muutis Arnold, 06 Juun, 2009 12:58, muudetud 1 kord kokku.
Selles nimekirjas on ühe matmiskoha nimetus eksitav, et mitte öelda vale!Laidoneri muuseumi kodulehel on üleval Saksamaa Sõjahaudade Hooldeliidust saadud sõjaväekalmistutele maetud eestlaste nimestik
Mis asi on Tartu sõjaväekalmistu, seda saab kasvõi Tondipoiste teemast - mis teeklaasis virvenduse tekitas - teada, aga sellise nimetusega kalmistu Laidoneri muuseumi loendis on hoopis Tartu Pauluse kalmistul asunud SAKSA sõjaväekalmistu (hävitatud).
http://pilt.delfi.ee/album/127503/
Kusjuures kabeli seinale eestlaste poolt paigaldatud mälestusplaat pidi poliitkorrektsetel sakslastel rütmihäireid tekitama
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist