Võrumaa mehed
Postitatud: 14 Mai, 2009 8:55
Otsiks taga kolme meest. Kahe nimed: Voldemar Vink ja Leonhard Vana. Kõik nad olevat Võrumaalt Sõmerpalust pärit. Kolmanda nime ei tea.
Vanused 44 aasta sügise seisuga 24, 22 ja 30. Keegi neist oli vabariigi ajal olnud staabikirjutaja ja üks neist oli lõpetanud tehnikumi. Konkreetselt Vink ja Vana olid üksikud pojad.
Ja nüüd siis pikem jutt: 44.a. sügisel kokku siis neli meest(üks absoluutselt tundmatu) sattusid Pärnumaal vastamisi Punaarmee järelbandega (need "vabastajad" kes tegelesid tsiviilelanikkonna vabastamisega toidust ja asjadest) kes peale saksa ranitsate märkamist meeste seljas nad ka pikemalt mõtlemata maha lasid maantee kelpasse. Ranitsad tõmmati laiali - isiklikud esemed, fotod ja toit loobiti laiali. Midagi kaasa ei võetud. Laibad maeti kohalike poolt sinna samasse maha- soe aeg ka ja hakkasid üpris kärmelt "lõhnama". Nädalake- paar hiljem sattusid samast kohast läbi minema üks vankritäis põgenikke Võrumaalt kes seda juttu kuuldes palusid neid fotosid ja esemeid näha. Kolm meest tunti ära ja pool aastakest hiljem olevat nende omaksed neile järgi tulnud. Kolmele kadunukesele kes ära tunti asjade põhjal. Neljas aga oli ka neile tundmata ja tema jäi sinna teekelpasse edasi puhkama. Puhkab tänase päevani seal männi all. Ilmselt väga meeletult raske teda üles leida ei oleks- kaks mändi seal üldse ongi. Heal juhul suudab ka üks matmise juures viibinu ehk õige männi ära näidata.
Kas need kaks nime on õiged - ma ei tea. Faktis, et kolm sealt üles kaevati ja koju viidi ma olen kindel. Küsimus oleks siis selles, et kas kamraadid võru poolt on millestki sellisest kuulnud? Neljanda mehe isiklikud asjad olevat võrru kaasa antud lootuses, et ehk keegi tunneb ka neljanda ära. Arvati see aeg, et ehk nad ikka enam-vähem ühe kandi mehed olid. Äkki on need asjad alles seal kuskil ja see neljas tundmatu saaks endale ka nime ja võib-olla ka parema koha puhkamiseks kui tolmuse kruusatee kraaviserv..
Vanused 44 aasta sügise seisuga 24, 22 ja 30. Keegi neist oli vabariigi ajal olnud staabikirjutaja ja üks neist oli lõpetanud tehnikumi. Konkreetselt Vink ja Vana olid üksikud pojad.
Ja nüüd siis pikem jutt: 44.a. sügisel kokku siis neli meest(üks absoluutselt tundmatu) sattusid Pärnumaal vastamisi Punaarmee järelbandega (need "vabastajad" kes tegelesid tsiviilelanikkonna vabastamisega toidust ja asjadest) kes peale saksa ranitsate märkamist meeste seljas nad ka pikemalt mõtlemata maha lasid maantee kelpasse. Ranitsad tõmmati laiali - isiklikud esemed, fotod ja toit loobiti laiali. Midagi kaasa ei võetud. Laibad maeti kohalike poolt sinna samasse maha- soe aeg ka ja hakkasid üpris kärmelt "lõhnama". Nädalake- paar hiljem sattusid samast kohast läbi minema üks vankritäis põgenikke Võrumaalt kes seda juttu kuuldes palusid neid fotosid ja esemeid näha. Kolm meest tunti ära ja pool aastakest hiljem olevat nende omaksed neile järgi tulnud. Kolmele kadunukesele kes ära tunti asjade põhjal. Neljas aga oli ka neile tundmata ja tema jäi sinna teekelpasse edasi puhkama. Puhkab tänase päevani seal männi all. Ilmselt väga meeletult raske teda üles leida ei oleks- kaks mändi seal üldse ongi. Heal juhul suudab ka üks matmise juures viibinu ehk õige männi ära näidata.
Kas need kaks nime on õiged - ma ei tea. Faktis, et kolm sealt üles kaevati ja koju viidi ma olen kindel. Küsimus oleks siis selles, et kas kamraadid võru poolt on millestki sellisest kuulnud? Neljanda mehe isiklikud asjad olevat võrru kaasa antud lootuses, et ehk keegi tunneb ka neljanda ära. Arvati see aeg, et ehk nad ikka enam-vähem ühe kandi mehed olid. Äkki on need asjad alles seal kuskil ja see neljas tundmatu saaks endale ka nime ja võib-olla ka parema koha puhkamiseks kui tolmuse kruusatee kraaviserv..