kanakukk kirjutas:Kaugemad sugulased on muidugi väga ebamäärane ja hägune mõiste.
Miks ma seda räägin.. tihti peavad inimesed suguluseks ka seda, et nad on kellegi kuulsa inimese esimese põlve kaks põlve taandes nõbu abikaasa esimese põlve nõbu abikaasa viienda põlve vanaonu abikaasa õvelapse lapselaps.
..ehk aetakse segamini mõisted sugulus ja hõimlus.
Kaugemad sugulased, nt sugulased, kelle puhul saaks kasutada eesliidet vana- (nt vanaonu, vanavanatädi jne).
kanakukk kirjutas:Kaugemad sugulased on muidugi väga ebamäärane ja hägune mõiste.
Miks ma seda räägin.. tihti peavad inimesed suguluseks ka seda, et nad on kellegi kuulsa inimese esimese põlve kaks põlve taandes nõbu abikaasa esimese põlve nõbu abikaasa viienda põlve vanaonu abikaasa õvelapse lapselaps.
..ehk aetakse segamini mõisted sugulus ja hõimlus.
Kaugemad sugulased, nt sugulased, kelle puhul saaks kasutada eesliidet vana- (nt vanaonu, vanavanatädi jne).
Mina olen ligi saanud nii vanavanavanaisa venna poja uurimistoimikule nõnda, et ütlesin ainult surmadaatumi (sünniaasta 1905; surmast rohkem kui 30.a) ning ei mingeid küsimusi rohkem. Samas oli tegu niisuguse arhivaaliga, kus ainult ühe isiku kohta oli infot.
Peale selle olen ligi saanud vanavanavanavanaisa venna lapselapselapse uurimistoimikule (s. 1914), kus juba isikuid oli rohkem (sh sünnidaatum üle 1910). Jällegi küsiti ainult surmadaatumit ja sugulusastet ning rohkem ei mingeid küsimusi.
Võib-olla mängis see rolli, et ma ise kandsin sedasama perekonnanime, mis arhivaalides märgitud, aga võib-olla mitte. Ei tea, ei oska kommenteerida.
Aasta oli siis 2009.
"Me oleme nii lootusetult inimpalge minetanud, et igapäevase kasina leivapalukese pärast anname ära kõik: põhimõtted, oma hinge – kõik võimalused tulevastele põlvedele, et mitte ainult ohustada oma ebakindlat eksistentsi." A. I. Solženitsõn
Enda kogemustest:
Paar aastat tagasi tahtsin näha oma vana-vanemate ja naise vanaisa partei arvestuskaarte. Küsiti lihtsalt, et kes need inimesed mulle on. Ütlesingi siis nii, kuidas lood on. Vanavanemate kaustad anti naise vanaisa oma aga mitte. Minult endalt küsiti dokumenti ja pandi andmed kirja.
Aasta tagasi tahtsin näha vana-vanaisa ülekuulamistoimikut aastast 1941 ja selle saamiseks paluti eelnevalt lausa avaldus arhiivi saata (tellin tavaliselt säilikud e-posti teel ette).
Vähem kui aasta tagasi tegin katse ühe minu sugulase mõrvamises (1941) osalenud millitsamehe ülekuulamistoimiku nägemiseks. Ei küsitud minult midagi, vaatasin toimiku läbi ja lahkusin arhiivist. Päev-paar hiljem helistati ja oldi päris mures selle toimiku avaldamise pärast. Ütlesin otse, et sugulussidet mul toimiku "kangelasega" ei ole, kuid kirjeldasin oma konkreetset huvi. Kinnitasin, et koopiaid ma toimikust ei teinud ja pealegi on mind huvitanud osa toimikus nii või teisiti ühes raamatus täies mahus avaldatud. Minu vastus rahuldas neid täielikult ja mul ei ole vähimatki kavatsust nende usaldust rikkuma hakata.