Küsimus arhiiviasjatundjatele - kus otsast alustada

[Kapten Trumm]

Valgustage mind ullikest arhiiviasjanduses. Ajan ühe inimese jälgi, kes represseeriti 1941. a alguses, põhjuseks "kuulumine kontrrevolutsioonilise organisatsiooni" ehk KL-tu. Mõisteti surma. Sooviksin tutvuda isiku toimikuga (kui see üldse eksisteerib kuskil), isik ise on represseerituks tunnistatud ja netis saadaolevas nimekirjas kenasti kirjas.

Kus otsast alustada ja millise ukse taha minna?

Kui ei taha avalikult, siis võib ka privas. Asi vähe delikaatne, seda palub teha isiku laps, kes on nüüd 85- aastane.
T

[kanakukk]

Kui nime siin või privas avaldada ei soovi, siis avada brauseris http://ais.ra.ee. Toksida otsingusse isiku perenimi või isiku ees- ja perenimi või perenimi ja sünniaasta. Kõige tõenäolisem on, et seotud toimik, kui niisugune leidub, algab viitega ERAF.

Kui nimi on väga populaarne (nt Tamm) või seotud arhivaale liiga palju, siis tuleks kasutada detailiotsingut. Selleks valida http://ais.ra.ee lehelt detailiotsing. Pealkirja lahtrisse perenimi, piirdaatumid sättida 1940-1941, viitekood "ERAF" ja siis vajutada "OTSI".

[Arnold]

Kui toimik olemas ja inimene ei ela Tallinnas, siis saab tellida Tartusse Ajalooarhiivi, vist ka Pärnusse - eks seda saad uurida. Inimene võib ka lihtvolituse kirjutada, et saadab Sind toimikuga tutvuma - loodetavasti ei ole kord ses osas karmistunud. Kohale minnes digifotokas kaasa ja maha pildistada - pärast hea kodus suuri pilte sirvida ja lugeda.

[MOrav]

AIS-i maksab trükkida nimi ka kirillitsas selle erinevais võimalikes variantides.

Uks iseenesest on see, ja seal saab ka lugemissaali töötajatelt konsultatsiooni. Kaasa isikuttõendav dokument ja kuna sellised toimikud on juurdepääsupiiranguga, siis vaja ka järglase kirjalikku luba.

Saab esitada tellimuse ka meili teel, sest tuuakse kohale Tõnismäelt sedasorti toimikud ja seda siis järgmisel päeval kõige varem. Kui meiliga ette tellitud, antakse teada, et toimikud on saalis ootamas.

Ja eks need uurimissaali töötajad annavad ka nõu, kus isiku kohta materjali on. Selleks on neil mh abiks nn suur isikukartoteek, kus selliste nimede leidumust dokumentides sedeldatud.

Madara 24
Avatud esmaspäevast reedeni kl 9-19
riiklike pühade eelsetel päevadel kl 9-15
laupäeviti kl 9-15
iga kuu viimasel reedel suletud.

telefon: (+372) 693 8668
e-post: lugemissaal.mad@ra.ee

RIIGIARHIIVI UURIMISSAALID 2010. AASTA SUVEL ON AVATUD JÄRGMISELT: Madara 22. juuni - 27. august 9.00-15.00 30 august - 17. september 9.00-17.00 Alates 20. septembrist 9.00-19.00

*

Ametlikult juurdepääsupiiranguga säilikuid mu teada kauglaenutada ei saa ja digipilte ei saa neist ka teha - ÜLDJUHUL

[Arnold]

Vanaisa toimikut sõbral aitasin küll pildistada, aga see oli 2007. Samas, kui oma isa/vanaisa toimikust on koopialehti võimalik tellida(mis maksab puhast raha ja kvaliteeti pole ollagi/ei annagi köidet massina vahele suruda), siis miks ei võiks pildistada? Lugemissaalis oli esimene küsimus, et kas fotokas teil on?

[Jaanus2]

Kui isik suri 1941 paiku, siis on see toimik avalik ja igaüks pääseb sellele ligi (surmast piisavalt aega mööda), kui selles toimikus muidugi pole veel lisaks kedagi, kelle puhul on piirang jõus. Siis peaks saama seda ka kauglaenutada.

[Motronicus]

Oma kogemustest niipalju, et kui otsitav isik on (mingit_sorti_lähi-) sugulane, pole ehk toimiku nägemine probleem. Vastasel juhul, mida kaugem sugulane (rääkimata mittesugulasest), seda kahtlasem on toimiku nägemine. Viimases hädas tasub huvitavad andmed vähemalt arhiivitöötajatelt üle küsida, vastavad, palju saavad.
Otsingusüsteemist AIS. Kuna arhiiviandmete sisestamine süsteemi alles (ikka) käib, tasub teha päringuid samade märksõnadega aeg-ajalt uuesti.
Digifotokas tasub kaasa võtta, kui pole plaanis "leide" publitseerida, pole ehk pildistamine probleemiks.

[Shiim]

Rohkem kui 30 aastat tagasi surnud või enam kui 110 aastat tagasi sündinud isikute toimikutel juurdepääsupiirang puudub.
Juurdepääsupiiranguga toimikuid on külastaja meelespea järgi tõesti keelatud pildistada.

[toomas tyrk]

Juurdlustoimikuis on tihti mainitud rohkem kui 1 nimi.

Arhiivis hetkel pole veel kõik toimikud selle pilguga üle vaadatud, et mis käib isikukaitse seaduste alla ja mis mitte.

Kuna juurdlustoimikutes võib sellist õrna infot olla rohkem kui ühe isiku kohta vaja - isiku tõendamine ja sugulussidemete ettenäitamine aitab alati sellistele toimikutele ligipääsu lihtsustada.

Pildistamine - kohe kui fotoka välja võtad tuuakse sulle paber, millele alla kirjutada. Seal on kõik kirjas, mis sa nende piltidega ette võid võtta.

Põhiline on aga see esimene samm teha. Võib ka lihtsalt nimega päringu juba eelpool toodud Riigiarhiivi üldmeilile saata. Väga vastutulelik rahvas. Saad vihjeid rohkem kui militaar.netist.

[Motronicus]

Rohkem kui 30 aastat tagasi surnud või enam kui 110 aastat tagasi sündinud isikute toimikutel juurdepääsupiirang puudub.

See on teoorias nii. Minu senine praktika on paraku selline, et enamikel juhtudest näed ikka (ainult) sugulase toimikut, teisi mitte eriti. Ehk kehtib see kõik siis, kui oled vastava asutuse tegeleane, tegeled mingit sorti vastava teadustööga või oled saanud vastavad volitused. Võib muidugi olla ka arhiivitöötajate hirm (ei teata, mida võib ja mida ei või näidata).
Viimane hea näide (paar nädalat tagasi), ütleme nii, "ühe väikelinna arhiiviga". Eelpool toodud kriteeriumid 30 ja 110 aastat, täidetud, sugulane (paraku mitte esimese ega teise ringi), toimik seotud ainult ühe isikuga ja nägin ikka osaliselt.

Eks on ka mõjuvaid põhjusi, nagu eelpool toodud, toimik seotud mitme isikuga, toimikus toodud isikute saatus teadmata, sh surmadaatumid, jne.

[Shiim]

Rohkem kui 30 aastat tagasi surnud või enam kui 110 aastat tagasi sündinud isikute toimikutel juurdepääsupiirang puudub.

Eelpool toodud kriteeriumid 30 ja 110 aastat, täidetud, sugulane (paraku mitte esimese ega teise ringi), toimik seotud ainult ühe isikuga ja nägin ikka osaliselt.

Huvitav, kas neil selliseks piiramiseks ka mingi alus on? Kui ei, siis Riigi Teatajat saab ju kohapeal arvutist näidata.

[gruppen]

Kas sugulust tõendav dokument(atsioon) oli kaasas?? Isiku enda kohta käiv dokumentatsioon oli ka kaasas?

pasteerin:
§ 42. Juurdepääsupiirangud

(1) Riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale arhivaalile kehtib juurdepääsupiirang kuni 50 aastat, alates arhivaalis sisalduva teabe riigisaladuseks tunnistamisest. Riigisaladusele juurdepääsu täpsema korra ja tähtajad sätestavad riigisaladuse seadus (RT I 1997, 81, 1361) ja selle alusel antud õigusaktid.

(2) Delikaatseid isikuandmeid sisaldavale arhivaalile on juurdepääs võimalik kohtu nõudmisel või juurdlus- või eeluurimisorgani või asjaomase isiku kirjalikul loal või pärast tema surma tema abikaasal, vanematel, lastel, lastelastel, vendadel ja õdedel ning teistel isikutel ja asutustel isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944) ettenähtud alustel ja korras ning kooskõlas vastavat valdkonda reguleerivate seadustega.

(3) Delikaatseid isikuandmeid, mis käsitlevad isiku tervislikku seisundit ja seksuaalelu, toimepandud kuritegusid, kohtulikku karistust ning kriminaalmenetlust ja lapse põlvnemise saladust sisaldavale arhivaalile kehtib juurdepääsupiirang 30 aastat, alates isiku surmast, või 110 aastat, alates isiku sünnist, kui isiku surma pole võimalik tuvastada, või 75 aastat, alates dokumendi tekkimisest, kui isiku surma ega sündi pole võimalik tuvastada.

(4) Kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides võib juurdlus- või eeluurimisorgan kehtestada asjassepuutuvate isikute isikuandmeid sisaldavale arhivaalile juurdepääsupiirangu, teatades sellest arhivaali valdajale.

(5) Ärisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale arhivaalile kehtib juurdepääsupiirang 20 aastat, alates teabe tunnistamisest ärisaladuseks. Ärisaladust sisaldava arhivaali kasutamine enne juurdepääsupiirangu lõppemist on võimalik omaniku loal või kohtu-, juurdlus- või eeluurimisorgani nõudel.

(6) Omanik võib eraarhivaali üleandmisel arhiivi kehtestada arhivaalile juurdepääsupiirangud. Arhivaalile juurdepääsu tingimused sätestatakse lepingus.

(7) Arhivaalidele, mis on määratud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, kehtestab juurdepääsupiirangu, mis ei ületa viit aastat, riigiasutuse juht. Teenistusväliste isikute juurdepääsu sellistele arhivaalidele otsustab asutuse juht või tema poolt volitatud ametnik.

(8) Juurdepääsupiiranguga arhivaalide loetelud ja nimistud ning arhivaalidele juurdepääsu tingimused on avalikud.

[Motronicus]

Rohkem kui 30 aastat tagasi surnud või enam kui 110 aastat tagasi sündinud isikute toimikutel juurdepääsupiirang puudub.

Eelpool toodud kriteeriumid 30 ja 110 aastat, täidetud, sugulane (paraku mitte esimese ega teise ringi), toimik seotud ainult ühe isikuga ja nägin ikka osaliselt.

Huvitav, kas neil selliseks piiramiseks ka mingi alus on? Kui ei, siis Riigi Teatajat saab ju kohapeal arvutist näidata.

Antud juhtumil kindlasti mitte ja ma olen kindel, et arhiivitöötajad on RT piisavalt näinud. Samas, mida sa teed sellises olukorras? Ei hakka ju märatsema. Nõuad juhatajat? Juhatajaga, või kellegagi kõrgemalt, on tavaliselt sellised asjad juba kooskõlastatud.

Kui nüüd lõpuni aus olla, siis nägin lõpuks, arhiibvist lahkumisel, ära ka selle teise poole. Siit ka veendumus, et algseks piiranguks polnud mingit sisulist põhjust.

Kas sugulust tõendav dokument(atsioon) oli kaasas?? Isiku enda kohta käiv dokumentatsioon oli ka kaasas?

Pole iskiklikult eriti kohanud probleemi suguluse tõestamisega või et seda oleks nõutud. Muuseas, milline oleks hea ja veenev dokument(atsioon) kaugemate sugulaste suguluse tõendamiseks?

[gruppen]

Hahh, pole näinud... Mina küll olen. Ülejäänud toimikutega tutvumisel enam probleeme ei esine aga nt. oma vanaisa leheküljekesi - tutkit brat. Kuigi perekonnanimigi on selline, et enamus maailmast ei suuda esimese hooga määratleda, mis rahvusest me olla võiksime, kuigi esineb seda ainult siinmail ja nimepanemise aegades, me puhastverd eestlased oleme(kui selliselt saab kedagi määratleda). Rääkimata, et nimi nii vähelevinud, et 20 sajandi jooksul ehk poolsada inimest saab täis. Minu puhul oleks piisanud vanaisa surmatunnistusest, minu isa sünnitunnistusest ja minu enda sünnitunnistusest. Sealt kaugemale (no mõne kaugema sugulase puhul) ilmselt siis kinnitatud väljavõtted kirikuraamatutest vmt. Muidugi jah, vanaisa toimik ei olnud mitte EW ajast vaid 1950ndatest.

Taotluse täitsid ära ja sellele siis "keegi kõrgem" pani resolutsiooni, et ei või tutvuda? Siis pole ka juhataja nõudmisest kasu, sest tõesti on see sealtpoolt ilmselt kooskõlastatud- läbivaadatud.

[kanakukk]

Eelpool toodud kriteeriumid 30 ja 110 aastat, täidetud, sugulane (paraku mitte esimese ega teise ringi), toimik seotud ainult ühe isikuga ja nägin ikka osaliselt.

Huvitav, kas neil selliseks piiramiseks ka mingi alus on? Kui ei, siis Riigi Teatajat saab ju kohapeal arvutist näidata.

Antud juhtumil kindlasti mitte ja ma olen kindel, et arhiivitöötajad on RT piisavalt näinud. Samas, mida sa teed sellises olukorras? Ei hakka ju märatsema. Nõuad juhatajat? Juhatajaga, või kellegagi kõrgemalt, on tavaliselt sellised asjad juba kooskõlastatud.

Kui nüüd lõpuni aus olla, siis nägin lõpuks, arhiibvist lahkumisel, ära ka selle teise poole. Siit ka veendumus, et algseks piiranguks polnud mingit sisulist põhjust.

Kas sugulust tõendav dokument(atsioon) oli kaasas?? Isiku enda kohta käiv dokumentatsioon oli ka kaasas?

Pole iskiklikult eriti kohanud probleemi suguluse tõestamisega või et seda oleks nõutud. Muuseas, milline oleks hea ja veenev dokument(atsioon) kaugemate sugulaste suguluse tõendamiseks?

Paber maksab. Las väljastavad dokumendi, et juurdepääs arhivaalile on isikule XXX XXX tagasi lükatud seoses...

Mul on jäänud arusaam, et asi põhineb "hea usu põhimõttel", s.t kui sa täidad ära taotluse juurdepääsupiiranguga fondis oleva arhivaali nägemiseks, kus muu hulgas tuleb selgitada, et mispärast on juurdepääs vajalik ja põhjendatav, siis neil ei olegi seal eriti midagi kaasa rääkida. Vastutad sina, kui sa esitad väärandmeid. Nii näiteks ei ole mul 18xx kohta sündinud isikute kohta midagi küsitud...

Sama lugu volituse puhul. Mitte keegi ei hakka üle helistama, et kas volitusele allakirjutanu ikka on nõus selle ja sellega, vaid vastavalt volitusele antakse juurdepääs, aga jällegi: kui oled tegelenud sahkerdamisega, siis vastutad sina. Samas mingi sisemine vaist ütleb, et kui sa tahad näha peaministri NLKP toimikut, siis vististi see kõne tehakse...

Kaugemad sugulased on muidugi väga ebamäärane ja hägune mõiste.

EMTA määratleb sugulasi nõnda:

"Isikud on seotud kui: isik on teise isiku abikaasa, otsejoones* sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja* sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend;
*otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, s.t kui üks isik põlvneb teisest, siis on nad otsejoones sugulased.
*alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased."

http://www.emta.ee/?id=23482

Miks ma seda räägin.. tihti peavad inimesed suguluseks ka seda, et nad on kellegi kuulsa inimese esimese põlve kaks põlve taandes nõbu abikaasa esimese põlve nõbu abikaasa viienda põlve vanaonu abikaasa õvelapse lapselaps.

Minu loogika ütleb, et probleemide korral tuleb sugulust tõestama hakata kirikuraamatute (viimased asuvad Ajalooarhiivi valduses) ning sünni-, abielu- ja surmatunnistustega.

Hahh, pole näinud... Mina küll olen. Ülejäänud toimikutega tutvumisel enam probleeme ei esine aga nt. oma vanaisa leheküljekesi - tutkit brat. Kuigi perekonnanimigi on selline, et enamus maailmast ei suuda esimese hooga määratleda, mis rahvusest me olla võiksime, kuigi esineb seda ainult siinmail ja nimepanemise aegades, me puhastverd eestlased oleme(kui selliselt saab kedagi määratleda). Rääkimata, et nimi nii vähelevinud, et 20 sajandi jooksul ehk poolsada inimest saab täis. Minu puhul oleks piisanud vanaisa surmatunnistusest, minu isa sünnitunnistusest ja minu enda sünnitunnistusest. Sealt kaugemale (no mõne kaugema sugulase puhul) ilmselt siis kinnitatud väljavõtted kirikuraamatutest vmt. Muidugi jah, vanaisa toimik ei olnud mitte EW ajast vaid 1950ndatest.

Taotluse täitsid ära ja sellele siis "keegi kõrgem" pani resolutsiooni, et ei või tutvuda? Siis pole ka juhataja nõudmisest kasu, sest tõesti on see sealtpoolt ilmselt kooskõlastatud- läbivaadatud.

Kas isa on surnud? Kui ei, siis allkirjastatud volitus kaasa (võin selle koostamisega aidata) ja ei tohiks probleeme olla?