www.militaar.net
http://www.militaar.net/phpBB2/

Luuga linnakomisjooni akt
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=50&t=29491
1. leht 2-st

Autor:  Vladimir [ 10 Apr, 2013 10:18 ]
Teema pealkiri:  Luuga linnakomisjooni akt

Luuga linnakomisjooni saksa-fašistlike vallutajate kuritegude uurimiseks aktis nimetatud järgmised isikud:
1. Бюккер – politsei ülemus – sakslane
2. Бюрнер – untersturmbannführer – sakslane
3. Петерсон – wachtmeister – sakslane
4. Фридрихен – wachtmeister – sakslane
5. Рабанзон – wachtmeister – sakslane
6. Сакс-Санс (Saks-Sans) – ohvitser – estlane
7. Кариус (Karius) – estlane
8. Сагере(Sagere) – estlane
9. Клявин Георгий(Kljavin Georgii) – uurija ja komando SS ülemus - estlane
10. Клякелут Рейн (Kljakelut Rein)– estlane
11. Лийв Владимир Иосифович(Liiv Vladimir Joosepi poeg) – estlane
12. Зайкин Борис – venelane – värbaja
13. Степанов Борис – venelane
14. Вейберг(Veiberg) – wachtmeister – estlane
15. Кивистик Владимир (Kivistik Vladimir) – estlane
16. Киньк Владимир( Kink Vladimir) – estlane
17. Мокс Лев( Moks Lev) – tõlkija – estlane
18. Самре Эвальд( Samre Evald) – uurija – estlane
Kokku 18 inimest, nendest 11 on estlased.
Kes olid need inimesed?

http://lugapoisk.narod.ru/dok/akt_zlodeyaniy.pdf

Autor:  soesilm [ 10 Apr, 2013 17:45 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Väga karm tekst.
Kas keegi viitsib neid nimesid mingist andmebaasist läbi lasta.

Autor:  Lemet [ 10 Apr, 2013 22:29 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Number seitsme all seisev KARIUS võiks tõenäolisemalt olla küll vast KARJUS... :roll:

Autor:  lamjak [ 11 Apr, 2013 8:04 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Otse andis arhiiviotsingus vastuse üks:
KLJAVIN Georgi Johan (1908)
ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon
ERAF.129SM.1.28163

Aga kui arvestada levinud variatsiooni Voldemar-Vladimir teemal, siis ilmus näiteks selline:
ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee filtratsioonilaagri toimikute kollektsioon
ERAF.132SM.1.9204
KIVISTIK Voldemar August (1921)
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERAF.132SM.1.9204
Digikujul olemas, kuid juurdepääsupiiranguga. Ehk keegi on vastava loa hankinud?

Viiimasel mehel on ka nimekaim, kes samuti vastava ametkonna huviorbiidis olnud:
KIVISTIK Voldemar Jaan (1902)
ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon
ERAF.129SM.1.16452

Autor:  Vladimir [ 11 Apr, 2013 8:54 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

soesilm kirjutas:
Väga karm tekst.


Vabandage, mul on probleemid eesti keelega.

Venemaal tegutses 38.politseipataljon Leningradi oblasti Luuga linnas.

Tsiteeri:
Lisaks sellele Julgeolekupolitsei tegevuspiirkond ei piirdunud ainult
Eestiga, vaid laienes ka Eesti idapiiri taha Loode-Venemaale, kus
tegutsesid tema territoriaalsete üksustena Pihkva peavälisosakond ning
Jamburgi ja Luuga välisosakonnad (hiljem ka Oudova ja Volossovo
välisosakonnad).


Tsiteeri:
14. Вейберг(Veiberg) – wachtmeister – estlane


Veinberg Elmar Wachtmeister 18.07.1906 05.09.1944 ERA R-165 ???

Autor:  istorik [ 11 Apr, 2013 11:25 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

285. julgestusdiviisi jaoks formeeriti 38. kaitsepataljon, mille värbamist alustati 13. septembril 1941 Viljandis, Valgas ja Tõrvas. Hiljem lisandusid värbamispunktid Suure-Jaanis, Mustlas, Karksi-Nuias ja Võhmas. 1942. a alguses haigestus aga osa mehi tüüfusesse, mis sai alguse Viljandi sõjavangilaagris puhkenud epideemiast, pataljon pandi karantiini ning kompaniid saadeti Venemaale hiljem kui planeeriti: 1. kompanii Tartust Luugasse 16. veebruaril, 3. kompanii 19. veebruaril, 2. kompanii 4.–19. märtsini ja staap 14. märtsil 1942.
Pataljoni allüksusi rakendati löögirühmade ja luuregruppidena partisanide vastu ja raudtee julgestamiseks. 1.–14. aprillini kaotas pataljon 2 meest langenute ja 2 haavatutena. 8. mail 1942 avastasid pataljoni raudteejulgestuse mehed Oredeži raudteejaamast 6 km lõunas 2 viitsütikuga miini, üks tehti kahjutuks, teise lõhkemisel sai üks eestlane surma (eestlaste ainus kaotus mais). 20. mail 1942 vahetati 38. kaitsepataljoni 3. kompanii Oredeži-Batetskaja lõigu raudteejulgestusest välja ja toodi Luugasse diviisi reservi. 2. kompanii oli Krasnõje Strugi välikomandantuuri piirkonnas, kus võitles partisanide vastu. 1942. a juuni lõpus oli pataljoni staap Luugas, 1. kompanii kaks rühma 859. Volossovo ja üks rühm 309. Osmino asulakomandantuuri käsutuses. 2. kompanii võitles partisanide vastu 319. Ljadõ asulakomandantuuri ja 3. kompanii 569. Krasnõje Strugi välikomandantuuri piirkonnas.
1942. a augusti teisel poolel osalesid 38. kaitsepataljoni 1. ja 2. kompanii partisanidevastases operatsioonis “Sommerreise” Osmino-Sabitsõ-Sjabjero-Budilovo-Nikolajevskoje piirkonnas. 1942. a novembris aktiviseerus partisanide tegevus Radilovskoje järve ümbruses. Partisanidevastaseks võitluseks koondati Luugasse 38. pataljoni staap, 1. ja 3. kompanii. 2. kompanii jäeti raudteejulgestusse 189. Pljussa välikomandantuuri piirkonnas. 5. detsembril rakendati 3. kompanii koos Bolšoje Zagorjes asuva 40. kaitsepataljoni 1. kompaniiga Radilovskoje järve äärsete partisanide vastu ja allutati 207. julgestusdiviisile. 14. detsembril 1942 määrati 1. kompanii raudteejulgestusse 569. Krasnõje Strugi välikomandantuuri piirkonnas. 3. kompanii võitles partisanide vastu kuni 28. detsembrini, kui paigutati raudteejulgestusse Novoselje piirkonnas.

Autor:  Vladimir [ 11 Apr, 2013 12:41 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Tsiteeri:
Eestlastega venelannad ei taha läbi käia põhjusel, et neil ei olevat toiduaineid anda.
Luuga poliitiline politsei 1. septembril 1942
ERA f R-64, n 1, s 60, l 101-104.


Istorik, väga huvitav! Kus osalesid 38. kaitsepataljon 1943 a.?

Lamjak,
sobivad KLJAVIN Georg Johan s 1903 Tallinn eluk sama 6 kl arr 27 02 47 trib 13 06 47 58 1a 25 5 Teenis saksa politseis ar 28163

KIVISTIK Voldemar Jaan s 1902 Harjumaa Vääna v algharidus autojuht arr 07 02 46 Tallinn Kreutzwaldi 67 trib 24 04 46 58 1a 58 11 10 3 Oli Omakaitses ar 16452

Voldemar Heinrich Kivistik (Kiwwistik) (1902 - 1946)

Ei sobi KIVISTIK Voldemar Joosep s 23 01 1900 Narva kõrg ametnik arr 02 07 41 Tallinn Liivalaia 62 12 erin 31 03 42 58 4 58 10 58 11 surmaotsus kinnip k Permi obl Ussollag otsus täide viidud 11 05 42 Vabadussõjalaste Liidu liige Süüdistati ülestõusu ettevalmistamises laagris Avaldatud uuesti ar 9861 E
http://archive-ee.com/ee/o/okupatsioon.ee

Lemet kirjutas:
Number seitsme all seisev KARIUS võiks tõenäolisemalt olla küll vast KARJUS... :roll:


Karius on ka eesti perekonnanimi. Näiteks, OBD “Memorialis” Кариус Ян Янович 1908

Autor:  Lemet [ 11 Apr, 2013 12:47 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Seda küll, lihtsalt tõenäolsus dikteerib selle Karjuse versiooni, Karius on suht harvem esinev nimi kui üldse. Kirillitsasse ümberpanemisel pole lihtsalt viitsitud "i" kohale kriipsu vedada. Tõestuseks soovitan Googlesse trükkida sisse "Jaan Karius" ja vaadata tulemusi :wink:

Autor:  Vladimir [ 11 Apr, 2013 14:32 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Perekonnanimi Kivistik on kolmekümne üheksal juhul sajast tšetšeen :D )))

http://www.ufolog.ru/names/order/%D0%9A ... 0%B8%D0%BA

Autor:  lamjak [ 11 Apr, 2013 16:23 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Siinkohal oleks muidugi hea näha originaaldokumenti. Karta on, et ümberkirjutamisel on tekkinud mõningad anomaaliad. Näiteks "Kljakelut" tundub liiga imelik, et olla tõsi. Samas, mine sa tea, arhiivides on igasugu imeasju välja tulnud.

Aga järgmised hüpoteesid:
16. Киньк Владимир( Kink Vladimir) – estlane
KINK, Voldemar, Jaan s. 1903 Tartumaa Rannu v., eluk. sama, arr. 23.11.44, trib. 14.08.45 §58-1a, 58-11, 15+5, surn. 30.08.49. [ük]
http://www.okupatsioon.ee/ru/-1996/183-k2-1996

17. Мокс Лев( Moks Lev) – tõlkija – estlane võib teoreetiliselt olla Leo Augusti poeg Moks.

Autor:  Vladimir [ 13 Apr, 2013 12:40 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Sobib küll!
§58-1a =”isamaa reetmine” ja 58-11 =„tegutsemine kontrrevolutsioonilise organisatsiooni koosseisus”
Tsiteeri:
HELDUR SAAR( s 1924, elab Harjumaal Arukülas) tegutses algselt Tartu koolipoiste omakaitses. 1942 kutsuti tööle Tallinna Julgeoleku Politsei 3. osakonda. Sealt suunati õppima Saksamaale Würtstenbergi.
Noormees koolitati välja töötamiseks SD-s. Peale erikoolitamist läkitati ta 1943. aasta alguses ülesandeid täitma Venemaale, keerulistesse ja riskantsetesse oludesse Luuga linna. Luugast naastes sai tema töökohaks Julgeoleku 4. Osakond - Poliitiline Politsei.

Mida nad Luugas tegid?

Saksa pärastsõjaaegsed kavatsused
Bradley F. Smith and Agnes F. Peterson, Heinrich Himmler: Geheimreden 1933 bis 1945 und andere Ansprachen (Frankfurt am Main: Propyläen- Verlag, 1974)
Pilt

Autor:  Sektor gazovoi ataki [ 13 Apr, 2013 16:57 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Ma pole küll ajaloolane, aga sellistesse tekstidesse ja tunnistajate ütlustesse tuleks suhtuda suure kahtlusega, arvestades tolleaegset konteksti. Suurem osa sellest võib olla lihtsalt propaganda, samas milleks tänapäeval seda tolleaegset propagandat uuesti korrata. Inimesed loevad ja muretsevad kunagise vägivalla pärast, mis on hoopis kellegi väljamõeldis. Nagu Tartus see Jalaka liini lugu, millest ka meie foorumis on kirjutatud. Lihtsalt suur hulk propagandat ja pea mitte ühtki fakti.

Autor:  Vladimir [ 13 Apr, 2013 17:55 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Leo Moks sobib täielikult.
Tsiteeri:
Õpingud jäid pooleli, sõda tuli vahele ja ta võitles kutsealusena Saksa sõjaväes Bateskaja ja Luuga rindel 1941-1944
http://isik.tlulib.ee/index.php?id=561

Bateskaja ja Luuga oli kaugel tagapool 08.1941 - 02.1944
Tsiteeri:
“…ta võitles kutsealusena Saksa sõjaväes”

«Arstid ilma piirideta»
Aga miks ta on aktis tõlkija?

Autor:  kanakukk [ 13 Apr, 2013 17:58 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Sektor gazovoi ataki kirjutas:
Ma pole küll ajaloolane, aga sellistesse tekstidesse ja tunnistajate ütlustesse tuleks suhtuda suure kahtlusega, arvestades tolleaegset konteksti. Suurem osa sellest võib olla lihtsalt propaganda, samas milleks tänapäeval seda tolleaegset propagandat uuesti korrata. Inimesed loevad ja muretsevad kunagise vägivalla pärast, mis on hoopis kellegi väljamõeldis. Nagu Tartus see Jalaka liini lugu, millest ka meie foorumis on kirjutatud. Lihtsalt suur hulk propagandat ja pea mitte ühtki fakti.
Jah, ega siinsed ise ju poleks selle asjaolu peale tulnudki.

Autor:  Lemet [ 13 Apr, 2013 18:33 ]
Teema pealkiri:  Re: Luuga linnakomisjooni akt

Minu esivanem oli saksa poolel palgaline autojuht ning et saksa keel suus oli, siis ka tõlgina kasutatud. Kuidas kirjas oli... :dont_know:

1. leht 2-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/