Kust võiks infot saada vanaisa kohta?
Kust võiks infot saada vanaisa kohta?
Tere! Olen foorumis uus, seega ei ole veel eriti pädev, kuid kindlasti keegi oskab nõu anda. Nimelt huvitab see, mida mu vanaisa II MS-s tegi. Väidetavalt oli tal isegi kaenla all SS tatoo. Nimi oli Villem Talu. Oskab keegi aidata?
Villem Talu, sündinud 1907 2.aprill, isanimi Mihkel. Tuhnisin veel natuke ja leidsin mingitelt paberitelt teenistuskäigu: 1928-1929 Eesti sõjaväes teenimas sundaega Mereväe Ekipaaš, 1944-1945 Sundmobilistatsioon saksa sõjaväkke Tagavarapataljon Erzats 33.
Leidsin siis ametliku nimetuse ka nüüd: SS-Ausbildung- und Ersatz-Regiment 33.
Keegi selle kohta midagi ei tea täpsemalt rääkida?
Leidsin siis ametliku nimetuse ka nüüd: SS-Ausbildung- und Ersatz-Regiment 33.
Keegi selle kohta midagi ei tea täpsemalt rääkida?
Alates 20. aprillist 1944 sai nimeks SS-Ausbildung und Ersatz Regiment 20 - enne seda oli saksa keelne nimetus SS-Ausbildung und Ersatz Bataillon 33. See üksus ei allunud 20. Eesti SS Diviisile, kuid 20.04 läks üksus Eesti Diviisi alluvusse ja pitsatil hakati kasutama teksti Ausbildung und Ersatz Btl.20. Saksamaal oli pitsatil kirjas juba 20.Regiment - ei ole teada, kas Eestis oleku ajal kasutati ka juba rügemendi nimetust või mitte.
1944. aasta aprillis lõppes kolimine Debicast Kloogale. II pataljon viidi hiljem Paldiskisse.
Septembri lõpus hakati üksust laevadega Saksamaale evakueerima. Üleüldine kolimine Paldiskist algas juba 18.09.1944.a. See puudutas nii Paldiskis, Kloogal kui ka mujal ümbruskonnas asunud üksusi.
20.09 algas II pataljoni (ülemaks sel ajal SS-Hauptsturmführer Erich Palk) laevadele laadimine. Hauptsturmführer Theodror Lihti alluvuses moodustati alarmpataljon, mis pidi lahkuma viimase laevaga. Samal päeval lahkus esimene laev. Saksa võimude poolt lubati kaasa võtta ka omakseid, sest laeval ruumi oli.
Ööl vast 21.09 hakkas meeste "ärakargamine", osalt valeinfo (liikusid ringi punaste agendid!), osalt sooviga sõdida edasi Eestimaal, tõttu. Esimesed 62 meest putkasid minema 8.kompaniist (kompaniiülem Stuf. Valdur Jürissaar). Kuigi Jürissaar läks öösel mehi rahustama, jäid need 62 lõpuni kadunuks. Päeval meeste kadumine jätkus 5, 6 ja 7.kp. (8.kp omadest aga enam mitte, ju oli mõjunud öine kompaniiülema vahelesegamine).
Õhtuse laevaga lahkus ülejäänud osa II pataljonist, k.a. Palk ja Jürissaar. Seega mõlemad laevad sõitsid minema pooltühjalt, kokku lahkus II pataljonist vist ainult 300 või siis teise laevaga 300?
Võiks lisada veel seda, et neid päevi iseloomustab suur segadus, nii pataljoni staabis, kui ka kompaniides. Sagenesid vastuhakud ohviseridele, relvade ja varustuse omavoliline omastamine jne, mille eest tavaolukorras oleks mehi oodanud sõjakohus, nüüd aga vaatasid eestlastest ohvitserid sellele "läbi sõrmede" ning meeste omavolile peaaegu ei reageerinud!
Rügemendi ülemaks oli SS-Sturmbannführer Georg Ahlemann ja adjutandiks Heinz Trepkau.
1944. aasta aprillis lõppes kolimine Debicast Kloogale. II pataljon viidi hiljem Paldiskisse.
Septembri lõpus hakati üksust laevadega Saksamaale evakueerima. Üleüldine kolimine Paldiskist algas juba 18.09.1944.a. See puudutas nii Paldiskis, Kloogal kui ka mujal ümbruskonnas asunud üksusi.
20.09 algas II pataljoni (ülemaks sel ajal SS-Hauptsturmführer Erich Palk) laevadele laadimine. Hauptsturmführer Theodror Lihti alluvuses moodustati alarmpataljon, mis pidi lahkuma viimase laevaga. Samal päeval lahkus esimene laev. Saksa võimude poolt lubati kaasa võtta ka omakseid, sest laeval ruumi oli.
Ööl vast 21.09 hakkas meeste "ärakargamine", osalt valeinfo (liikusid ringi punaste agendid!), osalt sooviga sõdida edasi Eestimaal, tõttu. Esimesed 62 meest putkasid minema 8.kompaniist (kompaniiülem Stuf. Valdur Jürissaar). Kuigi Jürissaar läks öösel mehi rahustama, jäid need 62 lõpuni kadunuks. Päeval meeste kadumine jätkus 5, 6 ja 7.kp. (8.kp omadest aga enam mitte, ju oli mõjunud öine kompaniiülema vahelesegamine).
Õhtuse laevaga lahkus ülejäänud osa II pataljonist, k.a. Palk ja Jürissaar. Seega mõlemad laevad sõitsid minema pooltühjalt, kokku lahkus II pataljonist vist ainult 300 või siis teise laevaga 300?
Võiks lisada veel seda, et neid päevi iseloomustab suur segadus, nii pataljoni staabis, kui ka kompaniides. Sagenesid vastuhakud ohviseridele, relvade ja varustuse omavoliline omastamine jne, mille eest tavaolukorras oleks mehi oodanud sõjakohus, nüüd aga vaatasid eestlastest ohvitserid sellele "läbi sõrmede" ning meeste omavolile peaaegu ei reageerinud!
Rügemendi ülemaks oli SS-Sturmbannführer Georg Ahlemann ja adjutandiks Heinz Trepkau.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist