[quote="Troll"][b]47[/b]
Vaatame nüüd, kuskohas asus 22.juuni 1941.a hommikul võimas 4.MK?
Lvov-Nesterovi rajoonis. See tähendab täpselt seal, kuhu tuli „detsembriplaani“ kohaselt koondada „ratsa-mehhaniseeritud armee“, mis oli ette nähtud pealetungiks Ljublinile. 60 km kaugusel Lvovist, Drogobõtš-Sambori rajoonist, avastame me 8.MK, aga 100 km Lvovist loodes, Brodõ-Kremenetsi rajoonis, dislotseerus 15.MK.
Sellest lähterajoonist võis tankikiil ühesuguse eduga tungida peale Tarnuvi, Sandomierzi või Ljublini suunas. Vahemaa Drogobõtš-Lvov-Brodõ rajajoonelt nende kolme Poola linnani oli praktiliselt ühesugune: 175-200 km. Maastiku eripära tõttu oli kõige sobivam Ljublini suund – pealetungiva tankilaviini teel ei olnud ühtegi suurt jõge, pealetungi marsruut satub täpselt Vepši ja Sani jõgede vahelisse koridori.
Nii et missugusest „kiirustamisest“ või „ebareaalsusest“ seoses Direktiiv Nr.3-ga korrutasid kõik need aastad meie propagandistid? Ljublini suunas pealetungimiseks oli vaja ainult üht – KÄSKU.
Vaat see käsk antigi 22.juuni 1941.a õhtul.
Käsu andmine on lihtne. Aga kas Punaarmee kõrgem ülemjuhatus hoolitses selle eest, et pealetungi-vööndis oleks loodud „teaduslikult“ nõutud pealetungiva poole kolmekordne ülekaal?
Ei. Kolmekordset ülekaalu ei olnud. Vastaspoolte jõudude vahekord väljendus hoopis teistsugustes arvudes.
Arvestada võib mitut moodi. Näiteks võib arvestada nende Punaarmee ja Wehrmachti tankivägede koosseisu, mida [b]kasutati kogu lõuna sõjatandril[/b]. See on küllaltki arukas asjale lähenemine. Vahemaad Lääne-Ukrainas polnud enam nii suured kui Siberis, vaid juba „euroopalikud“. 16.MK, 18.Mk, 9.MK ja 19.MK dislotseerumiskohtadest (vastavalt Tšernovtsõ, Mogiljov-Podolsk, Novograd-Volõnsk ja Berditšev) oli Lvovini kõigest 250-300 km.
Isegi kui liikuda mööda põldu kilpkonnakiirusega 15 km/h, oleks võimalik selline vahemaa katta kõigest 20 mototunniga. See teeb kaks-kolm päeva mõõdukat marssi. Tegelikkuses aga sai seda rännakut mööda kuivi juunikuiseid teid 18-ne tunni pikkuse valge päevaga sooritada palju kiiremini. Lõpuks olid ju olemas ka raudteed. Lvovi, Galiitsia ajaloolisse keskusesse, suundus viis raudteed, mida mööda oleks saanud mehkorpuseid sinna vedada ükskõik millisest Ukraina punktist, säästes sellega tankide kallihinnalist motoressurssi.
Sellise arvestuse kohaselt oleks Nõukogude väejuhatus saanud Wehrmachti 1.tankigrupi [b]728 tanki[/b] ja Rumeenia armee ainukese tankibrigaadi [b]60 tanki[/b] vastu panna [b]5617 tanki.[/b]
See on [b]SEITSMEKORDNE[/b] arvuline ülekaal. Ning see arv on tegelikkusest tunduvalt väiksem. Me ei arvestanud siin kergeid tanke, mis kuulusid Punaarmee laskur- ja ratsaväediviiside koosseisu (Wehrmachti jalaväediviisides polnud ühtegi tanki). Me ei arvestanud üle tuhande kahuriga soomusautot, mis olid relvastatud (nagu ka kõik nõukogude kerged tankid) 45-mm kahuriga 20K, mis suutis läbistada ühe kilomeetri kauguselt iga saksa tanki küljesoomuse. Lõpuks ei arvestanud me ka ligi kahte tuhandet tanki, mis kuulusid 16. ja 19.Armee koosseisu, mis esialgse plaani järgi koondati Paremkalda Ukrainasse, Edelarinde tagalasse.
Võib arvestada ka teistmoodi – mis on lähemal karmile ajaloolisele reaalsusele. Faktiliselt võtsid sõja esimesel nädalal Lääne-Ukrainas lahingutegevusest osa ainult kuus mehkorpust: 22.MK, 15.MK, 4.MK, 8.MK, 9.MK ja 19.MK
Neli mehkorpust (16.MK, 18.MK, 24.MK ja 2.MK) praktiliselt ei tegutsenud või põletasid niisama bensiini kaootilistes ümberdislotseerumistes. Vaevalt võib sellist korralagedust pidada „objektiivseteks asjaoludeks“, kuid reaalses elus toimus kõik just nii. Teisest küljest jälle ei seganud ka rumeenia tankid (õieti küll prantsuse päritolu Esimese Maailmasõja aegsed monstrumid) mitte kedagi ning ka need võib arvestusest välja jätta. Sellise lähenemise korral (ning endiselt soomusautosid mitte arvestades) jõuame me [b]jõudude vahekorrani 1 : 5,5.
Missuguse teise direktiivi peale käsu minna otsustavale pealetungile võisid sellise arvulise ülekaalu puhul anda Timošenko ja Žukov?[/b][/quote]
Märkus: Nesterov kannab uuematel kaartidel nime Žovkva:
http://et.wikipedia.org/wiki/Žovkva
Põhikontseptsioon jäi ikka samaks?
