www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 14 Nov, 2019 18:01

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1369 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 92  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: II maailmasõja aegsed filmid Baltikumist
PostitusPostitatud: 10 Dets, 2004 12:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2004 11:56
Postitusi: 2546
Asukoht: Tartu
http://ihffilm.com/23.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Raamatukogu!
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2004 2:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Apr, 2004 21:01
Postitusi: 1097
Asukoht: Lilleküla
Igati kiiduväärt ettepanek Õpetajalt. Kuna meil teemana valitseb militaar , võiks olla see siis alajaotustes. I ja II MS jne., jne. Minule enim huvi pakkuvaks oleks nt. EESTI SÕDUR II MAAILMASÕJAS Siiani on pakutud teosed kaootiliselt ja süsteemitult laiali. Loodan ,et võetakse asi ette! Oleks vähemalt aimu ,mis ilmunud ja millistele raamatutele jahti pidada. Jõudu soovides Ivalo.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2004 16:14 
Valik kirjandust Suvesõja kohta


Metsavennad Suvesõjas 1941. Eesti relvastatud vastupanuliikumine Omakaitse dokumentides. Koostanud Tiit Noormets. Riigiarhiiv 2003.

Jüri Ant. “Eesti 1939 – 1941: rahvast, valitsemisest, saatusest.” Tallinn, 1999.

Eesti rahva kannatuste aasta. Koguteos. Tallinn 1995.

“Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941 – 1945. Dokumente ja materjale.” Tallinn 1975.

Herbert Lindmäe, “Suvesõda Tartumaal 1941.” Tartu 1999.

Herbert Lindmäe, “Suvesõda Virumaal 1941.” Tartu 2002.

Mati Mandel, “Traagiline suvi 1941 Keilas”, Keila 2001.

“Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas IV.”, Stockholm 1957.

“Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas V.”, Stockholm 1958

“Alati avangardis. Eesti miilitsa minevikust ja tänapäevast.”, Tallinn 1971.

“Sortside saladused IV. Pärnumaa kommunistid kutsetööl. Koost. M. Arold. Tartu 1996

“Sortside saladused IX. Virumaa kommunistid kutsetööl. I osa.” Koost. M. Arold. Tartu 1999

“Sortside saladused X. Virumaa kommunistid kutsetööl. II osa.” Koost. M. Arold. Tartu 1999.

“Sortside saladused XII. Läänemaa ja saarte kommunistid kutsetööl.” Koost. M. Arold. 2001
“Suure võitluse algus. Mälestusi Suure Isamaasõja esimestest kuudest.” ,Tallinn 1965.
Mart Laar “Metsavennad”, Tallinn 1993

Mart Laar “Suurim armastus” Stockholm 1994




Arhiivimaterjalid
“Kokkuvõtlik ülevaade Läänemaa Omakaitse tegevusest 22. juunist 1941. kuni 01. jaanuarini 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 3

“Üldkokkuvõte Pärnumaa Omakaitse ajaloolisest tegevusest Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1. jaan. 1942. a.” Koostanud Bernhard Parming. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 9

“Omakaitse Narva Maleva ajalooline ülevaade alates Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaanuarini 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 4

“Narva Omakaitse 1941. a. tegevuse ülevaade 22. juunist kuni 1. jaanuarini 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 5.

“Valgamaa Omakaitse tegevus. Kaitseliidu likvideerimisest – juuni keskuseni 1941.a.” Koostanud ltn. Ed. Suursepp. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 19

“Järvamaa Omakaitse 1941. a. tegevuse ülevaade.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 2

“Omakaitse Petserimaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaan. 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 8

“Omakaitse Tallinna Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaan. 1942.” Koostanud major G. Simmo. Tallinn 1943. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 15

“Omakaitse Saaremaa Maleva tegevuse ülevaade Kaitseliidu likvideerimisest 1941. a. lõpuni.” Koostanud n. ltn. A. Vene. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 11


Artiklid
Enn Sarv, “Eesti inimkaotused kommunistliku võimu all.”: Akadeemia nr. 8, 2001.

Tiit Noormets, “Eesti piirivalve okupatsioonist Suvesõjani 1940-1941”: “Kaitse Kodu!” IV/V 1997.

Olavi Punga, “Mõtteid aastatel 1940 – 1941 tegutsenud metsavendadest.”
“Kaitse Kodu !” nr 1 2002 – 5/6 2003


Lugupidamisega
Õpetaja


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2004 16:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Apr, 2004 16:07
Postitusi: 307
lindmäelt ilmunud ka veel "Suvesõda Pärnumaal"


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2004 16:34 
Millal ?

Õpetaja


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2004 17:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Apr, 2004 21:01
Postitusi: 1097
Asukoht: Lilleküla
Suured tänud Õpetajale. Kui tõetruuks saab lugeda nõukogudeaegset kirjandust?? Faktimaterjali pole vist mõtet nendest otsida. Ära võivad olla märgitud asetleidnud sündmused , mis üle valatud tolleaegse ideoloogiakastmega. Olen siiani eiranud kirjandust ,mis ilmus ENSV piires ajavahemikus 1945-1988?! Kõik need trükised laskurkorpusest ja kirjutised kodumaas ja õhtu lehes on mind täitnud pigem raevuga selle värdjaliku süsteemi ja tema eestlastest perselakkujate vastu! Juba need käibefraasid -fashistid, hitlerlased ,timukad jne. jne.......


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2004 17:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Apr, 2004 16:07
Postitusi: 307
segast ajan :D lindmäe uue raamatu nimi on ikka "Suvesõda Viljandimaal" ja praega saadaval raamatupoodides.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Dets, 2004 14:51 
Sinu pisike apsakas maksis nii mõnelegi poodnikule kümneid ajurakke, sest nad ei suutnud mulle seda raamatut kuidagi leida ... :roll: :twisted: :lol:

Nüüdseks on järjekordne üllitis minu laual ja töö käib :D

Suur tänu :)
Õpetaja


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Dets, 2004 20:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3239
Õpetaja kirjutas:
Valik kirjandust Suvesõja kohta
Metsavennad Suvesõjas 1941. Eesti relvastatud vastupanuliikumine Omakaitse dokumentides. Koostanud Tiit Noormets. Riigiarhiiv 2003.


suvesõja kohta on aroldi koostatuna ilmunud 2 allikapublikatsiooni:
'Kaitseliidust omakaitseni' I ja II, käsitlevad siis vastavalt Tartumaad ja Sakalamaad.

tegemist on samade materjalide täielikuma trükiga, millest noormetsa koostatud üllitises on toodud ainult sõjaajal toimunu (algmaterjalides käsitletakse palju ka enne sõja algust juhtunut). IMHO keeras noormets oma kogumikuga küll asjale käki, kuna arold vaevleb rahapuuduses ja ei suuda nii kiiresti teiste maakondade omasid välja anda ja nüüd ilmselt tekib tal veel rohkem probleeme järgnevate köidete müügiga. Aga ju oli noormetsal miski poliitiline tellimus 'uue eesti vabadussõja' kajastamise tarvis :)

'metsavennad suvesõjas 1941' kohta on ilmunud ka ilus arvustus ago pajuri sulest ajakirjas tuna 2004/3, soovitan samuti lugeda, seal on toodud välja mõned antud kogumiku puudujäägid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 24 Dets, 2004 12:53 
Hõissa jõulud !
Vastan siinkohal Andrusele.

Kirjutad:
Tsiteeri:
tegemist on samade materjalide täielikuma trükiga, millest noormetsa koostatud üllitises on toodud ainult sõjaajal toimunu (algmaterjalides käsitletakse palju ka enne sõja algust juhtunut).


Ega ikka ei ole küll! Võta Aroldi raamatud, mine arhiivi, ja hakka täht-tähelt kontrollima - tegemist ei ole allikapublikatsiooniga! Aroldi 2 nimetatud raamatut ei ole usaldusväärsuse tasemel võrreldavadki Riigiarhiivi ametliku väljaandega! See, et ta on Omakaitse materjalid avaldanud täies mahus - seda küll, kuid Noormets ei püüdnudki seda teha!
Oled püüdnud võrrelda kahte võrreldamatut asja!

Tsiteeri:
IMHO keeras noormets oma kogumikuga küll asjale käki, kuna arold vaevleb rahapuuduses ja ei suuda nii kiiresti teiste maakondade omasid välja anda ja nüüd ilmselt tekib tal veel rohkem probleeme järgnevate köidete müügiga. Aga ju oli noormetsal miski poliitiline tellimus 'uue eesti vabadussõja' kajastamise tarvis


No tere talv! :roll:
Huvitav, kes kellele keeras ... ? Ausaltöeldes ei huvitagi! Kahtlen sügavalt poliitilise tellimuse olemasolus ja ka selles, et keegi ei suuda nii kiiresti välja anda.
Põhjusi tuleks otsida kusagilt mujalt.
Noormets täitis ausa maksumaksjana oma töökohustust, pealegi on ta ise olnud metsavendadest huvitatud juba ammmmmmu.
Arold oskas oma "Sortside saladused" sarja väljaandmisel arhiivindusreegleid "pisut" rikkuda, muutes loominguliselt arhiivis leiduvate materjalide sisu.

Ei ole just raske arvata, kumb neist on minu silmis patune ?

Õpetaja


Üles
  
 
 Teema pealkiri: Küsimus Õpetajale:
PostitusPostitatud: 24 Dets, 2004 13:19 
Eemal
Moderaator

Liitunud: 14 Dets, 2004 14:44
Postitusi: 1125
Tsiteeri:
Arold oskas oma "Sortside saladused" sarja väljaandmisel arhiivindusreegleid "pisut" rikkuda, muutes loominguliselt arhiivis leiduvate materjalide sisu.


See on päris tõsine süüdistus, selle kohta tahaks rohkem teada: millega ta neid reegleid rikkus ja kuidas ta materjalide sisu loominguliselt muutis? Võiks kasvõi tuua mõned näited.

Mina olen "Sortside saladusi" vaid põgusalt lehitsenud ja silma on riivanud vaid mõned kirjavead. Muidugi pole ma jõudnud nende algallikatega võrdlemiseni, osa kirjavigu esinesid kindlasti ka originaalides.

P.S. Keni pühi ka kõigile!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 24 Dets, 2004 14:11 
Tsiteeri:
Suvorovi põhiteesi, et II Maailmasõja päästis lahti Stalin ja et Hitleri rünnak NL-i vastu oli vaid ennetav rünnak, on võimatu ümber lükata.



Seda, et Hitleri rünnak ei olnud ennetav, on näiteks tõestanud seesama Meltjuhhov, kelle raamatut üks postitaja mainis. Ei ole mingit tõestust, et Barbarossat planeerides sakslased tegelikult ka arvasid, et NLiit on kohe-kohe ründamas. Hitler arvas, et pärast Stalini surma Nliidus võimu haaravad juudid ehk ründavad Saksamaad, kuid Stalin seda ei tee. See, mida plaanis nõukogude juhtkond 1941. a. ja miks neid vägesid koondati, ei ole veenvalt tõestatud. Nõukogude luure nimelt avastas sakslaste koondumise piiridele, nii et vägede koondamist võiks interpreteerida kui soovi ennetada sakslasi. Samas ei ole tõendeid, et Stalin oleks arvanud, et sakslased kohe-kohe ründavad. Võimalikku kokkupõrget nähti ikkagi tulevikus. Punaimpeeriumil muidugi olid agressiivsed plaanid, aga kas just 1941?

Suvorovit mina lugeda ei soovita, sest iialgi ei tea, mis on mehel pöidlast välja imetud, või mis mitte. Ta annab küll allika, aga allikas ei pruugi seda kirjas olla, mida ta väidab. Seega ei ole tegemist ausa autoriga, pigem on tegemist rahategijaga. Ainuke kasu, mis temast oli - ta lükkas niiöelda lumepalli veerema, õhutades ajaloolasi selle teemaga tegelema.

Häid jõule kõigile!


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Dets, 2004 18:34 
Vastus Kapral Karu järelpärimisele / vaata ülalt.

Selleks et mitte maksta arhiivile allikate kasutamise eest teatud tasu hiilis väljaandja sellest kõrvale teksti redigeerides. Andes välja teatud protsendi ulatuses muudetud teksti (mis ei olnud enam autentne !), ei pidanud ta arhiivile tasuma.
Nii lihtne see oligi.
Loomulikult võib väita, et vahetades ära ja/ning jne, on võimalik välja anda sisuliselt sama teksti.
Julgen selles siiski kahelda.
Sügavalt kahelda.
Väga sügavalt.

Õpetaja

Jah, näe unustasin pühadejärgset paranemist soovida!
Head paranemist haigetele ja
haigeks hakanutele!
Õpetaja


Üles
  
 
 Teema pealkiri: Arhiivide eetikast
PostitusPostitatud: 26 Dets, 2004 19:44 
Eemal
Moderaator

Liitunud: 14 Dets, 2004 14:44
Postitusi: 1125
Minule oli tõeliseks üllatuseks, et ka riigiarhiiv nõuab allikate kasutamise eest tasu... Varasemast on mulle jäänud mulje, et Rahvusarhiiv nõuab vaid allikaile viitamist. Nüüd siis on ka riigiarhiivid kõikehõlmavasse äriprotsessi lülitunud? Eelarverahast, riigilõivudest ja ülehinnatud kopeerimistasudest enam ei piisa?

Kas Noormets (või tema teose kirjastaja) maksis selle ära? Kui suur see tasu on? Kas on kindlaks määratud mingi tsiteerimisulatus, millest alates peab kasutaja maksma? Loogiliselt võttes peaks see kehtima ju ka ühe lause tsiteerimisel...

Kirjandusmuuseum nõuab "autoritasu" oma fondides hoitavailt fotodelt, mida keegi nt trükis avaldada tahab. Kas riigieelarvelisel muuseumil aga on ikka õigus ennast talle usaldatud materjalide autoriks pidada?

Ja kas (kõigi Eesti maksumaksjate poolt ülalpeetaval) riigi arhiivil on ikka õigust sellist tasu nõuda? Arhiiv ei ole neid (ülalmainitud) dokumente loonud. Kas peab neile siis maksma selle eest, et nad pole neid ära hävitanud? (Aga hävitanud on arhiivitöötajad üksjagu, olen ka nende makuleeritud dokumente ära päästnud...)

Kui selline tasuküsimine on õige, siis peaksid ju ka riigi raamatukogud hakkama autoreilt-kirjastajailt raha küsima, kui need oma teoses mõnd neis leiduvat trükist on tsiteerinud?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Dets, 2004 19:58 
Tsiteeri:
...ülehinnatud kopeerimistasudest enam ei piisa?


Pigem on see 4 krooni lehe pealt (riigiarhiivis) tehtud selleks, et kopeerida soovijad minema peletada, mitte teenimiseks. :evil:

Muide, vabandan, et teemast pisut kõrvale kaldun, aga kas keegi teab, kas Kirjandusmuuseumi fondides on ka sõjaajaloolise väärtusega fotosid (nt. Vabadussõja perioodist)?


Üles
  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1369 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 92  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt