K. Pähklamets: Ühe leegionäri päevik II maailmasõja päevilt
Postitatud: 01 Aug, 2009 9:18
väideti siis, et „Kõigepealt Kalju Pähklamets oma sõjaaegse päevikuga.“
Mul ka see raamat olemas, raiskasin mõned tunnid sirvimisele ja jäid silma sellised asjad:
kõigepealt autori ebaloomulikult suur informeeritus sõjategevusest muudel rinnetel – koos meeste arvuga, üksuste numbritega ja üksuste ülematega. Kiirelt lehitsedes näiteks leheküljed 42-47, 59-61, 65, 75-76, 103-106, 112, 130, 139, 151-152, 163-166, 168-169, 170, 172-174, 187, 189.
Eestis veebruari alguses on tal näiteks üllatavalt detailsed andmed (täpsust ma ei kontrollinud) nõukogude üksuste kohta lk.112 ja 114.
XXVI. ja XXXXIII. armeekorpusest teab autor rääkida juba 3.veebruaril 1944.a., kusjuures esimene saabus tegelikkuses Narva rindele veebruari lõpus ja teine märtsi keskel, ma ise kardan, et veebruari alguses polnud saksa ülematele endalegi veel teada, et need korpused Narva alla saadetakse. Lisaks samal päeval räägitakse juba Friesnerist, kes võttis juhtimise tegelikult üle 23.veebruaril. (lk.109)
Seevastu III.SS.Panzer Korps, mille alluvuses 20.diviis oli veebruari lõpust, leiab äramärkimist vähesel määral ja tema ülem Steiner pannakse lk.174 juhtima II.armeekorpust. Lk.190 esimese septembri tekstis on huvitav märkus „Nende ridades võitleb prantslasi, belglasi ja hispaanlasi. Nad kuuluvad III SS tanki korpusesse Pomeranias“.
Strachwitzi tankiüksus esineb päevikus 15.augustil ja 25.augustil, kusjuures viimases räägitakse selle lahingusolemisest 16.augustil Sangaste juures, kusjuures ta olevat pidurdanud vaenlase üksuste suundumist Valga linna suunas (lk.185, 186-187).
Meriküla dessant toimub tal 17.veebruaril (lk.130), samal ajal kui Remmelgasel (Riipalul vist päev hiljem isegi), kusjuures 2 viimatinimetatut ei pretendeeri päevikuvormile.
Suursaare dessant leiab ära mainimist 5.sept. sissekandes lk.191 (okei, siin võib-olla trükiveakurat ja 15.sept, peab seoses Valga sündmustega veel ristkontrolli tegema).
detailsema kontrolli peale ei hakanud aega raiskama, enda jaoks on nagunii kõik selge.
variandid on siis sellised:
kõige positiivsem - sõjaaegseid märkmeid täiendatud peale sõda (pean seda vähem tõenäoliseks kui varianti, et tegemist on peale sõda kirjutatud mälestustega, millele on antud päevikuvorm)
kõige negatiivsem – eesti keeles ilmunud mälestuste põhjal, kusjuures lisatud on fantaasiad, kirjutatud „päevik“.
Kes tahab ja kellel aega on, võiks kirjandust tuulutada ja Võitlejat ning Eesti riik ja rahvast... sirvida.
ps.
ei saa ka välistada koostaja osalust päeviku kokkupanemisel.
Mul ka see raamat olemas, raiskasin mõned tunnid sirvimisele ja jäid silma sellised asjad:
kõigepealt autori ebaloomulikult suur informeeritus sõjategevusest muudel rinnetel – koos meeste arvuga, üksuste numbritega ja üksuste ülematega. Kiirelt lehitsedes näiteks leheküljed 42-47, 59-61, 65, 75-76, 103-106, 112, 130, 139, 151-152, 163-166, 168-169, 170, 172-174, 187, 189.
Eestis veebruari alguses on tal näiteks üllatavalt detailsed andmed (täpsust ma ei kontrollinud) nõukogude üksuste kohta lk.112 ja 114.
XXVI. ja XXXXIII. armeekorpusest teab autor rääkida juba 3.veebruaril 1944.a., kusjuures esimene saabus tegelikkuses Narva rindele veebruari lõpus ja teine märtsi keskel, ma ise kardan, et veebruari alguses polnud saksa ülematele endalegi veel teada, et need korpused Narva alla saadetakse. Lisaks samal päeval räägitakse juba Friesnerist, kes võttis juhtimise tegelikult üle 23.veebruaril. (lk.109)
Seevastu III.SS.Panzer Korps, mille alluvuses 20.diviis oli veebruari lõpust, leiab äramärkimist vähesel määral ja tema ülem Steiner pannakse lk.174 juhtima II.armeekorpust. Lk.190 esimese septembri tekstis on huvitav märkus „Nende ridades võitleb prantslasi, belglasi ja hispaanlasi. Nad kuuluvad III SS tanki korpusesse Pomeranias“.
Strachwitzi tankiüksus esineb päevikus 15.augustil ja 25.augustil, kusjuures viimases räägitakse selle lahingusolemisest 16.augustil Sangaste juures, kusjuures ta olevat pidurdanud vaenlase üksuste suundumist Valga linna suunas (lk.185, 186-187).
Meriküla dessant toimub tal 17.veebruaril (lk.130), samal ajal kui Remmelgasel (Riipalul vist päev hiljem isegi), kusjuures 2 viimatinimetatut ei pretendeeri päevikuvormile.
Suursaare dessant leiab ära mainimist 5.sept. sissekandes lk.191 (okei, siin võib-olla trükiveakurat ja 15.sept, peab seoses Valga sündmustega veel ristkontrolli tegema).
detailsema kontrolli peale ei hakanud aega raiskama, enda jaoks on nagunii kõik selge.
variandid on siis sellised:
kõige positiivsem - sõjaaegseid märkmeid täiendatud peale sõda (pean seda vähem tõenäoliseks kui varianti, et tegemist on peale sõda kirjutatud mälestustega, millele on antud päevikuvorm)
kõige negatiivsem – eesti keeles ilmunud mälestuste põhjal, kusjuures lisatud on fantaasiad, kirjutatud „päevik“.
Kes tahab ja kellel aega on, võiks kirjandust tuulutada ja Võitlejat ning Eesti riik ja rahvast... sirvida.
ps.
ei saa ka välistada koostaja osalust päeviku kokkupanemisel.