Georg Gundlachi sõjapildid veebis

[ennww]

Äsja Vabas teemas olnud lätlaste foorumi lehelt leidsin lingi Georg Gundlachi fotolehele.
Sait ise siin: http://www.gundlachphoto.narod.ru/

Tehtud siis 1941-1942, peamiselt Volhovi kandis 1942, aga mõned pildid ka Baltikumist.

Gundlach sõdis 291. diviisis, pildid kajastavad üsna ehedalt rindeelu.
Pikemalt temast (vene keeles): http://old.kv.com.ua/index.php?article= ... r_old=2800

Kahjuks on see artikkel üsna "kallutatud"...

Minu jaoks oli väga huvitav vaatamine

Paar linki eestiga seotud piltidele:
http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/037.htm
http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/259.htm
http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/261.htm

[speedsta]

Lisaks veel Eestiga seotud:

Sõdurite hauad Eestimaal:
http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/223.htm

Purtse jõgi 1941, Virumaa Eesti?
http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/244.htm

Narva kosk:
http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/255.htm

Suurtükk Narva jõe ääres:
http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/256.htm

[A4]

Veel Üks Eesti ohvitser:

http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/083.htm

[ennww]

Huvitav, kust said sinna Eesti ohvitserid? Kas idapataljonid sõdisd ka Volhovi kandis?

EDIT: Minu rumalus. http://wehrmacht.pri.ee andmetel osales 1. idapataljon (658. pataljon) Volhovi lahingus.

[Põrgust]

üks tobe küsimus: Miks olid vene teed alati nii sopased ja raskesi läbitavad?

[speedsta]

Venemaal polnudki meie mõistes teid

[Põrgust]

Venemaal polnudki meie mõistes teid

Sel juhul tegi Venevõim ja vägi ka endal elu raskemaks ju

[ennww]

Venemaal pole praegugi uigal pool teid. Loomulikult oli venelaste elu raske. Näha on, et piirkonnast läks läbi kitsarööpmeline raudtee, mis oligi üks väheseid ühenuslülisid. Aga raudtee purustamise tõttu on näha, et maha jäi nii venelaste kraami kui oli raskendatud ka saksa vooride liikumine.

Masendavad pildid on muidugi venalste poolt saatuse hooleks jäetud tsiviilisikutest ja mahajäänud (haavatud) sõduritest.

Nende piltide järgi tundub, et veel sel ajal oli taganevates vene vägedes täielik korralagedus.

[A4]

Venemaal pole praegugi uigal pool teid. Loomulikult oli venelaste elu raske. Näha on, et piirkonnast läks läbi kitsarööpmeline raudtee, mis oligi üks väheseid ühenuslülisid. Aga raudtee purustamise tõttu on näha, et maha jäi nii venelaste kraami kui oli raskendatud ka saksa vooride liikumine.

Masendavad pildid on muidugi venalste poolt saatuse hooleks jäetud tsiviilisikutest ja mahajäänud (haavatud) sõduritest.

Nende piltide järgi tundub, et veel sel ajal oli taganevates vene vägedes täielik korralagedus.

1942. aastal polnud Volhovi all tegemist mitte taganevate, vaid sissepiiratud Vene vägedega - sellest ka saatuse hooleks jäetud haavatud ning nälgivad punaarmeelased ja tsiviilisikud.

Nimelt andis Nõukogude 2. löögiarmee 1942. aasta talvel Volhovi all löögi suunaga Leningradile, et sissepiiratud linn deblokeerida. Punaarmee kõrgema juhtkonna vigade ja saamatuse tõttu jäi pealetung toppama ning oma rindest kaugele ette tunginud 2. löögiarmee piirati sakslaste poolt sisse. Seejuures suutsid venelased piiramisrõngad vastupanu avaldada kuni suveni välja, aga kuna mingit varustamist enam ei toimunud, puhkes sissepiiratute hulgas (ja katlasse jäänud tsiviilelanike) seas näljahäda ning ette tuli ka kannibalismi. Olukorras, kus omad haavatud jäid saatuse hooleks ning sõdurid sõid puukoort, saapaid ja nahkrihmasid, oli tsiviilelanike toitmine 2. löögiarmee juhtkonna jaoks küll vist umbes kümnendajärguline küsimus.

Sama pilt kordus pool aastat hiljem Stalingradi all - sakslaste seas puhkes nälg ja kannibalism, haavatud külmusid surnuks või jäeti venelastele, Vene tsiviilelanikest ei hoolinud enam keegi.

Veel üks paralleel - kui Volhovi all vangi langenud 2. löögiarmee juhatajast kindralleitnant Andrei Vlassovist sai Vene Vabastusarmee juht, siis NKVD upitas nn Vaba Saksamaa Rahvuskommitee etteotsa Stalingradis vangi langenud feldmarssal Friedrich Pauluse ja kindral Walther von Seydlitz-Kurzbachi.

[WaA]

Ja sealt hakkas maailma perse (Hier beginnt der Arsch der Welt)
http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/038.htm
Kui mälu ei peta siis sarnaseid silte vist mujalgi fotodel silma hakanud.
Tähendas vist ka sopasesooni algust

[Põrgust]

[quote="A4"][quote="ennww"]
Veel üks paralleel - kui Volhovi all vangi langenud 2. löögiarmee juhatajast kindralleitnant Andrei Vlassovist sai Vene Vabastusarmee juht,

Kas see on see Vlassov kes läks oma armeega sakslaste poole üle vms? Oli vahepeal pikem arutlus teemal Vlassovi armee..

[A4]

Veel üks paralleel - kui Volhovi all vangi langenud 2. löögiarmee juhatajast kindralleitnant Andrei Vlassovist sai Vene Vabastusarmee juht,

Kas see on see Vlassov kes läks oma armeega sakslaste poole üle vms? Oli vahepeal pikem arutlus teemal Vlassovi armee..

Eks tasub täpsemalt sellest samast Vlassovi armee teemast vaadata. Aga tegemist on jah sama Vlassoviga, aga ta ei läinud koos oma 2. löögiarmeega sakslaste poole üle, vaid langes ise ilmselt ühena viimastest oma armee võitlejatest vangi, suurem osa isikkoosseisust oli selleks ajaks juba hukkunud, nälga surnud või vangi võetud.

Armee, millega ta bolševike vastu tahtis võidelda, formeeris ta hiljem Saksmaal. Reaalselt rindele jõudis sellest armeest vist vaid 1-2 diviisi, suurem osa üksustest olid sõja lõpus tagalas ning toetasid nn Praha ülestõusu ajal hoopis tšehhidel sakslaste vastu sõdida. Selles mõttes oli õigus Hitleril, kes ütles Vlassovi kohta umbes nii, et reetur jääb elu lõpuni reeturiks, esimesel võimalusel pööravad need venelased oma relvad meie vastu.

[oliver]

Venelased marsivad sõjavangi oma vintovkadega
http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/135.htm

[starkatter]

Ja sealt hakkas maailma perse (Hier beginnt der Arsch der Welt)
http://www.gundlachphoto.narod.ru/pages/038.htm
Kui mälu ei peta siis sarnaseid silte vist mujalgi fotodel silma hakanud.
Tähendas vist ka sopasesooni algust

Mulle meeldib venelaste enda tôlge pildi all...

[naabri Ants]

http://www.olaf-kaul.de/jk/index.html

Siit võib ka leida mõned pildid eestist 1941. Teab keegi veel mõnda kohta kust oleks võimalik leida pilte 1941. aasta eestist või soovitada mõnda saksa poolset memuaristika teost, peale Brossoki "Süda vaekausil".[/url]