Saatuse tahtel olen viimaste aastate jooksul tegelenud seersantkoosseisu ettevalmistamisega, st kõrgharidusega noorte meestega teatav kokkupuude on. Samuti on mu vennas mõned viimased aastad tegelenud kõrghariduse omandamisega, tema kaudu on võimalus protsessi ennast jälgida.
Kirjaoskamatus ja silmaringi puudumine on need näitajad, mille abil võiks iseloomustada haridussüsteemi allakäiku.
Prognoosides seda kes sinna tulla võiks... no tõepoolest on see tänamatu tegevus. Ainus lootus, et mõni juba kõrghariduse omandanud aspirantidest või jaoülematest evib piisavalt tahet riiki ja rahvast teenida, hoolimata teenistuse jooksul nähtud lokkavast vaimuvaesusest ja karjuvast viletsusest. Ehk ei olnud tema rühmaülem nn. buumiaegne saast, kes oma ükskõiksuse ja saamatusega noorte meeste hinge ära oleks rikkunud.
Loodame vähem töötuid ärijuhte ja haldusjuhte (humanitaare), rohkem logistikuid ning insenere ("reaale").
Ohvitseriks aastaga!
-
kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Ma ei leidnud seda teemat siit foorumist varem üles, aga nüüd avastasin. Teabeallikas, siis teabeallikas. Uudise endaga sain kurssi juba varem.
Esialgu ma ei uskunud päris oma silmi, kui lugesin.
1-aastase õppega riviohvitseride-rühmaülemate kohta arvan, et tegemist on rohkem naljakohaga. Ha-ha-ha. Tuleb mingi zooloogist või filoloogist ülikoolilõpetanu, teeb katsed ära ja voila - aasta pärast kõlbabki kamandama sõdureid ja isegi vanemallohvitserist rühmavanemat, kes on ilmselt samuti u 1 aasta pikkuselt sõjatarkust omandanud ja lisaks mõned aastad allüksuses teeninud. Millest tuleb sellise ohvitseri autoriteet elu näinud vanemallohvitseride silmis? Mummudega riidetükist rinna peal?
Mitu aastat tagasi tehti kaitseväes uuring, et millised on kaadriallohvitseridele kõige rohkem stressi tekitavad faktorid. Seal oli vist kõige tipmine probleem otseste ülemate teenistuslik ebakompetentsus, halvad otsused jms. Ega see allohvitseride suhtumine pole liikuvate juttude järgi eriti muutunud, aga näitab, et enamusel ohvitseridest puudub tänagi allohvitseride usaldus. Mulle on jäänud mulje, et allohvitseride arvates ei adu ohvitserid tegelikku olukorda üksustes. Põhjuseks arvatavasti vähene praktika ja liiga kiire karjäär, aga mõnikord ka puudulik ettevalmistus. Rahuajal on lihtne rusikaga vastu lauda või rindu taguda ja oma pagunile toetades alluvaid kamandada, kuid sõja tingimustes ei pruugi asi nii hästi lõppeda.
Siis mida tähendab sõna "ohvitser"?
EKV mõistes tähendab see, et laiguline inimene on õppinud mõne aasta vältel süvendatult roomama, laskma, käsku tegema ja tundi andma. Lisaks natuke akadeemilisi aineid. Tulemuseks 2 tärni ja käsuõigus. Kõik tore. Meie ohvitseride ettevalmistajad on unustanud ära (äkki lihtsalt ei tea?), mida ikkagi tähendab sõna "ohvitser" laiemas mõistes. See ei ole mitte ainult sõjaväeline, vaid ka (erinevalt allohvitserist) ü h i s k o n d l i k staatus ja läbi mõeldud kasvatusest tulenev o l e m u s l i k eripära.
On jäänud mulje, et põhikursuselt tulevad enamasti välja lihtsalt lahingulisi õppeaineid üle õppinud vanemallohvitserid, sest peale auastme ja mõnikord ka parema õigekirjaoskuse (tegelikult ei tohiks ka hea vanemallohvitser hea kirjaoskuseta olla) ning samuti väiksema praktika ei erista neid vanemallohvitseridest miski. Paljud ei oska korralikult selliseid elementaarseid teenistuslikke ohvitserilikke tegevusi, nagu rivi juhtimine, teenistuslikud õigusaktid, avalik esinemine. Ohvitseridest tuleks kasvatada ka h ä r r a s m e h i , aga nad pole üldiselt kuulnud midagi ei etiketist ega ohvitseri eetikast. Süvendatult on vb õppinud seltskondlikus mõistes baaris või klubis rohket alkoholi tarbimist ja vastu hommikut ühikasse orienteerumist. Kõik need loetud näidisteemad - rivi juhtimine, õigusaktid, esinemine, etikett, eetika - peaksid olema eksamineeritavad ohvitseri ettevalmistuse osad.
Võimalik, et ohvitseriliku kasvatusliku ettevalmistuse puudumise tõttu kipuvadki paljud riviohvitserid tundma end väeosas paremini allohvitseride ülesandeid enda peale võttes. Samal ajal õpivad aga paljud vanemallohvitserid ka kõrgkoolis kaugõppes ja sobiksid isegi paremini mitmete erialaste rühmade ülemateks. Aga olen kuulnud, et praktikat nõudvate tagalalarühmade (autorühm, köögirühm, remondirühm...) ülemate ametikohti vanemallohvitseri ametikohaks kaitseväes enam (varem olid ja on ka mõnel pool piiri taga) miskipärast teha ei taheta. Pigem paneme sinna õliks või supijukuks selle nn "lahingohvitseri".
Kui nüüd on plaan hakata tootma ohvitsere 1 a jooksul, siis mul tekib küll küsimus, et mis ime "ohvitserid" neist veel saavad, kui juba 3 a jooksul ei suudeta Tartus ohvitserilikku kaadriohvitseri kasvatada?
Kui jutt käib puhtalt ERIALAOHVITSERIDEST, kelle koolitus kestab lisaks ajateenistusele ja tsiviilis omandatud erialaspetsiifilisele kõrgharidusele 1 aasta, siis selle vastu pole mul midagi.
Reservohvitseri üldine tase peaks meil jääma sõjaaja rühmaülema või erialaohvitseri tasemele. Sealt edasi on juba reeglina marionettohvitser, kes suudab tegutseda vaid koolitaja näpunäidete varal. Rahuajal võib nii pokasuhat teha, aga lahingus pole seda koolitajat kusagilt võtta ning tulemuseks on kaos ja häving. Samuti pole reservväelane suuteline täitma komp-vbl ülesandeid ja kaadriallohvitseri reservohvitserile allutamine on pehmelt öeldes kahtlane äri. Reserv-kompaniiülema abidena oleks muidu veel vb reaalne kasutada tegevteenistuses ohvitseri kutse omandanud ja reservi läinud ohvitsere.
Mis mereväkke ja õhuväkke puutub, siis välismaal vastavates sõjakoolides saadav koolitus on kindlasti parem, kui kodumaine, sest saadakse ette laiem (normaalne) pilt. Eestis ju mingit arvestatavat mereväge ega õhuväge ju pm pole ja ajapikku peaks kaduma ka veel vanast rasvast olemas olev know-how!
Esialgu ma ei uskunud päris oma silmi, kui lugesin.
1-aastase õppega riviohvitseride-rühmaülemate kohta arvan, et tegemist on rohkem naljakohaga. Ha-ha-ha. Tuleb mingi zooloogist või filoloogist ülikoolilõpetanu, teeb katsed ära ja voila - aasta pärast kõlbabki kamandama sõdureid ja isegi vanemallohvitserist rühmavanemat, kes on ilmselt samuti u 1 aasta pikkuselt sõjatarkust omandanud ja lisaks mõned aastad allüksuses teeninud. Millest tuleb sellise ohvitseri autoriteet elu näinud vanemallohvitseride silmis? Mummudega riidetükist rinna peal?
Mitu aastat tagasi tehti kaitseväes uuring, et millised on kaadriallohvitseridele kõige rohkem stressi tekitavad faktorid. Seal oli vist kõige tipmine probleem otseste ülemate teenistuslik ebakompetentsus, halvad otsused jms. Ega see allohvitseride suhtumine pole liikuvate juttude järgi eriti muutunud, aga näitab, et enamusel ohvitseridest puudub tänagi allohvitseride usaldus. Mulle on jäänud mulje, et allohvitseride arvates ei adu ohvitserid tegelikku olukorda üksustes. Põhjuseks arvatavasti vähene praktika ja liiga kiire karjäär, aga mõnikord ka puudulik ettevalmistus. Rahuajal on lihtne rusikaga vastu lauda või rindu taguda ja oma pagunile toetades alluvaid kamandada, kuid sõja tingimustes ei pruugi asi nii hästi lõppeda.
Siis mida tähendab sõna "ohvitser"?
EKV mõistes tähendab see, et laiguline inimene on õppinud mõne aasta vältel süvendatult roomama, laskma, käsku tegema ja tundi andma. Lisaks natuke akadeemilisi aineid. Tulemuseks 2 tärni ja käsuõigus. Kõik tore. Meie ohvitseride ettevalmistajad on unustanud ära (äkki lihtsalt ei tea?), mida ikkagi tähendab sõna "ohvitser" laiemas mõistes. See ei ole mitte ainult sõjaväeline, vaid ka (erinevalt allohvitserist) ü h i s k o n d l i k staatus ja läbi mõeldud kasvatusest tulenev o l e m u s l i k eripära.
On jäänud mulje, et põhikursuselt tulevad enamasti välja lihtsalt lahingulisi õppeaineid üle õppinud vanemallohvitserid, sest peale auastme ja mõnikord ka parema õigekirjaoskuse (tegelikult ei tohiks ka hea vanemallohvitser hea kirjaoskuseta olla) ning samuti väiksema praktika ei erista neid vanemallohvitseridest miski. Paljud ei oska korralikult selliseid elementaarseid teenistuslikke ohvitserilikke tegevusi, nagu rivi juhtimine, teenistuslikud õigusaktid, avalik esinemine. Ohvitseridest tuleks kasvatada ka h ä r r a s m e h i , aga nad pole üldiselt kuulnud midagi ei etiketist ega ohvitseri eetikast. Süvendatult on vb õppinud seltskondlikus mõistes baaris või klubis rohket alkoholi tarbimist ja vastu hommikut ühikasse orienteerumist. Kõik need loetud näidisteemad - rivi juhtimine, õigusaktid, esinemine, etikett, eetika - peaksid olema eksamineeritavad ohvitseri ettevalmistuse osad.
Võimalik, et ohvitseriliku kasvatusliku ettevalmistuse puudumise tõttu kipuvadki paljud riviohvitserid tundma end väeosas paremini allohvitseride ülesandeid enda peale võttes. Samal ajal õpivad aga paljud vanemallohvitserid ka kõrgkoolis kaugõppes ja sobiksid isegi paremini mitmete erialaste rühmade ülemateks. Aga olen kuulnud, et praktikat nõudvate tagalalarühmade (autorühm, köögirühm, remondirühm...) ülemate ametikohti vanemallohvitseri ametikohaks kaitseväes enam (varem olid ja on ka mõnel pool piiri taga) miskipärast teha ei taheta. Pigem paneme sinna õliks või supijukuks selle nn "lahingohvitseri".
Kui nüüd on plaan hakata tootma ohvitsere 1 a jooksul, siis mul tekib küll küsimus, et mis ime "ohvitserid" neist veel saavad, kui juba 3 a jooksul ei suudeta Tartus ohvitserilikku kaadriohvitseri kasvatada?
Kui jutt käib puhtalt ERIALAOHVITSERIDEST, kelle koolitus kestab lisaks ajateenistusele ja tsiviilis omandatud erialaspetsiifilisele kõrgharidusele 1 aasta, siis selle vastu pole mul midagi.
Reservohvitseri üldine tase peaks meil jääma sõjaaja rühmaülema või erialaohvitseri tasemele. Sealt edasi on juba reeglina marionettohvitser, kes suudab tegutseda vaid koolitaja näpunäidete varal. Rahuajal võib nii pokasuhat teha, aga lahingus pole seda koolitajat kusagilt võtta ning tulemuseks on kaos ja häving. Samuti pole reservväelane suuteline täitma komp-vbl ülesandeid ja kaadriallohvitseri reservohvitserile allutamine on pehmelt öeldes kahtlane äri. Reserv-kompaniiülema abidena oleks muidu veel vb reaalne kasutada tegevteenistuses ohvitseri kutse omandanud ja reservi läinud ohvitsere.
Mis mereväkke ja õhuväkke puutub, siis välismaal vastavates sõjakoolides saadav koolitus on kindlasti parem, kui kodumaine, sest saadakse ette laiem (normaalne) pilt. Eestis ju mingit arvestatavat mereväge ega õhuväge ju pm pole ja ajapikku peaks kaduma ka veel vanast rasvast olemas olev know-how!
Minu arvates peaks igaüks aru saama, et sellisest aastasest koolitusest(ilma eelneva militaartegevuseta) saab tulla AINULT erialaohvitser. Ehk siis kui, ilma eelneva kogemuseta, inimene esitab avalduse ning kirjutab seal, et soovib peale aastast õpet lahingolukorras kamandada siis tuleks tõsiselt kaaluda tema vaimse tervise hindamist.
Kangelaspioneer, üldiselt peaks tänapäeval kõrghariduseks nimetama haridust alates magistrist. Bakalaureus on selline veider loom, nagu on ja nagu ei ole ka ... tavaliselt ei ole.
Kangelaspioneer, üldiselt peaks tänapäeval kõrghariduseks nimetama haridust alates magistrist. Bakalaureus on selline veider loom, nagu on ja nagu ei ole ka ... tavaliselt ei ole.
Võimalik, ei tea õppekava.Incc kirjutas: KVÜÕA esimene aste on ka bakaõpe. Ohvitseriks 5 aastaga lahendaks probleemi?
Silmas pidasin bakalaureuseõppest tulevaid inimesi, kes siirduvad sellele üheaastasele koolitusele. Kui bakalaureuseõppe lõpetanud kirjutavad vigadega, eneseväljendus on nulli lähedal, silmaring on kitsas ning ilmaelust ei jagata ööd ega mütsi siis ei saa seda kõrghariduseks nimetada. Olen selliseid asju täheldanud kohatud lõpetajate juures, nii nn "kassikoolide", Alma Materi, TTÜ. Polegi aru saanud, kas on tase nii madal või on see ajastu märk. Ise panin igaksjuhuks kohe magistrisse edasi
.Kui KVÜÕA bakalaureuseõppe läbinute juures võib samasuguseid märke kohata siis pole see kõrgharidus, kui mitte siis hakkab nagu looma.
USA merevägi saab 1/3 ohvitseridest mereväeakadeemiast (Naval Academy), 1/3 ülikoolide juures tegutsevatest reservohvitseride programmidest (Naval Reserve Officer Training Corps) ja 1/3 Officer Candidate School'ist. Viimatinimetatud programmiga saavad liituda kõrgharidust omavad isikud ja pärast umbes 12 ndl kestvat õpet omistatakse neile n-ltn auaste. USA on aktiivselt sõjategevuses osalev riik ja nad ei tee jareleandmisi väljaõppe osas. USA näidet aluseks tuues võib väita, et Eesti aastane ohvitseriprogramm on kestvuselt täiesti adekvaatne.
NAK + Aspirantuur, mis kokku rohkem kui 12 nädalat, annab meil ka ju (reserv)ohvitsri. Sõja ajal pannaksegi sellised mehed küll rühma peale.
Minu arvamus on igatahes, et lõppkukkuvõttes on see ikka konkreetse inimese taga. Majandusbuumi ajal võeti KVÜÕA-sse vastu enamik soovijatest, kvaliteet langes, seega motiveeritud ja intelligente noor ei pruugi aastaga anda halvemat tulemust, võib-olla isegi parema, sest natuke on elukogemust ja teadmisi tekinud. Enda maailmapilt ajateenistusjärgse aja jooksul kõvasti muutunud, küpsemaks saanud. Tõsi, kolme aastat praktikakogemust ühe aastaga ei kompenseeri.
Ei leidnud praegu 3-aastase baka õppekava üles, oskab keegi öelda, mis seal valik, vabade ja erialaainete suhe on? Ehk siis need saaks "mõtteliselt" asendada kõrgharidusega, tahaks teada palju üle jääb...
Minu arvamus on igatahes, et lõppkukkuvõttes on see ikka konkreetse inimese taga. Majandusbuumi ajal võeti KVÜÕA-sse vastu enamik soovijatest, kvaliteet langes, seega motiveeritud ja intelligente noor ei pruugi aastaga anda halvemat tulemust, võib-olla isegi parema, sest natuke on elukogemust ja teadmisi tekinud. Enda maailmapilt ajateenistusjärgse aja jooksul kõvasti muutunud, küpsemaks saanud. Tõsi, kolme aastat praktikakogemust ühe aastaga ei kompenseeri.
Ei leidnud praegu 3-aastase baka õppekava üles, oskab keegi öelda, mis seal valik, vabade ja erialaainete suhe on? Ehk siis need saaks "mõtteliselt" asendada kõrgharidusega, tahaks teada palju üle jääb...
War, war never changes...
see tegevteenistusleping, mis sõlmitakse uudise kohaselt - huvitav kas see on võrdväärne 3-aastase KVÜÕA õppe tegevteenistuslepinguga?
mõte liigub just nimelt selles suunas, et kui palju makstakse. need inimesed, kes on lõpetanud juba ülikooli - neil on palju suurema tõenäosusega pere, korter jne. et kas motiveerivaks teguriks pärast kõrghariduse omandamist saab olema ainult patriootlikkus ja fanaatiline tahe teenida edaspidi kaitseväes, või kompenseerib riik kuidagi seda ka, et pead aasta elama militaarsemal režiimil ja et jätaks maha seni võib-olla oluliselt tulusama töökoha.
või siis oodatakse sinna kursusele pigem neid, kellel on kõrgharidus omandatud, aga pole suutnud enda kohta leida ühiskonnas või pole omandatud kõrgharidusest mitte mingit kasu olnud (= igasugused rahvusvahelised ärijuhid jne)
mõte liigub just nimelt selles suunas, et kui palju makstakse. need inimesed, kes on lõpetanud juba ülikooli - neil on palju suurema tõenäosusega pere, korter jne. et kas motiveerivaks teguriks pärast kõrghariduse omandamist saab olema ainult patriootlikkus ja fanaatiline tahe teenida edaspidi kaitseväes, või kompenseerib riik kuidagi seda ka, et pead aasta elama militaarsemal režiimil ja et jätaks maha seni võib-olla oluliselt tulusama töökoha.
või siis oodatakse sinna kursusele pigem neid, kellel on kõrgharidus omandatud, aga pole suutnud enda kohta leida ühiskonnas või pole omandatud kõrgharidusest mitte mingit kasu olnud (= igasugused rahvusvahelised ärijuhid jne)
Ei tea, et eksisteeriks erinevat sorti tegevteenistuse lepinguid.see tegevteenistusleping, mis sõlmitakse uudise kohaselt - huvitav kas see on võrdväärne 3-aastase KVÜÕA õppe tegevteenistuslepinguga?
Kindlasti kompenseerib! Edaspidi on armee Sulle Isa, Ema ja Päikese eest...kas motiveerivaks teguriks pärast kõrghariduse omandamist saab olema ainult patriootlikkus ja fanaatiline tahe teenida edaspidi kaitseväes, või kompenseerib riik kuidagi seda ka, et pead aasta elama militaarsemal režiimil ja et jätaks maha seni võib-olla oluliselt tulusama töökoha...
terv
o
värbamiskeskuse mingites materjalides on kirjas, et 3-aastases sõjakooli õppes on "stipendium 7900.- EEK kuus", kahjuks pole öeldud kas see on neto või bruto, aga ükskõik kumb ka poleks - kui sama summa on ette nähtud ka uues aastases õppes juba kõrgharidust omavatele inimestele, siis see on ju VÄHE.
kõrgharidust juba omavad inimesed on tihti juba omandanud mitmesugust erialast professionaalset kogemust lisaks õpingutele ja töötavad ilmselt ka tihedamini kohtadel, kus töötasu on ikka palju kõrgem kui 7900 krooni. ilmselt pole eriti palju inimesi, kes oleks nõus jätma senise palga ja töö ja tulema kaitseväkke tööle, alustades esimest aastat kaitseväe tegevteenistuses sellise summaga.
kui just, nagu sai ka mainitud, ei ole tegemist inimestega, kes pole pärast õpinguid üldse mingit rakendust leidnud või kellel pole mingeid majanduslikke kohustusi ega peret ja/või kes polegi kusagil töötanud enne üldse (tegelenud ainult kõrghariduse omandamisega ülikoolis) ja kellele see võib sel juhul korralik summa olla
kõrgharidust juba omavad inimesed on tihti juba omandanud mitmesugust erialast professionaalset kogemust lisaks õpingutele ja töötavad ilmselt ka tihedamini kohtadel, kus töötasu on ikka palju kõrgem kui 7900 krooni. ilmselt pole eriti palju inimesi, kes oleks nõus jätma senise palga ja töö ja tulema kaitseväkke tööle, alustades esimest aastat kaitseväe tegevteenistuses sellise summaga.
kui just, nagu sai ka mainitud, ei ole tegemist inimestega, kes pole pärast õpinguid üldse mingit rakendust leidnud või kellel pole mingeid majanduslikke kohustusi ega peret ja/või kes polegi kusagil töötanud enne üldse (tegelenud ainult kõrghariduse omandamisega ülikoolis) ja kellele see võib sel juhul korralik summa olla
1. Teile teadmiseks, et väidetavalt kaob selline ohvitseriliik, nagu ERIALAOHVITSER, õige peatselt meie klassifikaatoritest. Igati tervitatav nähtus. Ei saa olla natukene rase. Kas on või pole seda mitte. Ohvitser, muidugi.Minu arvates peaks igaüks aru saama, et sellisest aastasest koolitusest(ilma eelneva militaartegevuseta) saab tulla AINULT erialaohvitser. Ehk siis kui, ilma eelneva kogemuseta, inimene esitab avalduse ning kirjutab seal, et soovib peale aastast õpet lahingolukorras kamandada siis tuleks tõsiselt kaaluda tema vaimse tervise hindamist.
Kuid kahjuks pole kursuse sihtgrupi nimestikus meditsiiniteenistust. See oleks aga just see, mis vähegi praegust olukorda leevendaks.
2. Noh, teate! SA koosseisudes on rühmaülemateks arvestatud just neid ajateenijatest tulnud nn. reservohvitsere. Ja neid vaid ajateenistuse kogemusega mehikesi eelistatad lahinguolukorras kamandama täiskõrgharidusega (arvan, et parema üldkõrgharidusega, kui KVÜÕA-s saadav) ajateenistuses ja võib-olla ka NAK-is olnud ning peale selle veel 1 aastase ohvitserikursuse läbinule? Puhta segane või?
Peab tõesti kellegi vaimses tervises kahtlema. Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Ma ei märganudki, et mul kaigas käes oleks olnud, aga keegi sai ikka kogemata vastu koonu ja kiunatas. No palun vabandust!metssiga kirjutas:Aga sellest "raamatutarkusest", millest Brigadiril endal on vist puudusi, siis mina välja peal eelistaks küll käske saada "raamatutarkuse", mitte "püssirohu" teadmistega mehelt (üllatus küll, aga raamatutes on väga palju tarkusi).
Raamatust, loengust või kasvõi õppefilmist saadavat tarkust ma kahtluse alla ei sea. Iseasi on asjade olemusest arusaamine ilma praktika toetuseta. Ei taha teemat jahumisega reostada. Kui metsseal midagi arusaamatuks jäi, siis seletame privaatselt.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist