Ursus kirjutas:Olgu siis nii, ega Teid ilmselt ümber veena ega kahtlema pane.
Venemaa alustas Jätkusöja Soome vastu. Punkt. Mitte keegi ei ole mitte kunagi suutnud esitada tõendeid, et Soome, või Soome aladelt oleks tungitud Venemaa kallale enne kui Venemaa tungis Soome kallale.
Muidugi anonüümsed möla on internet täis. Mina aga esitan fakte, millele on usaldusväärsed allikaviited.
Tasub võtta arvesse ka see fakt, et venelased ei teadnud midagi selle Soome allveelaevade poolt teostatud miiniveeskamisest (Ahvenanmaa ja Hanko kaitseks), seega see miiniveeskamine ei saanud olla ka Casus belli.
Venemaal oli plaanid teha meredessant Ahvenanmaale ja ka Hanko (nagu muideks näiteks Solonin näidab). Meremiinid on suurepärane asi segama sellist tegevust.
Sellist miinide veeskamist oli harjutatud koostöös Eesti ja Soome vahel juba enne Talvesõda.
Sloveenia all mõtlete ilmselt Slovakkiat v Horvaatiat? Soome oleks juhul, kui N. Vene poleks esimesena rünnanud, pidanud juunis-juulis 1941 oma sõttaastumise v mitteastumise otsustama hiljemalt siis, kui Sks oleks alustanud SOOME TERRITOORIUMILT lähtudes sõjategevust Punaarmeega ehk siis hiljemalt 29.06. paiku. Alternatiiv olnuks mitte sõjast kõrvalejäämine, vaid sõjategevus Sks vägede vastu, kes koondusid Soome terr-il ja hargnesid edasiseks tegevuseks täpses vastavuses Soomega saavutatud kokkulepetega, et KOOS Soome vägedega alustada sõjategevust. Mis Te ise arvate, milline see otsus oleks olnud? Soomel ei olnud mingit valikut alates sellest, kui juulis 1940 sakslastele läbimarsiõigus anti. Edasine on nii hästi uuritud, läbirääkimiste käik nii detailselt teada, et sel teemal siin diskuteerida on lausa naeruväärne. Eksite ka selles, et Soome Sks-ga formaalset liitu ei sõlminud. Jah, Soome rõhutas pidevalt, et peab eraldisõda, jätkusõda, kuid liit sõlmiti, nagu olen juba osundanud, 25.11.1941. Lääneliitlaste jaoks oli liidulepinguks Atlandi harta -- kes sellega ühines, oligi formaalselt liitlane. Sks ja tema liitlaste jaoks oli selleks Antikominterni pakt. Viidatud kuupäeval allkirjastas selle suure pidulikkusega Berliinis Soome välisminister Witting, kelle tölpluse tõttu vastav sundseis ka tekkinud oli.
Ursus kirjutas:Soome oleks juhul, kui N. Vene poleks esimesena rünnanud, pidanud juunis-juulis 1941 oma sõttaastumise v mitteastumise otsustama hiljemalt siis, kui Sks oleks alustanud SOOME TERRITOORIUMILT lähtudes sõjategevust Punaarmeega ehk siis hiljemalt 29.06. paiku.
See on juba oleksoloogiat, mitte sõjaajalugu.
Soome president Risto Ryti ja Soome Kaitseväe Ûlemjuhataja marssal Mannerheim olid mõlemad täitsa kindlad, et Venemaa tungib jälle Soome kallale - ja mõlematel oli absoluutne õigus. Venemaa tungis Soome kallale ja alustas Soome ja Venemaa vahel peetu Jätkusõja.
Muideks ka Hitler tunnistas üles, et Soome käis eraldi sõda, mitte olnud Saksa liitlane.
Soome EI võtnud vastu Saksamaalt mingisuguseid käske, vaid alati otsustas ise mis teha. Saksamaa "põlvili palus" Soomelt näiteks tungida Leningradi ja Soroka kallale, aga Soome lihtsalt ütles EI, ja oligi kõik.
Ursus kirjutas:kui Sks oleks alustanud SOOME TERRITOORIUMILT lähtudes sõjategevust Punaarmeega ehk siis hiljemalt 29.06. paiku.
Soome rangelt keelas Saksamaad tungimast üle piiri ja ka operatiivsed lennud Soome alalt Venemaale, kuni Venemaa tungib Soome kallale ja Soome annab loa. Saksa aktsepteeris täielikult selle keelu. Saksa ülemjuhatus pöördus Soome poolde palvega alustada lahingutegevus pärast Vene kallaletungit Soome, põhjendades oma palvet selle Vene kallaletungiga.
Soome mõtles pikalt ja lõpuks andis oma nõusoleku Saksale, ja pärast nõussolekut Saksa ülemjuhatus lubas oma vägedele operatiivsed lennud Soome lennuväljadelt, ning lahinguluure üle piiri. Esimene lahingulend Saksa lennukidega Soome lennuväljalt Venemaale toimus kõige parima teatmise järgi alles 25.6.1941 pärastlõunal - Muurmanni raudtee vastu.
Kulla Juhani, viitamine tõestamise eesmärgil omaenda kritseldustele, mis on pealegi toestatud jumal teab millega, on vähemalt kummaline. Ära palun enam seda tee!
Soome ja Saksamaa lähenemise kronoloogia oli järgmine (kordan teab mitmendat korda, et see OLI PÕHJENDATUD, ja et peapõhjuseks olid N. LIIDU AGRESSIIVSED PLAANID SOOME SUHTES, mille vastu Soomel oli enesekaitseõigus).
04.07.1940, olukorras, kus N. Liit valmistus Soome küsimust taas jõuga lahendama, teatas välispoliitiliselt täiesti isoleeritud Soome välisminister Soome valitsuse nimel Sks saadikule Soome valmisolekust orienteeruda ainult Sks-le ja moodustada uus, Saksa-sõbralik valitsus. Sks pool manitses vaoshoitusele ja ettevaatusele, mingeid lubadusi ei andnud, kuid samal ajal algas „Barbarossa“ ettevalmistamine (mille projektides Soomet käsitati liitlasena) ja Sks omandas Petsamo niklikaevanduse aktsiad, lisaks algasid mitteametlikud läbirääkimised pms Veltjensi vahendusel.
Esimeste, Luftwaffe üksustele mõeldud vedude järel lubas Soome sept-s läbi oma terr-i veod kõikide Põhja-Norras asunud Sks vägede jaoks, nov-s aga otseselt vägede veo mõlemas suunas. Arvestus lihtne: Sks vägede viibimine maal vähendas Punaarmee kallaletungi tõenäosust. N. Liit võttiski seda nii, Sks aga hakkas oma suhetes N. Liiduga Soomet diplomaatiliselt toetama, st ära hoidma/edasi lükkama N. Liidu kallaletungi Soomele.
Dets-s pidas Berliinis Göringi ja Halderiga läbirääkimisi võimaliku koostöö üle kindralmajor Talvela, jaan-s 1941 – Heinrichs. Veebr-s tegi Sks armee „Norwegen“ staabiülem külaskäigu Helsingisse ja rekognisatsiooniretke tulevasse operatsioonipiirkonda Lapimaal. Mingeid lubadusi Sks veel ei andnud, kõik oli hüpoteetiline, ehkki Soome pool esitas järgnenud kuudel mitmeid abipalveid, väljendas lootusi jne ning tulevasi operatsioone planeeriti Soome sõjaväeringkondade informatsiooniga arvestades ja neid osaliselt informeerides.
24.-27.05.1941 toimusid Berliinis OKW läbirääkimised Heinrichsi juhitud delegatsiooniga. Küsimust, kas Soome osaleb v mitte, ei kerkinud üldse; jutt käis ainult sellest, KUIDAS ta seda teeb. Läbirääkimised jätkusid 03.06. Helsingis. Soome Peastaap võttis vastu KÕIK Sks poole ettepanekud ja soovid ja esitasid omad garantii- ja kompensatsioonisoovid ka juhuks, kui Sks-Nõuk vastuolud lahendatakse rahumeelselt. Sõjalisi täpsustusi jätkati ka järgmistel päevadel. 11.06. algasid Luftwaffe luurelennud Soomest N. Liidu aladele.
13.06. saabus Soome uus Sks delegatsioon, 15.06. toodi armee „Norwegen“ staap üle Rovaniemisse ja Helsingis loodi Sks sidestaap eesotsas kindral Erfurdtiga. 14.06. kiitsid Soome president ja Eduskunna väliskomisjon kõik kokkulepped heaks.
15.06. palusid soomlased enne oma üldmobilisatsiooni väljakuulutamist OKW-lt kiireloomuliselt kinnitust, et sõda on vältimatu, v garantiid, et nende poliitilised nõudmised täidetakse. Keitel andis.
16.06. teatas Erfurdt, et Mannerheim soovis Heinrichsi vahendusel, et Soome vägede pealetungi algus määrataks 2-3 päeva hilisemaks Sks vägede sõjategevuse algusest Soome terr-il: „soomlased tahavad, et nende rahval ja rahvaesindajatel tekiks mulje, et toimunu on dikteeritud sündmuste käigust. OKH vastas, et see sõltub konkreetsest rindeolukorrast, kuid lubas seda silmas pidada. 17.06. algas Soomes üldmobilisatsioon.
22.06., Nõuk-Sks sõja puhkedes ja vaatamata intsidentidele Hanko piirkonnas, teatas Soome ametlikult oma neutraliteedi kestmisest. Sama päeva varahommikull algasid mõned soomlaste ettevõtmised, nagu eespool jutuks olnud miinipanek Eesti vetes jm Soome lahel, samuti demilitariseeritud Ahvenamaa mehitamine. 24.06. hommikul lubas Soome Luftwaffe operatiivlennud Soomest N. Liidu vastu. 24.06. keskpäeval lubati armee „Norwegen“ üksustel alustada lahinguluurega piki Soome-N. Liidu piiri.
25.06. pommitasid venelased Lõuna-Soome linnu ja toimus Eduskunna suletud istung, millel otsustati, et Soome peab end kaitsma ja N. Liidule sõja kuulutama.
Ursus kirjutas:samal ajal algas „Barbarossa“ ettevalmistamine (mille projektides Soomet käsitati liitlasena)
See, et Saksamaa pidas Soomet enda liitlasena EI tee Soomest liitlast. Soome EI tahtnud olla Saksa liitlane ega ka olnud. Soome oli demokraatlik riik kogu aeg ja Saksamaa oli totalitaane riik nagu Venemaa.
See on mingi plaan. Tegelikult aga Venemaa tungis esimesena Soome kallale ja alustas Soome ja Venemaa vahel peetu Jätkusõja.
erinevalt paljudest teistest plaanidest, mis on paberile jäänud, asuti seda plaani ellu viima: Iku-Turso läks merele 22.juunil kell 00:24 ja Vetehinen 21.juunil kell 22:00. Vesihiisi aruanne on raamatus Sukellushälytys, seda mul ei ole. Retke aruannetes mingit märki radiogrammist, mis teataks, et nsvl on sõda alustanud ja nüüd võite miine veesata, ei ole.
Ursus kirjutas:Kulla Juhani, viitamine tõestamise eesmärgil omaenda kritseldustele, mis on pealegi toestatud jumal teab millega, on vähemalt kummaline. Ära palun enam seda tee!
Mina omal nimel kirjutav sõjaajaloolane teen täpseid copypastesid väga tahtsate isikute (presidenti, peaministrite, välisministrite, marssalite, kindralite, professorite, ajaloodoktorite, arhiivdokumentidele, jne. usaldusväärsetele andmetele koos täpsete allkikaviidetega. Ja ma arvan, et mul on selleks õigus.
Sina aga ajad haiged hülge möla anonüümselt. Teised saavad otsustada kumb on usaldusväärsem.
Kumb meist on kirjutanud avalikult omal nimel rohkem sõjaajaloost?
Kumb meist tunneb täpsemini Soome sojaajaloo? Kes korraldab võistluse? Nimelt õige sõjaajaloo koos usaldusväärsete dokumentidega - mitte kommunistipropagandaga.
Veelgi ei ole tulnud esimestki tõendid selle kohta, et Soome, või Soome aladelt oleks tungitud Venemaa kallale ENNE 22.6.1941 kell 6.05, millest alates imperialistlik paariariik Venemaa tungis JÄLLE Soome kallale - ega tulegi, sest Venemaa tungis ESIMESENA Soome kallale alustades Soome ja Venemaa vahel peetud Jätkusõja - nagu ka Solonin õigesti kirjutab.
Esita allikaviited oma väitedele nagu mina, või lõpeta palun see jura ära - mul on ka tähtsamat teha kui anonüümse sita valajaga vaielda. Seda kommunistipropaganda on internet niigi täis, juurde pole vaja.
Corvuse hinnang (diagnoos) kõnealusele isikule on ilmselt tõelevastav v vähemalt sellele lähedane ja ravi võimatu, aga et sai juba asi ette võeldud, siis veel mõned täpsustused ja täiendused varem esitet kronoloogiale.
AOK "Norwegen" juhi, st tolle armee staabiülema Buschenhageni tutvumisretk Soome veebr-s 1941 kestis 2 nädalat, teda saatsid Siilasvuo, ja eversti Tapola, kohtus korduvalt Airo, Heinrichsi ja Mannerheimiga.
25.-27.05. peetud läbirääkimised algasid mitte Berliinis, vaid Salzburgis, Sks poolt juhtis Jodl. Jätkusid 26.05. Berliinis Halderi juhtimisel. Alul niisiis OKW, siis OKH. Ettepaneku läbirääkimisteks toob Sks saadik K. Schnurre 20.05.
24. ja 25.05. ja 11.06. Soome õhujõudude luurelennud Kannase kohal.
28.05. Heinrichs raporteerib Mannerheimile ja kaitseminister Waldenile.
Mai-juuni vahetusel vabastatakse ametist Soome saadik Moskvas Paasikivi, kes kaebab oma Rootsi kolleegile, et tema hoiatusi Soome osalemise ärahoidmiseks sõjast N. Liiduga ei taheta kuulda võtta.
3.06. Helsingis alanud läbirääkimisvoor kestis 6.06.-ni.
4.06. algas kaukopartiogruppide saatmine Kannasele jm. Järgnevalt see hoogustus veelgi. Esimene langenu 17.06., esimene vangilangenu samal päeval. Juhani meelest pole seda muidugi olnud, ja kui oli, siis see ei loe, sest leidis aset N. Liidu poolt ebaõiglaselt Soomelt kistud alal ja süüdi on nagunii venelased. Millega võiks isegi nõustuda.
7.06. algab suurem Sks väeosade saabumine Soome sadamatesse.
9.06. informeerivad president Ryti ja peaminister Rangell kogu valitsust seni kitsama "sõjakabinmeti" raames vastu võetud otsustest. Eduskunnarühmi teavitatakse samal päeval.
Samal päeval antakse Malmi lennuväli sakslaste kasutusse. 10.06. ka Vaasa lennuväli.
14.06. algab osaline mobilisatsioon.
Samal päeval alustab juba tollal Soomesse USAst erinevalt suhtunud Inglismaa Petsamo sadama blokaadi (sakslased veavad sealt välja niklit).
18.06. algab "viienda kolonni" tegelike ja võimalike liikmete vahistamine.
Algab msg eriüksuste moodustamine. "Erna" kokkupanek algas kah vist just tol päeval (ei hakanud järele vaatama, mälu järgi).
19.06. antakse korraldus Ahvenamaa mehitamiseks kohe Nõuk-Sks sõja puhkedes (toimub 22.-23.06.). Soome on võtnud rahvusvahelise kohustuse seda MITTE teha, kuid Peastaabi meelest on see vältimatu. Oli kah.
20.06. kl 8 algab Kagu-Soome piiriäärsetes kundades tsiviilelanikkonna evakueerimine.
21.06. erakondade esindajad käivad Ryti jutul. Too ütleb, et sõda algab vist 23.06.
Sks õhujõud kasutavad Soomet ülelendudeks ja tankimisteks sõja esimestest tundidest peale. Uti lennuväljalt stardivad Sks pommitajad juba 22.06. öösel. Sks lennukid toimetavad mh Stalini kanali tsooni ühe 16-liikmelise Soome kaukopartiorühma.
23.06. stardivad Sks pommitajad Uti lennuväljalt pommitama Hankot (esialgne sihtmärk Stalini kanal, ilm takistas).
25.06. pommitavad venelased 19 Lõuna-Soome linna ja Soome loeb end sõjas olevaks.
Uti lennuväljalt EI lennatud pommitama või mineerima Venemaa alasid.
Uti lennuväljale lendas saksa lennukeid ILMA pommikoorma või miinikoorma ja Uti lennuväljalt lendas saksa lennukeid ILMA pommikoorma või miinikoorma Saksa Königsbergi.
Saksa lennukid ainult tankisid Uttis 22.6. ja seda tagasi venemaalt tulles, vt. 84 KevItJaos päevik. Kaevasin selle päeviku arhiivis välja juba aastal 2001 (Word-dok. dateering, tõenäoliselt juba paar aastat varem) ja sai selle üle siis aruteldud ühe venelasega. Kui lennukidel oli jäänud pommittamata siis tagasilennul Königsbergi visati pommid alla Hankosse. Andrus peaks teadma rohkem sest tal on huvi selle teema jaoks. Hiljem võib-olla laaditi ka Uttis pomme peale tagasilennu jaoks. Ei mäleta enam ega viitsi kontrollida.
Mis aga pole väga leidnud arutamist on see, et need 22.6. saksa pommitajad lendasid ka läbi Rootsi õhuruumi. Ilmselt selle pärast N-Liidu õhuseirel polnud aimugi sellest rünnakust ja arvati et need lennukid baseerusid Soomes! See on viimane hüpotees siin kandis ja sellele leidub ka toetavaid arhiivallikaid. Üks tuttav on selle(gi) asja kallal uurinud juba aastaid. Teeb samas arusaadavamaks N-Liidu vastulöögi / rünnaku Soome lennuväljade vastu 25.6.1941. See rünnak ulatas Soomele casus bell'i hõbeplaadil.
Minu arust N-Li 25.6.41 rünnak ei olnud rumal kuigi osutus nii tarbetuks kui ka suhteliselt halvasti organiseerituks (mh. lennukaardide puudus) ja ohvriterikaks. Sakslaste maskirovka töötas tol korral.
Veelgi pole mitte keegi esitanud fakte koos allikaviitedega sellest, et Soome lennuväljadelt oleks tehtud pommitus- või mineerimislende Venemaa aladele enne 22.6.1941 kell 6.05, millest alates Venemaa alustas Jätkusõja Soome vastu.
Lennukid startisid Saksa Königsbergist, tegid oma operatsioonid ja pärast operatsiooni ilma lahingumoona lennukid lendasid Utti, kus need tankiti ja lendasid ilma pommi- või miinikoorma Saksa Königsbergi, sest Soome oli rangelt keelanud sakslasi tungimast Soome aladelt Venemaa kallale, nagu on näha siit artiklist koos allikaviitega: http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... 061941.htm
Ka professor Hans Peter Krosby on teinud kindlaks, et Soome alalt EI tehtud lahingulende Venemaale enne kui Soome andis loa (alates 25.6.1941 kell 00.00).
Artiklist on ka näha, et ka Molotov ütles Paasikivile, et Venemaa alustas Jätkusõja.
On suurepärane, et Mark Solonin on teinud sama järeldused. Lugege see raamat.
