Märkusi Solonini 25.juuni raamatu kohta
Postitatud: 05 Juun, 2010 20:49
Raamat on päris hea ja ma soovitan soojalt igaühel selle lugeda. Peamiselt see annab õige pildi Soome-Vene ajaloost. Üldiselt ma olen nõus Mark Solonini seisukohtadega.
Siia ma kirjutan igasuguseid märkusi, mis on tulnud meelde raamatut lugedes - peamiselt samas järjekorras kui asi on esinenud raamatus. Ma nummerdan need märkused kergendamaks diskussiooni märkuste suhtes.
1. On õieti tunnistatud Helge Seppälä raamat "pasaks". See on soometunud valesid täis. Seppäläle anti kinga Soome Kaitseväest.
2. Professor Mauno Jokipii raamat Jatkosodan synty on aga ka lirjutatud soometumise ajal. Faktid Jokipii on näidanud õieti, aga sõnastus on soometunud ja järeldusi pole tehtud otsekoheselt. Hiljem Jokipii on kirjutanud ja ütlenud otsemini Venemaa süüdlaseks ja Soome Jätkusõja erillissõjaks:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... issota.htm
Soome polnud Saksamaa liitlane vaid pidi sõdima sest Venemaa tungis Soome kallale.
3. Kahjuks Solonini poolt kiidetud Soome ajaloolane Geust pole ka pakkunud Soloninile adekvaatset materjali sündmustest.
4. Tegelikult Venemaa tungis Soome kallale alates 22.6.1941 kell 6.05:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... alkaen.htm
Minu seisukoht on, et kõik sõja alguse sündmused on vaja detailselt käsitleda koos allikaviidetega, mitte unustada midagi ära. Tervikpilt on äärmiselt tähtis:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... n_alku.htm
5. Jätkusõja algus ei olnud sugugi teine sõda Soome ja Venemaa vahel. Vabadussõda, mille rahuleping sõlmiti aastal 1920 Tartus, oli esimene:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ussota.htm
Talvesõda oli teine ja Jätkusõda kolmas.
6. Esimeses peatükis on viga. Solonin jätab mainimata, et ka Suomen Sota, mis lõppes aastal 1809, algas Venemaa üllatuskallaletungiga - sõda kuulutamata:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... n_alku.htm
Järjepidavuse mõttes see oleks olnud vaja mainida nagu ka Vabadussõda.
7. Mannerheimist kirjutatakse: "Carl Gustav Emil parun Mannerheim". See "parun" ja kindral peaksid ikka olema enne nime, mitte eesnimede loetelu ja perekonnanime vahel.
8. Tõlkes räägitakse polkovnik Brandensteinist - ta oli sakslane, seega kolonel, mitte polkovnik.
9. Võtab nõutuks need Vene valed: "Valgesoomlaste kätte jäi ainult piiriäärne Repola küla". Repola ja Porajärvi olid Eesti mõistes ennem maakonnad kui külad. Nende maakondade elanikud otsustasid ühineda Soomega - aga kahjuks Soome valitsus reetis nad Tartu rahulepingud slmides ja andis need maakonnad vastu elanike tahtmist Venemaa kätte. Suur kogus elanikke põgenes Soome Vene okupatsiooni alt:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... heimot.htm
10. Venemaa kaotused Talvesõjas ja Jätkusõjas kirjutatakse ebatäpselt. Lugeja võib saada valesti aru, et Venemaa kaotused surnutena oleks olnud ainult 200 000 kokku Talvesõjas ja Jätkusõjas. See 200 000 on ümmarguselt Talvesõjas ja peale tuleb Jätkusõja numbrid. Talvesõjast Solonin kasutab pärast numbrid 127 000 - Petroskoi ülikooli professor Juri Kilin kasutab numbrid 140 000 ja see on kah kindlasti liiga väike.
11. Kahjuks kirjeldatakse Suvorovi Talvesõjast kirjutamad arvutimängu andes aru, et tema andmed Mannerheimliinist oleksid peaaegu õiged - need on aga jämedad kommunistide liialdused (pehmelt öeldes):
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... odassa.htm
12. Kohanimedes on palju vigu. Ma loetlen siin mõned nii, et esiteks on mainitud õige ja teiseks raamatus kasutatud vale:
- Kuhmo, Kumho;
- Tolvajärvi, Tolvojärvi;
- Pieksämäki, Pieksamäki;
- Märkäjärvi, Merkjärvi (praegune Salla);
- Jyväskylä, Yväskylä;
- Kuuterselkä, Kuuturselkä.
13. Solonin arvas, et "Soome pealetung" õnnestus peatada ja rinne stabiliseerida "vana piiri joonel". Tegelikult Soome oleks suutnud jätkata Leningradini, "värav oli lahti" aga Soome väed peatusid, sest Mannerheim KEELAS jätkamast edasi ja käskis asuda kaitsele:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... enajan.htm
14. Solonin kirjutab midagi Salla andmisest tagasi Soomele. Pole antud, vaid Soome on nimetanud uue asula (Märkäjärvi) ümber Sallaks. Õige Salla asub Venemaa poolt okupeeritud Soome alal.
15. Reisilennuki Kaleva allatulistamisest Solonin ei tea kas hävituslennukite või põmmituslennukite poolt. Tegelikult asi on üksikasjadeni selge - kuritegu toimus kahe vene pommituslennuki toimest:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... uminen.htm
16. Leheküljel 162 Solonin väidab, et Soome muutus enne sõda faktiliselt Saksa protektoraadiks. See on liialdus. Venemaa ja Inglismaa ajasid Soome sõltuvusse Saksamaa tarnedest, aga Soome otsustas kindlalt ise oma käigud:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ksasta.htm
17. Leheküljel 188 Solonin arvab, et pole senini õnnestunud mingite dokumentidega kinnitada ega ümberlükata, et Soome ja Saksa vahel ei tehtud lepingu Soome sõtta astumisest ilma, et Venemaa ründab Soomet. Link vestlustesse soomlaste ja sakslaste vahel:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... stelut.htm
Ja link artiklisse, milles näidatakse ära, et Soome ei nõustunud astuma sõtta Venemaaga kui ainult juhul, et Venemaa ESITEKS tungib Soome kallale:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... hdolle.htm
18. 188: "25.juuniks Soome territooriumil oli juba neli Saksa diviisi." Vajab selgitust, et selleks kui Venemaa tungis jälle Soome kallale alates 22.6.1941 Soomes ei ollud märkimisväärselt Saksa vägesid. Ka see "neli diviisi" vastas tegelikult kolme diviisi vägesid - kolmes diviisis oli tava kolme jalaväerügemendi eest ainult kaks.
Selles artiklis näidetakse täpselt millised väed ja millal tulid Soome sõja alguses:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... llissa.htm
19. 203: "Aga soomlased jäid see-eest üks ühele võitlema tohutu suure Nõukogude laevastikuga (ainuüksi kahe lahingulaeva, Marati ja Oktjabrskaja Revoljutsija pardal oli kakskümmend neli 305 mm kauglaskesuurtükki). Ja ainult PBL-i juhatuse absoluutne abitus päästis edaspidi Soome lõunaranniku linnad purustavast suurtükitulest ..." Vaidlen vastu. Soomel oli (ja on) väga tugev rannakaitsesuurtükivägi. Venelased katsusid läheneda oma laevastikuga, aga pidid taganema. Lisaks Väinämöinen ja Ilmarinen.
20. 215: "Ööl vastu 22. juunit paisati mandrilt saartele [Ahvenanmaa - jp] 23 laevaga 5000 Soome sõjaväelast koos lahingutehnikaga, kaasa arvatud 69 suurtükki. Vaatamata sellele, et Soome vägede saartele ilmumine (mis oli vaieldamatult rahvusvaheliste lepingute rikkumine) ei kujutanud endast otsest ohtu"
Vaidlen jälle vastu. See EI olnud lepingute rikkumine sest Soome oli lepinguga kohustatud kaitsma Ahvenanmaat, et keegi teine sinna ei tungi - ja on ka tänapäeval valmistunud ette samasuguseks operatsiooniks juhul kui olukord teravneb:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... jehdus.htm
21. Leheküljel 215 Solonin väidab, et Soome allveelaevad veeskasid miine ööl vastu 22.juunit. Tegelikult esimene miin veeskati Venemaa poolt okupeeritud Eesti rannikule alates 22.6.1941 kell 07.38, ehk alles pärast seda kui Venemaa oli juba tunginud Soome kallale:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... nikkoa.htm
22. Leheküljel 305 Solonin imestab "tuliste Soome kuttide" üle, aga tegelikkus oli, et kui Venemaa oli jälle tunginud Soome kallale, ja seega alustanud sõja Soome vastu, nii soomlased ihkasid anda kättemaksu Talvesõja eest. Soome Peastaap alles tegi vastupealetungiplaane, aga kaitsesse koondatud Soome väed tahtsid iga hinna eest minna üle rünnakule. Kohalikud komandörid palusid ja palusid kõrgematelt staapidelt luba võtta ühe või teise tähtsa koha juba eelnevalt enda kätte ja ülemustel oli suur töö veenda alluvaid, et veel ei tohi tungida venelaste kallale. Vahepeal anti luba väikestel gruppidel minna edasi kas või lahinguluurele - aga rangelt keelati suured lahingud.
Oli vaja nimelt piirata "lahinguluurele" minevate vägede koguseid, sest komandörid oleksid tahtnud tungida sügavale vaenlase poolt okupeeritud Soome territooriumile. Pole tühi sõnakolks, et "soomlasi oli vaja siduda puu külge kinni, et nad poleks üleliia vara tunginud venelaste kallale."
Enso kohta soomlased komandörid palusid ülevalt tungivalt luba hõivata tähtsad suure väärtusega tehased ja hüdrojõujaama enne kui taganevad venelased need hävitavad. Näiteks kindral Talvela palus isiklikult marssal Mannerheimilt seda mitu korda.
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... pautus.htm
23. 317: "Talvesõja ajal Soomel peaaegu polnudki keskmise ja suure kaliibriga suurtükke. Peamiselt tänu sakslaste abile oli Soome armees 1941. aasta suvel juba 178 suurtükki kaliibriga 150–155 mm ja 278 suurtükki kaliibriga 105–122 mm."
Tegelikult Soome ostis ja sai Talvesõja jooksul suure hulga suurtükke Inglismaalt, Prantsusmaalt ja isegi USAst. Üldiselt need ei jõudnud Talvesõtta aga jõudsid Jätkusõtta:
http://jussina.blogit.uusisuomi.fi/2009 ... aukaukset/
Peab võtma arvesse ka see, et Soome sai väga suure hulga suurtükke sõjasaagiks (trofee) Venemaalt Talvesõjas. Ka need olid nüüd kasutada Jätkusõjas.
Saksa EI abistanud Soomet oma suurtükkidega suveni 1941. Saksa oli küll konfiskeerinud Norra sadamates olnud Soome suurtükke mis olid tulemas Soome ja laskis need Soome omad tulema hilissügisel 1940 seoses lepinguga, et sakslased saavad transportida puhkusel olevaid sõjaväelasi läbi Soome territooriumi Põhja-Norrast Saksamaale ja tagasi. Lisaks Soome sai osda midagi Saksa trofeesid.
Muidugi venelased ei taha meenutada (tunnistada), et Soome võttis väga suures ulatuses trofeerelvastust nii Talvesõjas kui ka Jätkusõjas.
24. 320: "24. juulil jõudis 6. AK välja Tuulosjoki joonele, mis oli viimane looduslik takistus soomlaste pealetungil Olonetsi poole ja Sviri jõeni."
Talvela pidas kinni Tuulosjõe joonele alles korduvate Mannerheimi korralduste järel ja mangus, et saaks jätkada edasi, sest venelased ei osutanud mingit vastupanu. Mannerheim tahtis vahepeal vabastada Karjala maakitsuse (kaasa arvatud Viiburi) vene okupatsiooni alt:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... pautus.htm
25. 322. Solonin kirjutab kuidas Vene 1.TD ajas Saksa SS.brigaadi põgenema.
Tegelikult see polnud mingi SS-brigaad, vaid sakslastest politseinikest kokko klopsitud "Kampfkruppe", millel polnud õiget sõjalist väljaõppe ollagi. Selle suurtükivägi polnud teinud ühtegi pauku. Nordi komandör nõudis aega väljaõppe jaoks ja koostööharjutusteks, aga seda ei antud. See põgenemine (fakt) polegi eriti imelik kui teab milline olukord oli:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... joises.htm
26. 355: "Need 59. armee väeosad, millel siiski õnnestus Viiburi lahe põhjakaldal maabuda, peatas ja paiskas tagasi Saksa 122. jalaväediviis, mis toodi veidi aega enne seda mereteed mööda Narva juurest Soome."
Selle 122.D kõrval võitles õlg-õla vastu relvavendadena sakslastega eestlastest vabatahtlikest rügement JR 200. Lisaks lahingudes osales näiteks soomlastest ratsarügemendi mehi:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ksella.htm
Ma ei taha sellega sugugi võtta Saksa Greif-diviisilt au, vaid täiendada olukorra kirjeldust. Eestlased võitlesid vapralt Eesti au ja Soome vabaduse eest.
27. Raamatu lõpus Solonin arvab, et Soome juhtkond tegi traagilisi vigu - läks sõtta Venemaaga, ega teinud õigel ajal rahu. Mina oma poolt arvan, et selles Solonin eksib. Võib-olla Soome juhtkond tegi vea kui ei aidanud Saksamaal vallutada Leningradi, ega ka vallutanud Sorokka (katkestanud lääneriikide tarneid Venemaale Muurmanni raudtee kaudu):
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... enajan.htm
Siia ma kirjutan igasuguseid märkusi, mis on tulnud meelde raamatut lugedes - peamiselt samas järjekorras kui asi on esinenud raamatus. Ma nummerdan need märkused kergendamaks diskussiooni märkuste suhtes.
1. On õieti tunnistatud Helge Seppälä raamat "pasaks". See on soometunud valesid täis. Seppäläle anti kinga Soome Kaitseväest.
2. Professor Mauno Jokipii raamat Jatkosodan synty on aga ka lirjutatud soometumise ajal. Faktid Jokipii on näidanud õieti, aga sõnastus on soometunud ja järeldusi pole tehtud otsekoheselt. Hiljem Jokipii on kirjutanud ja ütlenud otsemini Venemaa süüdlaseks ja Soome Jätkusõja erillissõjaks:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... issota.htm
Soome polnud Saksamaa liitlane vaid pidi sõdima sest Venemaa tungis Soome kallale.
3. Kahjuks Solonini poolt kiidetud Soome ajaloolane Geust pole ka pakkunud Soloninile adekvaatset materjali sündmustest.
4. Tegelikult Venemaa tungis Soome kallale alates 22.6.1941 kell 6.05:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... alkaen.htm
Minu seisukoht on, et kõik sõja alguse sündmused on vaja detailselt käsitleda koos allikaviidetega, mitte unustada midagi ära. Tervikpilt on äärmiselt tähtis:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... n_alku.htm
5. Jätkusõja algus ei olnud sugugi teine sõda Soome ja Venemaa vahel. Vabadussõda, mille rahuleping sõlmiti aastal 1920 Tartus, oli esimene:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ussota.htm
Talvesõda oli teine ja Jätkusõda kolmas.
6. Esimeses peatükis on viga. Solonin jätab mainimata, et ka Suomen Sota, mis lõppes aastal 1809, algas Venemaa üllatuskallaletungiga - sõda kuulutamata:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... n_alku.htm
Järjepidavuse mõttes see oleks olnud vaja mainida nagu ka Vabadussõda.
7. Mannerheimist kirjutatakse: "Carl Gustav Emil parun Mannerheim". See "parun" ja kindral peaksid ikka olema enne nime, mitte eesnimede loetelu ja perekonnanime vahel.
8. Tõlkes räägitakse polkovnik Brandensteinist - ta oli sakslane, seega kolonel, mitte polkovnik.
9. Võtab nõutuks need Vene valed: "Valgesoomlaste kätte jäi ainult piiriäärne Repola küla". Repola ja Porajärvi olid Eesti mõistes ennem maakonnad kui külad. Nende maakondade elanikud otsustasid ühineda Soomega - aga kahjuks Soome valitsus reetis nad Tartu rahulepingud slmides ja andis need maakonnad vastu elanike tahtmist Venemaa kätte. Suur kogus elanikke põgenes Soome Vene okupatsiooni alt:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... heimot.htm
10. Venemaa kaotused Talvesõjas ja Jätkusõjas kirjutatakse ebatäpselt. Lugeja võib saada valesti aru, et Venemaa kaotused surnutena oleks olnud ainult 200 000 kokku Talvesõjas ja Jätkusõjas. See 200 000 on ümmarguselt Talvesõjas ja peale tuleb Jätkusõja numbrid. Talvesõjast Solonin kasutab pärast numbrid 127 000 - Petroskoi ülikooli professor Juri Kilin kasutab numbrid 140 000 ja see on kah kindlasti liiga väike.
11. Kahjuks kirjeldatakse Suvorovi Talvesõjast kirjutamad arvutimängu andes aru, et tema andmed Mannerheimliinist oleksid peaaegu õiged - need on aga jämedad kommunistide liialdused (pehmelt öeldes):
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... odassa.htm
12. Kohanimedes on palju vigu. Ma loetlen siin mõned nii, et esiteks on mainitud õige ja teiseks raamatus kasutatud vale:
- Kuhmo, Kumho;
- Tolvajärvi, Tolvojärvi;
- Pieksämäki, Pieksamäki;
- Märkäjärvi, Merkjärvi (praegune Salla);
- Jyväskylä, Yväskylä;
- Kuuterselkä, Kuuturselkä.
13. Solonin arvas, et "Soome pealetung" õnnestus peatada ja rinne stabiliseerida "vana piiri joonel". Tegelikult Soome oleks suutnud jätkata Leningradini, "värav oli lahti" aga Soome väed peatusid, sest Mannerheim KEELAS jätkamast edasi ja käskis asuda kaitsele:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... enajan.htm
14. Solonin kirjutab midagi Salla andmisest tagasi Soomele. Pole antud, vaid Soome on nimetanud uue asula (Märkäjärvi) ümber Sallaks. Õige Salla asub Venemaa poolt okupeeritud Soome alal.
15. Reisilennuki Kaleva allatulistamisest Solonin ei tea kas hävituslennukite või põmmituslennukite poolt. Tegelikult asi on üksikasjadeni selge - kuritegu toimus kahe vene pommituslennuki toimest:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... uminen.htm
16. Leheküljel 162 Solonin väidab, et Soome muutus enne sõda faktiliselt Saksa protektoraadiks. See on liialdus. Venemaa ja Inglismaa ajasid Soome sõltuvusse Saksamaa tarnedest, aga Soome otsustas kindlalt ise oma käigud:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ksasta.htm
17. Leheküljel 188 Solonin arvab, et pole senini õnnestunud mingite dokumentidega kinnitada ega ümberlükata, et Soome ja Saksa vahel ei tehtud lepingu Soome sõtta astumisest ilma, et Venemaa ründab Soomet. Link vestlustesse soomlaste ja sakslaste vahel:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... stelut.htm
Ja link artiklisse, milles näidatakse ära, et Soome ei nõustunud astuma sõtta Venemaaga kui ainult juhul, et Venemaa ESITEKS tungib Soome kallale:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... hdolle.htm
18. 188: "25.juuniks Soome territooriumil oli juba neli Saksa diviisi." Vajab selgitust, et selleks kui Venemaa tungis jälle Soome kallale alates 22.6.1941 Soomes ei ollud märkimisväärselt Saksa vägesid. Ka see "neli diviisi" vastas tegelikult kolme diviisi vägesid - kolmes diviisis oli tava kolme jalaväerügemendi eest ainult kaks.
Selles artiklis näidetakse täpselt millised väed ja millal tulid Soome sõja alguses:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... llissa.htm
19. 203: "Aga soomlased jäid see-eest üks ühele võitlema tohutu suure Nõukogude laevastikuga (ainuüksi kahe lahingulaeva, Marati ja Oktjabrskaja Revoljutsija pardal oli kakskümmend neli 305 mm kauglaskesuurtükki). Ja ainult PBL-i juhatuse absoluutne abitus päästis edaspidi Soome lõunaranniku linnad purustavast suurtükitulest ..." Vaidlen vastu. Soomel oli (ja on) väga tugev rannakaitsesuurtükivägi. Venelased katsusid läheneda oma laevastikuga, aga pidid taganema. Lisaks Väinämöinen ja Ilmarinen.
20. 215: "Ööl vastu 22. juunit paisati mandrilt saartele [Ahvenanmaa - jp] 23 laevaga 5000 Soome sõjaväelast koos lahingutehnikaga, kaasa arvatud 69 suurtükki. Vaatamata sellele, et Soome vägede saartele ilmumine (mis oli vaieldamatult rahvusvaheliste lepingute rikkumine) ei kujutanud endast otsest ohtu"
Vaidlen jälle vastu. See EI olnud lepingute rikkumine sest Soome oli lepinguga kohustatud kaitsma Ahvenanmaat, et keegi teine sinna ei tungi - ja on ka tänapäeval valmistunud ette samasuguseks operatsiooniks juhul kui olukord teravneb:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... jehdus.htm
21. Leheküljel 215 Solonin väidab, et Soome allveelaevad veeskasid miine ööl vastu 22.juunit. Tegelikult esimene miin veeskati Venemaa poolt okupeeritud Eesti rannikule alates 22.6.1941 kell 07.38, ehk alles pärast seda kui Venemaa oli juba tunginud Soome kallale:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... nikkoa.htm
22. Leheküljel 305 Solonin imestab "tuliste Soome kuttide" üle, aga tegelikkus oli, et kui Venemaa oli jälle tunginud Soome kallale, ja seega alustanud sõja Soome vastu, nii soomlased ihkasid anda kättemaksu Talvesõja eest. Soome Peastaap alles tegi vastupealetungiplaane, aga kaitsesse koondatud Soome väed tahtsid iga hinna eest minna üle rünnakule. Kohalikud komandörid palusid ja palusid kõrgematelt staapidelt luba võtta ühe või teise tähtsa koha juba eelnevalt enda kätte ja ülemustel oli suur töö veenda alluvaid, et veel ei tohi tungida venelaste kallale. Vahepeal anti luba väikestel gruppidel minna edasi kas või lahinguluurele - aga rangelt keelati suured lahingud.
Oli vaja nimelt piirata "lahinguluurele" minevate vägede koguseid, sest komandörid oleksid tahtnud tungida sügavale vaenlase poolt okupeeritud Soome territooriumile. Pole tühi sõnakolks, et "soomlasi oli vaja siduda puu külge kinni, et nad poleks üleliia vara tunginud venelaste kallale."
Enso kohta soomlased komandörid palusid ülevalt tungivalt luba hõivata tähtsad suure väärtusega tehased ja hüdrojõujaama enne kui taganevad venelased need hävitavad. Näiteks kindral Talvela palus isiklikult marssal Mannerheimilt seda mitu korda.
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... pautus.htm
23. 317: "Talvesõja ajal Soomel peaaegu polnudki keskmise ja suure kaliibriga suurtükke. Peamiselt tänu sakslaste abile oli Soome armees 1941. aasta suvel juba 178 suurtükki kaliibriga 150–155 mm ja 278 suurtükki kaliibriga 105–122 mm."
Tegelikult Soome ostis ja sai Talvesõja jooksul suure hulga suurtükke Inglismaalt, Prantsusmaalt ja isegi USAst. Üldiselt need ei jõudnud Talvesõtta aga jõudsid Jätkusõtta:
http://jussina.blogit.uusisuomi.fi/2009 ... aukaukset/
Peab võtma arvesse ka see, et Soome sai väga suure hulga suurtükke sõjasaagiks (trofee) Venemaalt Talvesõjas. Ka need olid nüüd kasutada Jätkusõjas.
Saksa EI abistanud Soomet oma suurtükkidega suveni 1941. Saksa oli küll konfiskeerinud Norra sadamates olnud Soome suurtükke mis olid tulemas Soome ja laskis need Soome omad tulema hilissügisel 1940 seoses lepinguga, et sakslased saavad transportida puhkusel olevaid sõjaväelasi läbi Soome territooriumi Põhja-Norrast Saksamaale ja tagasi. Lisaks Soome sai osda midagi Saksa trofeesid.
Muidugi venelased ei taha meenutada (tunnistada), et Soome võttis väga suures ulatuses trofeerelvastust nii Talvesõjas kui ka Jätkusõjas.
24. 320: "24. juulil jõudis 6. AK välja Tuulosjoki joonele, mis oli viimane looduslik takistus soomlaste pealetungil Olonetsi poole ja Sviri jõeni."
Talvela pidas kinni Tuulosjõe joonele alles korduvate Mannerheimi korralduste järel ja mangus, et saaks jätkada edasi, sest venelased ei osutanud mingit vastupanu. Mannerheim tahtis vahepeal vabastada Karjala maakitsuse (kaasa arvatud Viiburi) vene okupatsiooni alt:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... pautus.htm
25. 322. Solonin kirjutab kuidas Vene 1.TD ajas Saksa SS.brigaadi põgenema.
Tegelikult see polnud mingi SS-brigaad, vaid sakslastest politseinikest kokko klopsitud "Kampfkruppe", millel polnud õiget sõjalist väljaõppe ollagi. Selle suurtükivägi polnud teinud ühtegi pauku. Nordi komandör nõudis aega väljaõppe jaoks ja koostööharjutusteks, aga seda ei antud. See põgenemine (fakt) polegi eriti imelik kui teab milline olukord oli:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... joises.htm
26. 355: "Need 59. armee väeosad, millel siiski õnnestus Viiburi lahe põhjakaldal maabuda, peatas ja paiskas tagasi Saksa 122. jalaväediviis, mis toodi veidi aega enne seda mereteed mööda Narva juurest Soome."
Selle 122.D kõrval võitles õlg-õla vastu relvavendadena sakslastega eestlastest vabatahtlikest rügement JR 200. Lisaks lahingudes osales näiteks soomlastest ratsarügemendi mehi:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ksella.htm
Ma ei taha sellega sugugi võtta Saksa Greif-diviisilt au, vaid täiendada olukorra kirjeldust. Eestlased võitlesid vapralt Eesti au ja Soome vabaduse eest.
27. Raamatu lõpus Solonin arvab, et Soome juhtkond tegi traagilisi vigu - läks sõtta Venemaaga, ega teinud õigel ajal rahu. Mina oma poolt arvan, et selles Solonin eksib. Võib-olla Soome juhtkond tegi vea kui ei aidanud Saksamaal vallutada Leningradi, ega ka vallutanud Sorokka (katkestanud lääneriikide tarneid Venemaale Muurmanni raudtee kaudu):
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... enajan.htm