lk.39
Lääne [...] enesetapjalik poliitika
See kehtib küll ainult Saksamaa kohta, 3 ülejäänud loetelus oleva riigi kohta see ei käi.
lk.42
sõjamängud. Solonini arvates on kuupäevad märkimisväärsed, kindlasti on ta paljude sõjamängude dokumentatsioone näinud, mitte ainult Tirkeltaubi ja Geusti lugenud, mina mainin ainult, et mereväe õppustel võidakse kuupäeva kasutada näiteks selleks, et saada mängudele ilmastikuline taust - kui panna kuupäevadeks näiteks veebruar, märts, kaob mängu mõte, kui meenutada päriselus märtsis juhtunut.
Ja nende provokatsioonide koha pealt - oleks võinud esitada küsimuse, milleks NSVL vaenlastele omistatakse sellised provokatsioonid? Mängu lähteülesanne annab ka siin selgituse - vaenlase poolelt osalevad Saksa, Poola, Soome ja Eesti laevastikud, Soome ja Eesti lennuväljadele on baseerunud 50 saksa ja poola lennukit, on alanud ekspeditsioonikorpuse paigutamine laevadele saatmiseks Soome ja Eestisse. Kes tahab selle operatiivmängu kohta täpsemalt teada, vaadaku Petrov, Finskij gambit, lk.124-127.
lk.43
On tähelepanuväärne, et need kartused tekkisid Moskvas [...]
autor on eessõnas lk.5 puudutanud NSVL juhtkonna seisukohta 1939.a. sügisel. Kas 38 lehekülge hiljem on see juba meelest läinud? Kui ikka koos Saksamaaga välja astutakse, on loomulik end Saksa vastaste eest kaitsta.
Varem, 1920-1930.aastatel [...] Soome sadamad (Soome ja Botnia lahes) olid PBL-i ja Nõukogude lennuväe löögiulatuses.
kahtlane põhjendus, miks piirduti ainult 4 diviisi hoidmisega Soome piiri ääres.
lk.44
17.11. andis kaitse rahvakomissar käsu 0205/op
Dokumendikogumikus Tainõ i uroki zimnjei voinõ dateeritakse see operatiivdirektiiv mitte hiljem kui 16.11., lisaks on seal kuupäevad, millal tuleb koondumine lõpetada ja millal asuda otsustavale pealetungile, täitmata. Kas pole tähelepanuväärne, et operatiivmängudel on kuupäevad täidetud, aga siin käsus mitte?
lk.45
isegi polaarjoonetaguses Murmanskis valmistuti soomlaste Leningradist eemalepaiskamiseks.
Huvitav, kas ülesanded 14.armeele eelmisel leheküljel tsiteeritud direktiivist 0205/op on juba meelest läinud? Need ülesanded lükkavad ümber ka lk. 43 avaldatud kahtlused, kas nsvl juhtkond ikka sügisel 1939.a. tundis mingit kartust lääneliitlaste ees.
Analoogse sisuga käsud [...] leiti
tegu on Leningradi sõjaväeringkonna direktiiviga isikkoosseisu käitumisest Soomes, seda ilmselt jagati sõduritele massiliselt, vaatamata sellele, mis plaane vastavad üksused täitma asusid. Huvitav, et Solonin leidis sealt ainult Rootsi ja Norra piiril au andmisega tervitamise. Huvitav, mis tal teistest dokumentidest kahe silma vahele jäi?
mindi [...] sõjamängude planeerimiselt üle
nagu me eespool teada saime, viidi märtsi sõjamäng läbi.
andis PBL-i sõjanõukogu välja direktiivi nr 5/op
millegipärast on tsiteerimisvääriliseks peetud 1. ja 2. allveelaevade brigaadile püstitatud ülesandeid, mitte üldiseid ülesandeid. Viide 100 tsitaadi taga näitab ajalehe Pravda 5.dets numbrile.
esimeseks ülesandeks, mis töötati [...] välja.
Arvan, et ülesande lahendus töötati välja, ülesande püstitas ikkagi PBL sõjanõukogu ja alluvad hakkasid seda lahendama.
andis [...] palju mastaapsemad ülesanded
üleval kirjas olevast ei järeldu sugugi, et dessandi maalesaatmine oli enne seda ainus ülesanne.
venekeelne ettekanne ise siin:
http://heninen.net/laatokka-war/report.htm
http://heninen.net/laatokka-war/order1.htm
7/op on ka kuidagi valikuliselt tsiteeritud, huvitav, miks
üks selline ohutu koht (võrreldes 1937.a. NL-ga) oli kodusõjas põlev Hispaania
ja huvitav, mis seal sõdinutega peale tagasitulekut juhtus? Või mõtleb autor, et punaste ohvitseride repressioonid piirdusid 1937.aastaga?
lk.46
Tuominen sai kõigest aru
Aga võib-olla ei saanud ka ja kartis lihtsalt Moskvasse naasmist? Sellel, mida ta 4.aprillil 1940.a. tagantjärele Dimitrovile vabanduseks kirjutab, ei ole enam erilist tähtsust.
lk.47
Kuusineni valitsus
Soloninist jääb mulje, et ainult see, et Kuusinen oli 1918.a. alates Moskvas, muutis selle valitsuse farsiks. Kahtlane väide.
lk.48
Kaart 1
Kehvavõitu kaart. Igasuguseid planeeritud löökide suundasid ja üksuste kogunemisi tahaks jälgida palju parema kaardi pealt.
lk.49
1939.aasta märtsis planeeritud Mainila intsident
väide on muutunud juba raudkindlaks, tõendiks ilmselt siis mereväe staabimäng?
Kilinile on suhu pandud väga kompromissitud väited.
Talvesõda lk.339, 340 annab natuke pehmemalt tõlgendada, samas Kilini enda või tema poolt tsiteeritud maksumuse argument seal ei kõla just usutavalt. Peab uurima, mida Kilin mujal räägib.
lk.50
Siduda aga Lenini linna julgeoleku kindlustamisega Rõbatši poolsaare [...] võib ainult halvamaitselises naljas.
Inglise laevastiku maabumispaiga ära kaotamist võib siiski väga hea tahtmise korral vaadelda linna julgeoleku kindlustamiseks põhjatiivalt. Kodusõjas ju intervendid pesitsesid sealkandis.
lk.52
Jutt Hanko kasutuskõlbmatusest Soome lahe sulgemiseks on jama, suurtükid ei pea kogu alale tulistama ulatuma, planeeriti ju miini-suurtükiväepositsiooni, koos laevade ja merelennuväega. Ja jutt maakera kumerusest mõjub ikka eriti tobedalt, ilmselt pole autor kuulnud midagi kaudtulest?
tegi Soome õige valiku.
valiku tegi ikkagi NSVL, alustades sõda.
Pealegi, kui natuke mõelda põhikooli geomeetriakursusele, siis meetodi täpsus ei saa olla suurem kui +/-500 meetrit.