www.militaar.net

Tänud. Siis veeti ikkagi enamus meritsi, Iraani osaks jäi suhteliselt väike osa.

See on muidugi oleksoloogia aga:

1. Kui Soome oleks aidanud Saksamaal vallutada Leningrad, nii Saksa vägesid oleks saanud suunata kas või Moskva suunas. Mitte selleks, et Stalin kükitas seal, vaid Moskva oli väga oluline transpordisõlm.

2. Soome vägesid oleks vabanenud Soroka vallutamisele. Seega oleks katkenud Venemaa varustamine Murmanski läbi - ja see abi mis tuli Murmanski kaudu sõja alguses oli otsustava tähtsusega. Murmansk oli jääta sadam - talvel väga tähtis. Selle kaudu saabus väga suures ulatuses varustust - alles hiljem hakkas liikuma ka mööda teisi marsruute.

3. Võib-olla Soome oleks aidanud sakslasi ka vallutama Koola poolsaare. Polnud sugugi võimatu. Siis ka Arkangel oleks olnud kuitu.

4. Kõige olulisem oleks aga olnud, et sakslastel oleks suvel 1942 jätkunud jõudu Kaukaasia naftavarude vallutamiseks. Saksa kõige suurem häda läbi sõja oli katastrofaalne kütusepuudus.

5. Poleks olnud sugugi võimatu, et Venemaa oleks langenud.

---------

Aga Soome juhid otsustasid mitte lillegi liikutada Leningradi ja Soroka vastu. Ja mis kasu sellest oli Soomele? Mitte mingit. Kahju aga küll ja küll.

JP kirjutas:

Soome oleks võinud alustada aastal 1944 pealetungioperatsiooni ja vabastada jälle Viiburi.

Isegi kui (milles ma sügavalt kahtlen!) Viiburi vabastamine oleks õnnastunud - mida see oleks muutnud? Oleks ära raisatud kõik reservid ja siis poleks toimunud mitte rahuläbirääkimised vaid ... lihtsalt oleks tekkinud Soome NSV ?

Kui Soome oleks aidanud Saksamaal vallutada Leningrad, nii Saksa vägesid oleks saanud suunata kas või Moskva suunas. Mitte selleks, et Stalin kükitas seal, vaid Moskva oli väga oluline transpordisõlm.

Isegi kui see oleks õnnestunud - mis oleks muutunud? Isegi kui sakslased oleksid suutnud oma algsest ajagraafikust kinni pidada - mis edasi? Lihtsalt sõda oleks pikem olnud?

Kõige olulisem oleks aga olnud, et sakslastel oleks suvel 1942 jätkunud jõudu Kaukaasia naftavarude vallutamiseks. Saksa kõige suurem häda läbi sõja oli katastrofaalne kütusepuudus.

Mida kaukaasia naftavarude kättesaamine oleks muutnud? Ei midagi erilist... Venelased oleks teinud kõik, et mitte võimaldada sakslastel neid kasutada ja esimesel võimalusel nad sealt minema löönud.

Paraku ei saa ma kuidagi Juhaniga nõus olla "suurima häda" osas. Sakslaste suurimaks hädaks oli kindlasti kapralist ülemjuhataja, kelle jaoks toimuv oli nagu pokkeri mängimine.

terv
o

oleeg kirjutas:JP kirjutas:
Soome oleks võinud alustada aastal 1944 pealetungioperatsiooni ja vabastada jälle Viiburi.
Isegi kui (milles ma sügavalt kahtlen!) Viiburi vabastamine oleks õnnastunud - mida see oleks muutnud? Oleks ära raisatud kõik reservid ja siis poleks toimunud mitte rahuläbirääkimised vaid ... lihtsalt oleks tekkinud Soome NSV

Muidugi Soome oleks pidanud vallutama peale Viiburi ka umbes sama joon Karjala maakitsusel kui vallutas aastal 1941. Selle pealetungioperatsiooni õnnestumisest pole mingit kahtlust. Soomel oli relvades 528 000 meest ja varustus oli parem kui kunagi varem. Venelastel oli kiire Berliini, Soome suunale vägesid poleks jätkunud.

Siis teha korda VT-liin, sügavaks.

Juhul kui Soome oleks teatanud Hitlerile, et alustab suure pealetungioperatsiooni juhul kui Saksa annab kohe Soomele veel näiteks 100 Bf-109, 50 Ju-88, 50 Jabo, 50 Sturmi, jne. Olen kindel, et Saksa oleks need andnud Soomele.

Venemaa püüdis kõigest väest vallutada terve Soome, aga sellest ei tulnud midagi välja.

Ursus kirjutas:Või Boriss Sokolovi artikkel "Роль ленд-лиза в советских военных усилиях, 1941-1945", mille ta on integreerinud mitmesse oma rmt-sse (nt "Тайны Второй мировой", М.: Вече, 2000, с. 198-218, ei viitsinud vaadata, kuhu veel)

Sokolovi artikkel: http://www.genstab.ru/lendlease.htm

Ka M.Solonin on kirjutanud huvitava artikli Leningradi blokaadi kohta:
http://www.solonin.org/article_dve-blokadyi

Mõned päevad tagasi kirjutasin siinsamas teemas:

Soovitan väitluses osalejatel tutvuda selle raamatu http://www.ozon.ru/context/detail/id/5243940/ kolmanda peatükiga: "Kaks blokaadi". Autor esitab ridamisi üsnagi huvitavaid seisukohti, millele tõestusmaterjali leidub ohtralt ka nõuka kirjanduses.

Trolli viidatud Solonini artikkel on seesama, nüüd siis ka raamatukaante vahel...
Pole küll Solonini suurem austaja, kuid toimuvaga kursishoidmise huvides olen ka tema üllitistele silma peale visanud.

terv
o

Solonin on oma kodulehel väikese viktoriini korraldanud: http://www.solonin.org/voprosy

Siin on üks katse neile vastata (postituste seeria, kahjuks küll ainult vene keele oskajatele): http://fat-yankey.livejournal.com/106000.html

Päris lõbus lugemine, keegi tahab siin ka äkki kommenteerida?

Troll kirjutas:Andrus, kuna sa tõid ära lahinguettekande nr 1, siis pole ju loogiliselt võttes võimalik varasemaid ettekandeid leida (muide, see ettekanne on ka Solonini raamatus sees). 22.06 on lennuväe tegevuse kohta väga vähe materjale. Solonini raamatus on:

1) Põhjarinde staabi operatiivteate nr 01, millele on alla kirjutanud kindralmajor Nikišev 22.juunil 1941 kell 22.00, pikkus on kolm masinakirjalehekülge. Mingeid meenutusi vaenlase lennuväe rünnakutest rindestaabi teatises pole.

2) 39. HLD (staap Puškinis) operatiivteates nr 1 23. juunist 1941 kell 6.00: „39. HLD 22. juunil kella 2.30-st kuni kella 6.00-ni lahingulende ei sooritanud, hoides väeosad lahinguvalmis.“ Luureteade nr 01 22. juunist kell 18.00: „Diviisi baseerumise rajoonis vaenlase lennukeid ei märgatud.“
Need on need andmed, mida 39. HLD staap sai iseseisvalt. Aga vaat selles luureettekande osas, mis põhines naabritelt või kõrgemalt poolt saadud informatsioonil, ilmub kahe õhusõja episoodi kirjeldus: „Viis Me-110 lüli kursiga Kroonlinnale, üks lüli kõrgusel 1500 m, kaks lüli 70–80 m kõrgusel. Meie õhutõrjetule avamisel ja meie hävitajate ilmumisel eemaldusid Virolahti suunas (asustatud punkt Soome lahe rannikul piiri lähedal – M.S.).
Kell 4.00 torpedeerisid kaks vaenlase kolmemootorilist lennukit laevu Kroonlinna rajoonis, meie õhutõrje tulistas ühe vaenlase lennuki alla.“

3) Lisaks katkendid memuaaridest.
Põhjarinde ÕJ juhataja A. A. Novikov: „/.../ Linna jõudis sõda kell 3 hommikul, kui leningradlased alles sügavalt magasid. Sellel ajal kihutasid kõrgel taevas üheksa hävitajat, keda juhtis vanemleitnant Mihhail Gneušev. Veel kakskümmend minutit hiljem puhkes Leningradi taevas esimene õhulahing – hävituslendurid Šavrov ja Boiko astusid lahingusse Me-110 lüliga. Kell 4 hommikul püüdsid 12 Saksa lennukit mineerida faarvaatrit Soome lahes, kuid aeti mereväelendurite poolt minema. Veidi hiljem üritasid 14 Me-110 rünnata meie lennuvälja Viiburi juures. Vaenlase võttis vastu ja ajas minema grupp 7. HLP lendureid vanemleitnant Nikolai Svitenko juhtimisel.“
Tuntud monograafias „Tiiva all on Leningrad“, mille kirjutas alampolkovnik I. G. Inozemtsev, kirjeldatakse seda sündmust niimoodi: „/.../ Kell 4 hommikul lendasid 12 vaenlase lennukit kolmes grupis Kroonlinna rajooni ja heitsid Soome lahte miine. Samal ajal ilmusid 14 kahemootorilist hävitajat Me-110 madalal kõrgusel Viiburi rajoonis paikneva lennuvälja kohale. Neile tõusis häirekorras vastu I-153 valvelüli 7. HLP-st, seejärel veel 4 lennukit eskadrillikomandör vanemleitnant N. I. Svitenko juhtimisel. Nõukogude lennukid ründasid „messereid“, kes ei võtnud lahingut vastu ja kiirustasid Soome lahe poole /.../“
PBL-i juhataja admiral V. F. Tributs kirjutab oma memuaarides: „/.../ Kell 4 ja 45 minutit kandis Kroonlinna mereväebaasi juhataja kontradmiral V. I. Ivanov mulle telefoni teel ette, et ta nägi ise, kuidas mitu vaenlase lennukit viskasid miine Kroonlinna faarvaatrisse ja Leningradi Merekanali avatud ossa, üks lennuk aga tulistas Krasnogorski reidil seisvat transpordilaeva Luga.“

Solonin: Nende kahe varahommikul toimunud episoodiga lõpevadki kõik 22. juunil Leningradi ja Karjala taevas toimunud lahingutegevuste kirjeldused, rohkem pole midagi kirjas lahinguettekannetes ega ka sõjajärgsetes memuaarides.

Lisame siis mõned ettekanded

Kokkuvõtteks - Solonin tuntud headuses

ps.
Tänud lähevad M. Timinile International Military Forumilt (IMF)

Solonin: Nende kahe varahommikul toimunud episoodiga lõpevadki kõik 22. juunil Leningradi ja Karjala taevas toimunud lahingutegevuste kirjeldused, rohkem pole midagi kirjas lahinguettekannetes ega ka sõjajärgsetes memuaarides.

Selline tekst olevat ilmunud 1987.a.:

«Повесть о Военном совете», В. Демидов, журн. «Звезда» № 1 за 1987 г.
https://vk.com/@history1941-barzhi-pvo-v-finskom-zalive

www.militaar.net

Märkusi Solonini 25.juuni raamatu kohta

Re:

Re: Re: