Hmelnitski: Jäälõhkuja akvaariumist - kommentaarid jm
Hmelnitski: Jäälõhkuja akvaariumist - kommentaarid jm
[ http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 911#233911 ]
Väga huvitav teema , ootan järge.
Jõudu tõlkimisel
Väga huvitav teema , ootan järge.
Jõudu tõlkimisel
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2040
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Kuidas see kuulus lause ühest maakootud mõnusast filmist oligi?
"Rääkida Sa sunnik mõistad..."
Lugesin ja no ei võta tõsiselt. Värvi või lõhnasta s...a kuidas tahad, olemuselt jääb ikka samaks.
Huvitav küll, miks mattis NL 40-41 tohutud rahad kaitserajatiste loomisse, ühtegi dessandikõlbulikku laeva aga ei projekteeritud?
terv
o
"Rääkida Sa sunnik mõistad..."
Lugesin ja no ei võta tõsiselt. Värvi või lõhnasta s...a kuidas tahad, olemuselt jääb ikka samaks.
Huvitav küll, miks mattis NL 40-41 tohutud rahad kaitserajatiste loomisse, ühtegi dessandikõlbulikku laeva aga ei projekteeritud?
terv
o
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2040
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
N Liidu luureorganite tööst järgmine raamat
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?170178
Et miks vahetatakse poolt.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?170178
Et miks vahetatakse poolt.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Huvitav, miks mattis Saksamaa 1938-1940 hirmsad rahad kaitserajatistesse aga ühtegi dessantlaeva ei ehitanud enne Seelöwe väljakuulutamist?Huvitav küll, miks mattis NL 40-41 tohutud rahad kaitserajatiste loomisse, ühtegi dessandikõlbulikku laeva aga ei projekteeritud?
Millega neid NSVLi dessantlaevu mere poolt toetatud oleks? Millist meretagust riiki NSVL rünnata kavatses?
Tahaks midagi sisulisemat kuulda, oleeg. Praegu on tegemist ainult kogenud s**alaotaja kommentaariga.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Tsitaat " Jäälõhkujast akvaariumi"
10 aastat peale Nliidu lagunemist leidis Vene luuraja Tretjakov ka, et Venemaa ei vääri tema teenimist ja kargas ära Läände.Reaalselt tähendab see järgmist; Ma arvan, et meie susteem on juurteni vale, juurteni! Mida see pinnas tähendab, seda ma ei mõistnud lõpuni. Ei mõistnud, miks targad ja head inimesed muutuvad korraga lurjusteks, kusjuures mida kõrgemal ametikohal, seda suutemateks. Teisest küljest, me toodame kõige rohkem naftat, gaasi, teemante…siis mispärast meil midagi pole? Miks me sea kombel elame?
Elades Šveitšis hakkad eriti selgelt mõistma, et meie maal on midagi väga valesti. Võssotskil on üks laul, milles räägitakse et riigi ajalugu on haiguslugu. Väga täpselt öeldud. Järjest enam tundub mulle, et meie maa on haigestunud mingisse ravimatusse haigusesse.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Agas milleks oleks pidanud? Kui ülekaal maavägede osas mäekõrgune, ühist piiri Soomega mitte üks sada kilomeetrit, üldine meelestatus mütsidega surnuksloopimisele orienteeritud, Eesti ja Soome kaldakindlustused tasalülitatud. Milleks liigne peavalu? Ja liiatigi oli õhu kaudu juba olemasolevate vägede dessanteerimise kiire võimalus olemas.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vähemasti 41 aastal oli siinkandis paiknevates väeosades mütsidega surnuksloopimise mentaliteet veel täies jõus. Osalenute jutu järgi vähemasti küll. Paar päeva peale sõja algust peetud kõnedes mainitud teema. Merejalavägi teemana- jällegi sündmustes osalenute jutu järgi olla sakslased koledamal kombel triibulisi särke peljanud...kugu üritus olla piirnenud vormi vahetusega.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Peale Soome ja Rumeenia äravõtmist oleks tekkinud maapiir ka Bulgaaria ja Rootsiga. 1940 oli PBL suhteliselt kõva tegija (vähemalt endi arvates), kuigi potentsiaalsete vastaste käsutuses olid oluliselt rohkemad ja kaasaegsemad alused.
http://hobbyport.ru/other/ships/tender.htm
http://www.avalanchepress.com/soviet_naval_infantry.php
http://www.societyofgentlemengamers.org ... f5a8d750a1
Kuid nende puhul tekib sama küsimus, mis langevarjurite puhul - millega neid piisaval hulgal kohale oleks veetud? TB-3? Paatidega on nagu lihtsam - laadi mehed peale ja minek. Ründeviisid määratakse sõjalise doktriiniga. Suuremastaabilsed meredessandid ei paistnud NSVLis eriti populaarne teema olema ja seetõttu anti ka ressursse vähe peale. Lisaks oli arvestatav merevägi alles planeerimis- või varases ehitusjärgus (Sovetski Sojuz jms). PBLi põhiülesanne oli kaitserajatiste ja rannapatareide rajamine, mis pidid täielikult valmima 1943-44, kuid ülesannete kirjelduses olid ka rünnakud Läänemereäärsete riikide vastu. Võrreldes maaväega tundub merevägi olema suhteliselt vaeslapse rollis. Polnud ka ju Hitler eriti "meresõbralik". Info enamuses siis P. Petrovi PBLi raamatust.
Kui sakslastel see PROJEKTEERIMINE nii libedalt käis, siis miks üldse nähti vaeva Siebeli praamidega?
Dessantalused olid NSVLil täiesti olemasSiit ka täiesti kohane küsimus, miks NSVL'is alates 1940st aastast vähemalt ei projekteeritud miskit säärast? Kogu Suvorovi loogika ainult ründavat strateegiat ju propageerib...
http://hobbyport.ru/other/ships/tender.htm
http://www.avalanchepress.com/soviet_naval_infantry.php
http://www.societyofgentlemengamers.org ... f5a8d750a1
Kuid nende puhul tekib sama küsimus, mis langevarjurite puhul - millega neid piisaval hulgal kohale oleks veetud? TB-3? Paatidega on nagu lihtsam - laadi mehed peale ja minek. Ründeviisid määratakse sõjalise doktriiniga. Suuremastaabilsed meredessandid ei paistnud NSVLis eriti populaarne teema olema ja seetõttu anti ka ressursse vähe peale. Lisaks oli arvestatav merevägi alles planeerimis- või varases ehitusjärgus (Sovetski Sojuz jms). PBLi põhiülesanne oli kaitserajatiste ja rannapatareide rajamine, mis pidid täielikult valmima 1943-44, kuid ülesannete kirjelduses olid ka rünnakud Läänemereäärsete riikide vastu. Võrreldes maaväega tundub merevägi olema suhteliselt vaeslapse rollis. Polnud ka ju Hitler eriti "meresõbralik". Info enamuses siis P. Petrovi PBLi raamatust.
Kui sakslastel see PROJEKTEERIMINE nii libedalt käis, siis miks üldse nähti vaeva Siebeli praamidega?
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Laevade ehitamise teemat tasub vaadata koos metalli saadavusega. Saksamaa vedas teadupärast rauamaaki sisse ja ühe rivaali koduvete lähedalt.
NSVL merejalaväe teema on üldse-omapärane, kuna merejalavägi oli tollal ju enamasti maismaarindele saadetud põhjalastud-seisma jäänud-hõrendatud laevade meeskonnad ilma erilise jalaväekoolituseta. Augutäide lühidalt. Seepärast pole siin ka 1:1 seost dessantlaevadega.
Loogiliselt mõeldes on merejalaväelane maabumisõppe saanud ja mereväe alluvusel olev (tavaliselt tiba parema väljaõppega) jalaväelane. Noh näiteks kasvõi merega harjutanud, et ei karda vett ja ei kannata kroonilise merehaiguse all.
Need madrused rindel on pigem - madrused maismaarindel, mitte merejalaväelased. Ma arvan, et nende suurtes kaotustes pole põhjuseks mitte suur vaprus, vaid puudulik väljaõpe ja kasvõi maskeeriva vormiriietuse puudmine.
NSVL merejalaväe teema on üldse-omapärane, kuna merejalavägi oli tollal ju enamasti maismaarindele saadetud põhjalastud-seisma jäänud-hõrendatud laevade meeskonnad ilma erilise jalaväekoolituseta. Augutäide lühidalt. Seepärast pole siin ka 1:1 seost dessantlaevadega.
Loogiliselt mõeldes on merejalaväelane maabumisõppe saanud ja mereväe alluvusel olev (tavaliselt tiba parema väljaõppega) jalaväelane. Noh näiteks kasvõi merega harjutanud, et ei karda vett ja ei kannata kroonilise merehaiguse all.
Need madrused rindel on pigem - madrused maismaarindel, mitte merejalaväelased. Ma arvan, et nende suurtes kaotustes pole põhjuseks mitte suur vaprus, vaid puudulik väljaõpe ja kasvõi maskeeriva vormiriietuse puudmine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 12 külalist