H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
Re: H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
aga oleks olnud raskem fabritseerida ´vabatahtlikku ühinemist Nõukogude Liiduga´ ? kas oleks olnud võimalik jääda n.ö. varssavi pakti riigiks, kus küll vene võim ühel või teisel kujul, kuid pole sisse toodud sadu tuhandeid koloniste?
Re: H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
ma mõtlesin mingit varianti mis oleks teinud raskemaks ´nõukogude inimeste´ siia asustamise. eliidi hävitamine on üks asi, rahvastiku koosseisu muutmine 30-40% ulatuses on minu arust raskemgi juhtum
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
Kui aus olla, siis Poola sai endale ühte-teist võidetud Saksamaa küljest?Kas Poola sai osa oma riigist tagasi? Kasvõi mõne osakese
Ei oska öelda, kuipalju on siin rolli poolakate vastupanul, Katõnil ja sõjaeelsetel liitlassuhetel, aga asjaajamises poolakatega pidi sm Stalin juba suure sõja alguses oma kombeid talitsema ja igasugu "reaktsiooniliste tegelastega" viisakalt läbi saama (sest sõjanänni oli väga tarvis).
Sama käis ka Soome kohta, kus kõigile vaatamata pidid sõbrad Stalin ja Zdanov viisakalt asju ajama (nt relvarahu jõustumine 1944) - kui 1940 peeti läbirääkimisi Kannaselt kostva suurtükikanonaadi saatel, siis 1944 pidi asi käima valge ilma reeglite järgi.
Mõlemad riigid tegid pauku (ka NSVL vastu) ja nende staatus oli läänes selgelt "agressiooni ja okupatsiooni ohver".
Kui palju "vabatahtlikult NSVL vennalikku perre" asutunud Balti riigid üldse Jaltas ja Potsdamis jutuks olid?
Ma arvan, et eriti polnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
Kui aus olla, siis Poola sai endale ühte-teist võidetud Saksamaa küljest?
Sai küll. Terve Bialystoki regioon, mis 1939. aastal inkorporeeriti Valgevene NSV-sse ja seega ka Nõukogude Liitu, saadi pärast sõda Poolale tagasi. Võimalik, et mingeid pudinaid veel...Ja siis? NSVL'ilt ei saanud ta midagi tagasi. See oli antud teema puhul oluline.
Ise olen selle kandi elu 1939-41 näinud Ciechanowieci Põllumajandusmuuseumis, kus on ekspositsioonis küllaltki suur tükk ka kohalikku ajalugu. Selles kandis on senini valgevene element üsnagi tugevalt esindatud...Pärast-MRP osa vaatamisel tekkis ehmatavalt tuttav tunne - Nõukogude süsteemi juurutamine, vahistamised, küüditamised...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
Läänemere kaldal, kus sm Dzugasvili "eluruumi" vajas, nihutati aga Poola territooriumi tublisti endisele saksa aladele, kusjuures ilma jääb, et protess Poolale teps mitte kahjulikult ei käinud. Piltlikult öeldes vahetati hulka Polesje soid asustatud ja tööstuslikult arenenud sadamapiirdkondade vastu. Stettin ja Gdansk olid ikka vanasti saksa linnad, millest on saanud Poola linnad.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Curzon_line_en.svg
Ehk Poola seal kahjudega ei kaubelnud. Kui kaarti vaadata, siis venepärase nimega kohake Belostok oli ikka üsna sügaval NSVL tagalas peale 1939 "vabastusretke".
Kui veel natuke meenutada, siis NSVL sõjaplaanis oli isegi asi nimega "Belostoki eend".
Soome, kes oli eksinud poolte valimisega sõjas, nii lihtsalt ei pääsenud, lääneliitlastega kokku lepitud lahend põhines 1940. a piiridel, millele haugati veel lisaks.
Ma arvan, et vahe võis olla ka selles, et Poola (ka eksiilis ja võõras armees) sõdis terve WWII sakslaste vastu ja osutus "võitjate poolel" olevaks.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Curzon_line_en.svg
Ehk Poola seal kahjudega ei kaubelnud. Kui kaarti vaadata, siis venepärase nimega kohake Belostok oli ikka üsna sügaval NSVL tagalas peale 1939 "vabastusretke".
Kui veel natuke meenutada, siis NSVL sõjaplaanis oli isegi asi nimega "Belostoki eend".
Soome, kes oli eksinud poolte valimisega sõjas, nii lihtsalt ei pääsenud, lääneliitlastega kokku lepitud lahend põhines 1940. a piiridel, millele haugati veel lisaks.
Ma arvan, et vahe võis olla ka selles, et Poola (ka eksiilis ja võõras armees) sõdis terve WWII sakslaste vastu ja osutus "võitjate poolel" olevaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
Kui Sa inglise keelest tõlgid, vaata ikka tekst ka üle...ikka 21 275 km2...ja 1947 sai Poola veel natuke maad juurde ja 1951 vahetati maid Ukraina NSV-ga, aga umbes 1:1...corvus kirjutas:Jah õigus Castellum! 1945.aasta Poola - NSVL'i leping andis 21,275 ruutkilomeetrit tagasi Poolale (lisaks veel Przemysli ala).
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
Corvus, eestikeelses meediaruumis jääb Sinu väidetust mulje, et leping andis tagasi kakskümmend üks ja veel pisut ruutkilomeetrit. Kui tegelik on kakskümmend üks tuhat kakssada seitsekümmend viis ruutkilomeetrit.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
Nii vist ongi...vaatasin üle, et 1947. a piiri kõikumised on mitte võrreldes varasema piiriga, vaid Curzoni liini variantidega:1947.aastal ei antud mitte maad juurde vaid demarkeerimisjoon muutus tegelikuks riigipiiriks ning seetõttu märgiti piir reaalset olukorda arvestades.
http://en.wikipedia.org/wiki/Curzon_Line
1948. oli väiksem piiri muutmine Poola kasuks Medyka kandis, aga selle suurust praegu ei leidnudki...
"On 15th of May 1948, the raion of Medyka was transferred from the Drohobych Oblast of Ukraine to the Republic of Poland."
http://en.wikipedia.org/wiki/Border_Agr ... ugust_1945
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
Selter olukorda hindamas 1940.a. märtsis.
USA Tallinna, Helsingi ja Stockholmi saatkonna dokumendid 1930-1944 (USA Riigidepartemangu arhiiv) (n5).
Helsingi ja Stockholmi saatkonna ettekanded. Eesti pagulaste poolt saatkonnale antud informatsioon olukorrast Eesti. ERA.4942.5.4
USA Tallinna, Helsingi ja Stockholmi saatkonna dokumendid 1930-1944 (USA Riigidepartemangu arhiiv) (n5).
Helsingi ja Stockholmi saatkonna ettekanded. Eesti pagulaste poolt saatkonnale antud informatsioon olukorrast Eesti. ERA.4942.5.4
Re: H Ojalo - 1939: Kui me valinuks sõja...
Siit tuleb välja, et Eesti mängis märksa olulisemat rolli maailmaajaloos, kui seni ärajäänud kaitselahingute tõttu arvatud
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist