Ei mõelnudki, et tegemist on faktiga, kuid suuresti sinnasuunas allvoolu see lugu liikumas on.
Isiklikult toetaksin KL kaadri roteerimist KV väeosadesse paari aasta kaupa. Mitte nii, et imeme parema kaadri KV-e ja surume viletsama KL-i. See oleks kasulik nii KL-ile, kes saaks kogemusi toimivamast suuremast süsteemist, kui KV-le, kes saaks pedagoogilist värskendust.
Probleemiks on, et KL-is on instruktoritele ja muudele tegelastele virutatud korralikult kõrged ametikoha auastmed. KL nooreminstruktor on näiteks enamasti v-vbl ametikoht. Samas tema koolitustegevuse ega teenistuskogemuse tase KL-is ei ole mitte kompanii, vaid heal juhul tugev rühm. Oleks ametikoha auaste vbl, saaks roteerida näiteks 2 aastaks KV rühmavanemaks ja ta saaks juba 1 aastaga rohkem juhtimis-, organiseerimis- ja teenistuskogemust, kui KL-is 3 aastaga. KL kaadri suuremaks probleemiks on minumeelest, et neil puudub laiem pilt ning kogemus tegelikust militaarsüsteemist, kui sellisest. Tänu sellele ei osata piisavalt sõjaliselt organiseerida ja organisatsiooni tegevust arendada.
Mis NK organisatsiooni aga puutub, siis teadaolevalt on noortel küll suur huvi rohkem sõjandusega tegeleda, kuid sageli puudub võimalus, sest pole vastavalt pädevat vabatahtlikku noortejuhti rühma etteotsa võtta. Kui rühmapealikuks on pandud lihtsalt keegi sama kooli õpetaja vms tegelane, siis muidugi ta pigem teeks noortega sõlmi, ringmänge, liivakooke, meisterdamist, tuubiks elutarkusi vms. Vahel saadaks ehk kuhugi mängulaagrisse või loodusmatkakesele. Vanasti nimetati seda koolis pikapäevarühmaks. Noorte vaba aja kasulik sisustamine on tore, kuid asi käib antud juhul kaitse-, mitte haridus- ega sotsiaalvaldkonna rahakotist.
Pole siis imestada, et noorkotkaste huvi hiljem KL-iga liituda on marginaalne. Enamus noori aga organisatsioonis KL eani ei jõuagi, sest jätkuv tilu-lilu tüütab ära. Seega kuuluvad NK aktiivsesse liikmeskonda Eesti lõikes peamiselt kuni 13 a poisid, kuna vanematele (kes juba oma peaga mõtlema hakkavad) ei paku pinget.
Omalt poolt oleks küsimus suurele ringile, et
huvitav, kas meie eru- või reservohvitserid oleks huvitatud noortetöösse sekkumisest ja noorsootöö militaarsemast suunamisest?
Olen aru saanud, et välismaal see mil-noorteorganisatsioonide elu just nii toimibki, et majandavad peamiselt eruohvitserid ja ka reservohvitserid. Kuni erukolonelideni-kindlraliteni välja. Neil on teadmised, oskused ja elukogemus militaarsüsteemist, kui sellisest. Samuti organiseerimis- ning juhtimiskogemus. Lisaks auastmest tulenev autoriteet ja tutvused. Eruväelastel peaks ka pisut rohkem vaba aega olema... Ehk ka huvi vanu aeg meenutada ja end mõnes mõttes vormis hoida?
NK toimib vabatahtlikkuse alusel ja vabatahtlikul juhil on sõnaõigus organisatsiooni arengu suhtes. NK-s on vb miski u 250 toimivat aktiivset vabatahtlikku täisealist noortejuhti. Neist on aga vabatahtlikke aktiivseid kaitseliitlasi või kaadrikaitseväelasi ehk max 25%. Ülejäänud on lihtsalt lambi-tsiviilid, noorsootöötajad, pedagoogid vms. Kui oleks võimalik kaasata täna KL noortetöösse u 50 eru- ja reservohvitseri (ka -allohvitseri), annaks see kohe võimaluse organisatsiooni kurssi, struktuuri, korraldust ja koolitust märksa riigikaitselisemaks muuta.
