Hitler, Dönitz ja Läänemeri

[oleeg]

Nägin poeletil vedelemas sellist raamatut:

Autor: Howard D. Grier

Hitler, Dönitz ja Läänemeri
Kolmanda Reichi viimane lootus, 1944-1945

Üldlevinud ettekujutus Hitleri käitumisest Teise maailmasõja viimastel aastatel ütleb, et peast põrunud füürer nõudis põikpäiselt iga jalatäie maa kaitsmist kõikidel rinnetel ja käskis korraldada lootusetuid rünnakuid olematute diviisidega. Säärase laialt levinud seisukoha vastu põrkavad kõik viited selle kohta, et Hitleril oli mõistuspärane plaan sõja võitmiseks.

Ajaloolane Howard D. Grier tõestab veenvalt, et Hitleril oli aastail 1944–1945 oma strateegia initsiatiivi taashaaramiseks ja Läänemere piirkond mängis selles plaanis võtmeosa. Seda strateegiat uurides vastab Grier vastuseta jäänud küsimustele Kolmanda Reichi viimaste kuude kohta ja esitab tõendeid strateegia mõjust meresõjas toimunule. Samuti näitab ta suuradmiral Karl Dönitzi rolli Hitleri suure strateegia kujunemisele.

Raamat analüüsib Saksamaa meresõja strateegiat 1944. ja 1945. aastal ning selle mõju maismaalahingutele Baltikumis. Grieri uuring Hitleri strateegilistest motiividest ja neist põhjustest, mis sundisid füürerit sõja viimases järgus kaitsma Läänemere rannikusektorit pakub lugejatele oluliselt uue interpretatsiooni toonaste sündmuste kohta.

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?199855
Võrdluseks ka originaal:
http://www.amazon.com/Hitler-Donitz-Bal ... 1591143454

Kui keegi on lugenud - ootaks arvamusi...

terv
o

[istorik]

Mulle kingiti see raamat, sirvides jääb silma, et jänkist autor on välja toonud Läänemere piirkonna pärast peetud rivaalitsemise saksa maavägede ja merejõudude vahel, sekka erinevaid teooriaid ja plaane mis väidetavalt Hitleril sellega seoses meeles mõlkusid. Raamat ootab lugemisjärge seega pole rohkemat pädev kommenteerima.

[oleeg]

Mulle kingiti see raamat...

Õnnelik hing. Näib, et Sul kestavad veel Jõulud!

terv
o

[taara]

Ise trehvasin ka seda raamatut. Aga kas algus on raamatul paljulubav?

[oleeg]

taara küsis:

Aga kas algus on raamatul paljulubav?

Ainult algus? Mitmenda leheküljeni võiks refereering ulatuda?


Ei hakka esialgu oma pisikese peaga midagi hirmtarka leiutama, lugege väljamaise arvustaja arvamust:

This book presents an interesting point of view on why Hitler held on so long and so hard in Russia when his generals all wanted to pull back and beef up the front lines with the troops that would be released. Hitler of course wanted to keep the Finns in the war, and being as far east as possible gave them incentive to hang in, but even more than that, is the fact that the Kriegsmarine wanted and needed the Baltic as a safe zone for U-boot crew training and boat shake down cruises. Given that spin, it becomes clear why Hitler insisted that the East hold. Time was needed for the Kriegsmarine to build, train and deploy the next generation of U-boot to turn the tide, strangle England, and win the war. A good book from the Naval Institute Press, worth the read.

See pärineb esimeses postis antud aadressilt...

terv
o

[taara]

Vähemalt hea koha võtsid tsiteerida.

[oleeg]

1944. aastal toimunud sõjategevuse suhtes on Eestis hetkel levinuimaks ( kuid mitte valitsevaks ) „nägemuste“ kogum, mis on kujundatud N Liidu ametliku sõjaajaloo täiendamisega strateegiliste reameeste mälestuste ja üksikute lahtimõtestamata sõjaaegsete dokumentide baasil. Sellesse kompotti on uppunud reaalne pilt toimunust.
Eeltoodu taustal võiks Grieri raamat mõjuda märguandena: aeg on pöörata uus lehekülg…
Võiks, kuid kas mõjub? Raamat ilmus inglise keeles 2007. aastal ja oli siinsetele teadlastele teada… aga see ei muutnud vahepealsete aastate jooksul midagi. Ei jõudnud need teadmised tavakodanikuni ega õppurini koolipingis. Kas keel segas? Võimalik. Nüüd on raamat eesti keeles – MIS SIIS NÜÜD SEGAB?

Minu soovitus: soetage ja lugege. Ma ei tea tiraaži ega ole ka optimist selle suuruse osas…

Tänud kirjastusele Grenader !

terv
o

[andrus]

Ütled paar sõna selle kohta, kuidas tõlge on? Mul on kavatsus kirjastust rublaga toetada hoolimata sellest, et ingliskeelne variant on juba riiulis.

Kui tõlge on ok, siis jääb ainult loota, et nad kasumit kodanik S. amatöörlike suleharjutuste sisseostmise peale ei raiska

[oleeg]

Pole mahti olnud tõlget originaaliga võrrelda, sestap ei võta ka arvustada. Samas on tunda toimetaja kätt ja loetud osas küll midagi sellist ei leidunud, mis siinkohal negatiivset äramärkimist võiks leida.

Samas on üllatav, et keegi pole lugenud või vaevunud oma mõtteid - kommentaare siia postitama...

terv
o

[tuna]

Esimese 50 lehekülge järel on küll tunne, et õigekirjareeglid on võrreldes viimase korraga, kui ma raamatut lugesin, silmatorkavalt muutunud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mõned naljakad militaarmõistete tõlked jäid silma aga kui neist mööda/üle/läbi vaadata, siis väga asjalik raamat minu arust

Raamat avab meile tagamaad Hitleri Läänemere strateegiast, mis:
a) oli täitsa olemas ja sealjuures veel suht logish ka
b) millest me tegelt suht midagi ei tea

Peale raamatu läbilugemist saab kenasti klaariks, miks:
a) sakslastel oli vaja hoida Idarinde põhjatippu - alul Narva, siis Sinimägede joonel
b) ja kui šefilt valmistati ette / viidi läbi OP ASTER (Eestist taandumine)
c) taheti hoida Lääne-Eesti saari ja hoiti nii pikalt just Sõrvet
d) jäeti nii suur grupeering Kuramaale
e) Venemaa ei suutnudki Kuramaad vallutada
f) taanduti välja Põhja-Soomest
g) hoiti sõja lõpuni isoleeritud läänemereäärseid platsdarme Preisimaal
h) Hiltler valis oma järglaseks just Dönitzi
i) ...ja palju muud relevantset

See raamat asetab militaarhuvilisele Eesti ja Läänemerega seotud 1944-45.a lahingutegevuse kenasti loogilisse konteksti ning seda nii sakslaste kui venelaste poolt vaadatuna.

Mõningatest terminoloogia-apsudest (ja ka trükivigadest) mööda vaadates on raamat vägagi ladusalt kirja pandud. Soovitan soojalt kõigile, keda huvitab Eesti ja meie regiooni 2.MM ajalugu

[andrus]

Raamat avab meile tagamaad Hitleri Läänemere strateegiast, mis:
a) oli täitsa olemas ja sealjuures veel suht logish ka

Allveesõja ülesvõtmine 1945.a. kevadel on siiski tagantjärgi perspektiiviga vaadates põrunud aru unistus, aga uppuja haarab ka õlekõrrest...

Samas, informatsiooni saab raamatust kõvasti. Kahjuks on eestikeelsest variandist viited kuhugi kadunud ja raamat tavaliseks juturaamatuks muutunud, seetõttu tühistasin oma kirjastuse toetamise plaanid

[Tiam]

Raamat avab meile tagamaad Hitleri Läänemere strateegiast, mis:
a) oli täitsa olemas ja sealjuures veel suht logish ka

Allveesõja ülesvõtmine 1945.a. kevadel on siiski tagantjärgi perspektiiviga vaadates põrunud aru unistus, aga uppuja haarab ka õlekõrrest...

Võibolla see allveelaevasõja pidamine veel 1945 nii ulme ei olnudki.
Arvestades järgmist võis olla tegemist küllaltki ratsionaalsetel alustel planeeritud strateegiaga isegi veel varajase 1945a kontekstis: Nimelt suutsid ju sakslased 1943-1945 toota 118 uudset Type XXI allveelaeva, millest relvastusse jõuti võtta ainult 4. Ülejäänutel ilmnesid sõjaaja tootmise kaootilisusest põhjustatud tõsised tehnilised probleemid, mida just Läänemerel toimunud katsete allveelaevalt allveelaevale parandada püüti. See seletab ka Läänemere kui test-bedi ülisuurt tähtsust. 118 allveelaevast aga valmis enamik sektsioonidena sisemaal Speeri hajutamise korras ning tihti ettevõtetes, kes polnud kunagi ennem laevaehitusega kokku puutunud - põhiprobleemiks saigi see, et tihti need sekstioonid ei ühildunud väga hästi. Nende allveelaevade koostekvaliteeti parandama pidanud üldine lõppmontaažitehas -pidanuks tagama selle, et jama nende erinevate sektsioonide ühendamisega lõppeb - ei jõudnudki valmis ning märtsis 1945 hävitati see pooleliolev tehas Brittide lennu reidiga. Arvestades seda, et Atlandi lahingus sai vanematele allveelaevadele saatuslikuks see, et liitlased õppisid kiiresti ära, et parim relv on lennuk- kui mu mälu mind ei peta, siis üle 70% Atlandi lahingus kaotatud allveelaevadest 1943-1945 hävitati lõppkokkuvõttes lennukitega. Selle peamise haavatavuse lennukite suhtes Type XXI kõrvaldas ning ma pakun, et liitlastel oleks väga raske olnud oma Atlandil saavutatud ülemvõimu hoida.

[andrus]

Selle peamise haavatavuse lennukite suhtes Type XXI kõrvaldas ning ma pakun, et liitlastel oleks väga raske olnud oma Atlandil saavutatud ülemvõimu hoida.

Allveelaevasõja eesmärk on vaenlase laevade uputamine, mitte vaenlase lennukite eest enda vee all peitmine. Selle uputamise momendiga olid alates 1943.a. "üksikud" raskused.

Üldiselt oleks kaval vist kuhugi Teise Maailmasõja teemasse ära kolida, näiteks siia: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=2422

[Tundmatu sõdur nr. 4]

...oleks kaval vist kuhugi Teise Maailmasõja teemasse ära kolida, näiteks siia: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=2422

...kolige-kolige. Omalt poolt tahtsingi vaid foorumlastele head raamatut soovitada - mitte sõjafilosoofilist diskussiooni algatada