Värk, Rene
Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest mitteriiklike terroristlike rühmituste kontekstis
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011 (Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastuse
trükikoda)
ISBN 9789949195794
216 lk. ; 24 cm
Dissertationes iuridicae Universitatis Tartuensis, 1406-6394 ; 29
Värk: Riikide enesekaitse ja kollektiivse .... (2011)
Värk: Riikide enesekaitse ja kollektiivse .... (2011)
Viimati muutis MOrav, 04 Veebr, 2011 23:43, muudetud 1 kord kokku.
Vabandust, võrguviide on juba mujal olemas, vt siin all
Doktoritööde kaitsmised ( http://www.ut.ee/et/oppimine/doktoriope ... _id=921838 )
Algab: 25-02-2011 14:15
Sündmuse nimi: René Värk'i doktoritöö "Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest mitteriiklike terroristlike rühmituse kontekstis" kaitsmine
Toimumiskoht: Näituse 20, aud. K-03
Ürituse kirjeldus: 25. veebruaril kaitseb õigusteaduskonnas doktoritööd René Värk teemal "Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest mitteriiklike terroristlike rühmituse kontekstis" (The Possibility of Self-Defence and Collective Security System in the Context of Terrorist Non-State Actors).
Doktoritöö juhendja on prof. Raul Narits, oponendid on prof. Uno Lõhmus ja dots. El¿bieta Mikos-Skuza Warssavi Ülikoolist.
Kaitsmine toimub kell 14.15 Iuridicumis aud. K-03.
Terrorism on viimastel aastakümnetel muutunud eriti aktuaalseks julgeolekuprobleemiks nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Sellele probleemile on võimalik läheneda kas korrakaitselisest või militaarsest paradigmast. Esimene käsitleb terrorismi kriminaalse tegevusena, mis kuulub siseriiklike õiguskaitseorganite pädevusse, ja teine suhtub terrorismi kui julgeoleku ohtu, mis kuulub sõjalisse vastutusalasse. Töö keskendub viimasele ning uurib, kuivõrd ja millistel tingimustel on riikidel võimalik kasutada relvastatud jõudu (enesekaitset või kollektiivset julgeolekusüsteemi) võitluses terroristlike mitteriiklike rühmituste vastu. Hinnangu andmise teevad keeruliseks ainuüksi asjaolud, et rahvusvahelises õiguses puudub jätkuvalt üldiselt aktsepteeritud terrorismi definitsioon, relvastatud jõu kasutamise reeglid pärinevad Teise maailmasõja lõpust ja mitteriiklikel rühmitustel ei ole oma territooriumi, vaid paiknevad mõne riigi territooriumil. Seetõttu eeldab terroristlike mitteriiklike rühmituste vastane võitlus rahvusvahelise õigussüsteemi innovatiivset tõlgendamist ja kasutamist, seejuures ohustamata selle alustalasid.
Riigid võivad teostada enesekaitset mitteriiklike rühmituste korraldatud terroristlike rünnakute vastu, kui need on oma ulatuse ja mõjude poolest võrreldavad tavapäraste relvastatud rünnakutega ning need on omistatavad riigile või viimane osaleb nendes oluliselt. Samuti tekib riigil kohustus taluda teiste riikide vastumeetmeid, kui ta võimaldab terroristlikele mitteriiklikele rühmitustele varjupaika või ei ole suuteline kõrvaldama neilt tulenevaid ohtusid.
Rahvusvahelise õiguse fundamentaalse põhimõtte kohaselt on riigil kohustus teadlikult mitte lubada oma territooriumi kasutada tegudeks, mis rikuvad teiste riikide õigusi või julgeolekut. Julgeolekunõukogul on võimalik määratleda terroriakt ohuna rahule ja käivitada kollektiivne julgeolekusüsteem, mis lubab rakendada ka sõjalisi sunnimeetmeid asjasse puutuvate terroristlike mitteriiklike rühmituste või riikide vastu.
Kontaktisik: Anu Laumets, õigusteaduskonna dekanaadi juhataja
Telefon: 737 5392
Vt tööd:
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream ... k_rene.pdf
(viide siit kaudu http://hdl.handle.net/10062/16465)
Doktoritööde kaitsmised ( http://www.ut.ee/et/oppimine/doktoriope ... _id=921838 )
Algab: 25-02-2011 14:15
Sündmuse nimi: René Värk'i doktoritöö "Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest mitteriiklike terroristlike rühmituse kontekstis" kaitsmine
Toimumiskoht: Näituse 20, aud. K-03
Ürituse kirjeldus: 25. veebruaril kaitseb õigusteaduskonnas doktoritööd René Värk teemal "Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest mitteriiklike terroristlike rühmituse kontekstis" (The Possibility of Self-Defence and Collective Security System in the Context of Terrorist Non-State Actors).
Doktoritöö juhendja on prof. Raul Narits, oponendid on prof. Uno Lõhmus ja dots. El¿bieta Mikos-Skuza Warssavi Ülikoolist.
Kaitsmine toimub kell 14.15 Iuridicumis aud. K-03.
Terrorism on viimastel aastakümnetel muutunud eriti aktuaalseks julgeolekuprobleemiks nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Sellele probleemile on võimalik läheneda kas korrakaitselisest või militaarsest paradigmast. Esimene käsitleb terrorismi kriminaalse tegevusena, mis kuulub siseriiklike õiguskaitseorganite pädevusse, ja teine suhtub terrorismi kui julgeoleku ohtu, mis kuulub sõjalisse vastutusalasse. Töö keskendub viimasele ning uurib, kuivõrd ja millistel tingimustel on riikidel võimalik kasutada relvastatud jõudu (enesekaitset või kollektiivset julgeolekusüsteemi) võitluses terroristlike mitteriiklike rühmituste vastu. Hinnangu andmise teevad keeruliseks ainuüksi asjaolud, et rahvusvahelises õiguses puudub jätkuvalt üldiselt aktsepteeritud terrorismi definitsioon, relvastatud jõu kasutamise reeglid pärinevad Teise maailmasõja lõpust ja mitteriiklikel rühmitustel ei ole oma territooriumi, vaid paiknevad mõne riigi territooriumil. Seetõttu eeldab terroristlike mitteriiklike rühmituste vastane võitlus rahvusvahelise õigussüsteemi innovatiivset tõlgendamist ja kasutamist, seejuures ohustamata selle alustalasid.
Riigid võivad teostada enesekaitset mitteriiklike rühmituste korraldatud terroristlike rünnakute vastu, kui need on oma ulatuse ja mõjude poolest võrreldavad tavapäraste relvastatud rünnakutega ning need on omistatavad riigile või viimane osaleb nendes oluliselt. Samuti tekib riigil kohustus taluda teiste riikide vastumeetmeid, kui ta võimaldab terroristlikele mitteriiklikele rühmitustele varjupaika või ei ole suuteline kõrvaldama neilt tulenevaid ohtusid.
Rahvusvahelise õiguse fundamentaalse põhimõtte kohaselt on riigil kohustus teadlikult mitte lubada oma territooriumi kasutada tegudeks, mis rikuvad teiste riikide õigusi või julgeolekut. Julgeolekunõukogul on võimalik määratleda terroriakt ohuna rahule ja käivitada kollektiivne julgeolekusüsteem, mis lubab rakendada ka sõjalisi sunnimeetmeid asjasse puutuvate terroristlike mitteriiklike rühmituste või riikide vastu.
Kontaktisik: Anu Laumets, õigusteaduskonna dekanaadi juhataja
Telefon: 737 5392
Vt tööd:
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream ... k_rene.pdf
(viide siit kaudu http://hdl.handle.net/10062/16465)
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist