Riia Boston

[denis23]

Väike raamat, mis on aga üsna huvitavate faktidega.



2008 aastal Riia lahe põhjas oli leitud A20 tüübi torpeedopommitaja.
Tänu mootorinumbritele sai tuvastatud selle konkreetse lennuki viimane lend, 28 nov. 1943.

Boston kuulus 51 MTAP-le, samale mis lasi põhja Niobe, Moero ja veel palju saksa laevu.
Just see lennuk lasi põhja kolm nädalat varem saksa transpordi Marienburg.
Lennuki meeskond koosnes kolmelt inimeselt, kellel oli kolme peale üheksa punalipu ordenit.
Piloodil oli selja taga üle 300 lahingulennu.

Viimases rünnakus sai lennuk Oerlikoni otsetabamuse ning meeskond maandus Riia lahe vette. Kõike päästsid läti kalurid. Saksa sõjavangist tagasi tuli ainult pardalaskur. Piloot tegi laagris kaks põgenemiskatset, mille järel teda hoiatati - veel kord üritad põgeneda, laseme maha. Ta põgenes kolmandat korda ning seejärel teda lastigi maha.

Kohustuslik lugemine kõigide jaoks kes siin arvavad et venelaste peamiseks võitlusmotivatsiooniks olid NKVD tõkestussalgad.

Raamat "Riia Boston" müüakse Meremuuseumis.

[Lemet]

Huvitav fakt on selle huvitava loo juurde on veel see, et tänutäheks nõukogude lendurite päästmise eest pandi kõik kuus läti kalurit istuma. Kümneks aastaks. Ja istusidki kellast kellani. Kes Siberis, kes Põhjalaagrites. Motivatsiooni tekitamiseks...

[EOD]

Miski siin ei klapi.
8. diviisi 51. Miini-torpeedolennuväepolk asus osalema lahingutegevuses alles 20. juunil 1944.
Seega kas oli tegu 1. polgu "Bostoniga" või toimus allatulistamine 1944. aastal. Ka siis kaotati üks lennuk iga 15 väljalennu kohta, kuigi Saksa hävitajad ilmusid mereväelendurite mälestuste põhjal vaid episoodiliselt.
Ja kuhu Sa paigutaksid lennuväljal NKVD tõkestussalga? Seal olid ikka teised meetodid.
Pealegi pole juttu 1941. ega isegi 1942. aastast, mil suur põgenemine toimus.

[denis23]

Huvitav fakt on selle huvitava loo juurde on veel see, et tänutäheks nõukogude lendurite päästmise eest pandi kõik kuus läti kalurit istuma. Kümneks aastaks. Ja istusidki kellast kellani. Kes Siberis, kes Põhjalaagrites. Motivatsiooni tekitamiseks...

Võiks siis juba jutustada kõik asjaolud.

1. Lendureid päästnud Riia eeslinnast pärit kalurid (poeg, isa, vend) olid meelestatud vene lendurite suhtes sõbralikult, kuid väidetavalt ei saanud teist moodi, kui anda neid sakslaste kätte. Lendurid läksid sõjavangi, kus kaks neist hukkusid, kolmas tuli tagasi, kiiresti läbis kontrolli ning läks tagasi armeeteenistusse.
2. Aasta hiljem need samad kalurid oma paadiga aktiivselt aitasid nõukogude vägesid Daugava forsseerimisel.
3. Kui nõukogude võim tuli tagasi, kirjutas keegi nende peale донос et tegemist on saksa luure agentidega, kes andsid vene lendureid sakslastele - see on väike märkus Lennart Meri teemasse.
4. Asi läks suure kella külge. 58 Paragrahvi järgi ähvardas neid surmanuhtlus, pehmendavatel asjaoludel 10 aastat koos vara konfiskeerimisega. Vaatamata sellele, määras nõukogude kohus neile kõigidele oluliselt madalamad karistusmäärad kui seadus nägi - 6-8 aastat ilma vara konfiskeerimiseta.
5. Aeg oli oktoober 1944, sõda veel käis mitukümmend km. kaugusel ning kohtu pidas sõjaväe tribunaalkohus.
5. Leningradi rinne prökurör avastas seda ning nõudis et oleks rakendatud seaduses ettenähtud karistus.
6. Kalurid said kõik minimuummäära, 10 aastat, tagasi tulid koju alles 50-ndate keskel. 1956 aastal said need rehabiliteeritud kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

Mitte et nüüd asi väga oluliselt muutub, vaid must-valgesse maailmapildi mõni pooltoon vist siiski tekib?

[denis23]

Vabandus, 1 MTAP muidugi, minu viga.

[Lemet]

Kümme aastat lendurite elu päästmise eest on kümme aastat. Ilma mingite pooltoonideta. Pane end kaluri rolli ja mõtle, hakkab sul sellest, et sulle kümme aastat kuulutanud kohtuniku silmanurgas pisar väreles, südamel soe ja hinges tänutunne nõukogude võimu vastu vohama. Kalureid oli mitte kolm, vaid viis ja areteeriti nad kui "«пособники гитлеровских оккупантов".

[denis23]

Kaluri elu loomulikult see ei muuda, kui sind 10-ks aastaks pannakse laagrisse, siin ei ole midagi vaidlema hakata.
Lihtsalt sinu jutus nägi see asi väga must-valge välja, täpselt samal põhimõttel ju käitus ennast nõukogude võim - andsite lendureid sakslastele - olete süüdi.

Ah jaa, hiljem sai kalurite pereisa ka "Za otvagu" medali...

Tegelikult elu on alati keerulisem, meeldib või mitte.

[Lemet]

deniss, ära vingerda- kümme aastat laagrit koos vara konfiskeerimisega elupäästmise eest ongi väga must-valge. Sa hakkad mulle kuidagi väga meenutama üht kunagist töökaaslast, kes ühtlasi ka asutuse partorgiks oli ja kes faktidega nurkasurutult ei osanud muud kosta ku et "sa tõlgendad seda valesti..."