www.militaar.net

Tekkis ootamatu küsimus - kas Eesti kirjanikud on kirjutanud ka mõne romaani Eesti Diviisi sõduritest, ohvitseridest ja võitlusteest?
Oskaksin otsekohe nimetada romaane laskurkorpuslastest (P.Kuusbergi "Enn Kalmu kaks mina"), soomepoistest (I.Talve "Juhansoni reisid"), metsavendadest (A. Viirlaidi "Ristideta hauad"), territoriaalkorpusest (J. Peegli "Ma langesin esimesel sõjasuvel"). Paraku ei meenu ühtegi Eesti Diviisist...
Vaid kaks üsna head näidendit Tiit Aleksejevilt - "Leegionärid" ja "Imede aasta".
Kas keegi teab?

Mõtlen natuke, aga seni palun lahkesti pealkirjad edaspidi jutumärkidesse panna.

Sorry! "Leegionärid" ja "Imede aasta".

See?

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=20817

Heino Susi "Sarviku sulased" 1945. aasta sündmustest.
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?4717

Mingi lugu oli ühe sõjamehe teekonna ümberjutustus, alustab idapataljonis, lõpus saab Tsehhis mahalaskmisel haavata ja põgeneb hauast ja jõuab läände. Seal enne surma jutustab selle loo. Osad lahingud tundusid imelikud, aga ma ei tunne nii hästi ajalugu. Kahjuks pole raamaturiiul praegu remondi tõttu kasutatav, autor ehk Viirelaid? Usun, et siinsed spetsid leiavad ammu enne üles kui mina oma raamatukuhjast.

Heino Susi "Sarviku sulased" 1945. aasta sündmustest.

Mina peaksin mälestusteks

Harri Asi raamatut ei teadnud enne, uurin seda lähemalt.
Susi "Sarviku sulased" on väga hea, aga pigem siiski mälestusteraamat, kus osa tegelasi on muudetud nimedega.

Minu arvates ka on tegu mälestustega.

Aga selline huvitav fakt, et vanainimesest sugulane rääkis Paul Maitlast ja siis vaatasin Wikipedia artiklit tema kohta. (Hiljuti Mart Laar avaldas raamatu, kus P. Maitlast üks osa)

https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Maitla

Seal artiklis keegi trollib tsitaadiga Heino Susi raamatust teemat. Tsitaat raamatust on täiesti täpne, aga keegi rääkis selle jutu H. Susile edasi, seega pole see fakt vaid pigem folkloor.

Paistab, et Susile Maitla ei meeldinud. Mitmel korral kirjutab ta oma "Sarviku sulastes", et Maitla elas nagu juba mingis teises maailmas - sellises, kus Saksamaa võit veel võimalik oli.
Aga uurisin H.Asi "Pärast plahvatust" kiiresti läbi. Romaan küll, aga eelkõige on juttu vangipõlvest Läänes ja mõtisklustest. Sõjategevusest jms ainult näputäis lehekülgi...

Tjah, eks eesti sõjakirjandus olegi õbluke. Vabadussõjast on ju ka väga vähe ja kas I maailmasõjast üldse on? Mälestuste rohkus ja populaarsus on ilmselt pärssinud ilukirjanduslikku loomet.

Kunagi keegi saatnuvat romaanivõistlusele käsikirja Vabadussõjast, milles ka libahuntide üksused ringi jooksid jne. Žürii jättis selle kõrvale just põhjendusega, et aines on ka normaalsel kujul läbi kirjutamata, nii et palagane edendada ei näe mõtet.

Õnneks on Vabadussõjast kaks suurepärast romaani:
A.Kivikas "Nimed marmortahvlil I" ja
A.Gailit "Isade maa"
Aga luban läbi vaadata Viirlaiu loomingu, ehk leiab sealt midagi.

2 romaani on nii olulise sündmuse kohta ikka vähe, aga muidugi hea, et need olemas on.

EKL postiloendist tuli veel info, et ka Evald J Woitki "Maa põleb" räägib 1944. aasta kojutulekust: https://vanajahea.wordpress.com/2015/12/20/maa-poleb/

Ise ma polnud sellest teosest kuulnudki.

Sektor gazovoi ataki kirjutas:Mingi lugu oli ühe sõjamehe teekonna ümberjutustus, alustab idapataljonis, lõpus saab Tsehhis mahalaskmisel haavata ja põgeneb hauast ja jõuab läände. Seal enne surma jutustab selle loo. Osad lahingud tundusid imelikud, aga ma ei tunne nii hästi ajalugu. Kahjuks pole raamaturiiul praegu remondi tõttu kasutatav, autor ehk Viirelaid? Usun, et siinsed spetsid leiavad ammu enne üles kui mina oma raamatukuhjast.

Tegu on Agu Kaski raamatuga "Unustatud sugupõlv"

Samast allikast tuli veel infot:
* Raimond Kaugveri "Võõra mõõga teenistuses";
* Enn Nõu vastas, et "Mina olen kirjutanud triloogias "Vabariigi pojad ja tütred III" päris palju Eesti pinnal võitlemisest." Ju ta siis on.