www.militaar.net

Tere lugupeetud! Värskelt on ilmunud raamat „Aimla metsavennad“. 200 leheküljel viiakse lugejad Põhja-Viljandimaa metsadesse ja rabadesse. Tegemist on dokumentaalse uurimusega sündmustest, mis toimusid põhiliselt ühes piirkonnas- Aimla metskonnas. Uurimuse koostamisel on allikatena kasutatud kohalike elanike meenutusi, arhiivis olevaid juurdlustoimikuid ja arheoloogilist luuret. Raamat sisaldab seni ilmumata fotomaterjale ja fakte okupatsiooni aastatest. Seda Soome luure tegevusest 1944 kuni Soosaare rabalahinguni 1955.a. sügisel. Uurimismaterjalid ei jäta kahtlust, et tegemist oli seni vähetuntud Eesti natsionalistide rühmaga, kuid kelle tegevust on omal ajal käsitlenud nii Nõukogude aegne massimeedia kui Välis- Eesti ajakirjandus. Kommentaatorite arvates on ka Venemaal 2013.a. valminud krimiseriaalis „Крик совы“ aineses äratuntav analoog Põltsamaa miilitsa operatiivgrupi tegevusega Soosaares 1955.a.
Kaubanduses seda veel ei liigu, kuid soovi korral on raamatut võimalik osta autorilt!

Kas Teil on autori kontakt?

Paraku pean tunnistama, et olengi autor.

Pressisin ülestunnistuse välja Väga tore! Ma kirjutan erasõnumi.

Eesti natsionalistid... Tegutsesid 1987 aastani??? Sisututvustus kõlab nagu vene(meelse) isiku kirjutatud jutt. Kas nad olid USA, briti või Lääne-Saksamaa spioonid, endised SS-lased, kulakud ja muidu kodanlikest natsidest mõrtsukad?

Rahu! Natsionalism on rahvusvaheline sõna.
Küll aga paluks moderaatoril teema tõsta teabeallikate alla. Tänud ette.

Q kirjutas:Rahu! Natsionalism on rahvusvaheline sõna.

Ei saa rahu! Sõnadel on paraku lisaks sisule ka tähendusvarjundid ning eesti keeles ja ruumis on "natsionalism" negatiivne, aga "rahvuslus" positiivne või vähemalt neutraalne sõna.

Tore kui saab lause kontekstist välja rebitud sõna üle arutleda. Pidasin ennastki siiamaale natsionalistiks. Kas ma hakkan vasakpoliitikute poolt sellele sõnale külgepoogitud varjundite pärast oma seisukohta muutma ja poliitkorrektsemaid väljendeid kasutama. Vaevalt. Samuti olen omal ajal sotsialismivastase kaitsepookimise ära teinud ja kui rääkida mõne sõna halbadest varjunditest siis puudutab see sotsialismust, olgu see pruun, punane või vikerkaarevärviline.

Oleks võinud ikka eestikeelset sõna kasutada. Pole ju mõtet kohe alguses asjale paha maitset külge pookida, muidu tuleb vägisi Martin S. Kull meelde. Loodan, et raamatu sisu ei ole sellise varjundiga.

Võõrkeelsete väljendite laienev kasutamine näitab juba meelsuse muutumist.

Venekeelsete dokumentide tõlked on kindlasti sellise varjundiga. Paraku ei saa neid moonutada. SARKi ülekuulaja jaoks oli metsavend bandiit või sakslaste käsilane, meeldib see meile või mitte. Eks lähiajal hakkab siia ka tagasisidet tilkuma. Jaak Pihlaku (Viljandi Muuseum) hinnang oli igati positiivne.

Ütleme, et see veidi teravam suhtumine selle natsionalismi suunal tuli selle tõttu, et need kes ennast metsas varjasid, oli tihti tavalised elanikud. Või isikud, kes olid sõjas olnud, elasid kodu lähedal, varjasid sugulasi, tuttavaid või sõpru... Olid vangist põgenenud ja kelle kodu oli langenud vastase kätte. Paljudel oli saksa sõjaväe taust, mida Vene võim välja tahtis juurida, proovides neid kätte saada. Väga paljud olid muutunud sisuliselt lindpriideks omal maal. Enamus juhtudel ei olnud seotud ühegi organisatsiooni või grupiga. RVL-i ja teisi metsavendade gruppe ühendavaid struktuure ma teatud mõttes rahvuslikuks liikumiseks peaks. Korraliku struktuuri ja kosseisu tihti ei olnud. Oli muidugi suremaid gruppe, kellel oli põhimõtted ja käitumine nagu EV või saksa sõjaväe struktuurides. Enda varjamine tihti oli ainuke võimalus ellu jääda ja oodata, mis elu toob. Üldistavalt nii nimetada kõiki antud piirkonnas tegutsenud inimesi natsionalistideks kipub antud koguteost kohe teise pilguga võtma. Iseenesest raamat võib hea olla aga jah see natsionalismi tähendus on ajas muutunud. Selliselt nimetas neid varjajaid 1944 tagasi tulnud Vene võim. Igale ennast varjajate grupile ei saanud kindlasti panna rahvuslaste templit peale. Oli igasugust rahvast.

Raamatu osas esialgu sõna ei võta, pole veel kätte saanud.
Aga terminoloogia osas olen siin mitme kirjutanuga nõus: tuleb olla täpne ja tajuda sõnade tähendust.

Kõige jubedamad näited on need nn Martin S Kulli üllitised, kus räägitakse metsavendadest kui "pagulastest" ja nende
bandiitlikest tegudest. Nomen est omen. Venelastel on terve teadus selle kohta, kuidas sõnakasutuse kaudu vastast hävitada, alandada ja eneseusku uuristada.

Meie peaksime aga teadlikult ja süsteemselt hoiduma venelaste terminoloogia otsetõlkimisest ja eriti oma tekstis kasutamisest.

Metsavenda ei "arreteeritud", ta langes vangi
Metsavend ei "röövinud" poodi, vaid käis varustsusretkel või rekvireeris
Metsavenda ei "tapetud" vaid ta langes jne

Walther kirjutas:Venelastel on terve teadus selle kohta, kuidas sõnakasutuse kaudu vastast hävitada, alandada ja eneseusku uuristada.

Mitte ainult neil: https://en.wikipedia.org/wiki/George_Lakoff

Raamatut tutvustavad üritused on planeeritud järgnevalt:
30. märts 11.05 Paide Raamatukogu
2. aprill 17.00 Adavere Raamatukogu
4.aprill 17.15 Viljandi Raamatukogu

Q kirjutas:Raamatut tutvustavad üritused on planeeritud järgnevalt:
30. märts 11.05 Paide Raamatukogu
2. aprill 17.00 Adavere Raamatukogu
4.aprill 17.15 Viljandi Raamatukogu

Jäin natu hiljaks selle teabega, ega veebis mingeid viiteid hilinejaile pole?