www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Aug, 2019 8:23

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 11 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Ukraina Ülestõusuarmee (film)
PostitusPostitatud: 02 Mai, 2007 9:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Mär, 2006 2:59
Postitusi: 1538
Asukoht: Eesti Kuningriik
http://www.youtube.com/watch?v=TxQ452JU0yY

http://www.oun-upa.org/

Päris hea ja tõene film, kuidas Ukraina Vabastusarmee oli nii Hitleri, kui Stalini vastu. Ne za Gitlera, ne za Stalina- za Ukraina! :)

_________________
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2007 4:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1517
Asukoht: Tallinn
Krt, YouTube'st ei saa alla tõmmata. Kas keegi teab, saab kusagilt või kuidagi endale plaadile seda ukrainlaste filmi "The Undefeated"??

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2007 10:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2696
Youtube-st allatõmbamise vahend.
http://www.techcrunch.com/get-youtube-movie/
Formaat on peale seda flashvideo, kõik playerid seda ei toeta. Peaks saama kasutada ka goolgle video jaoks.

Lisaks kui kasutad Mozillat, siis sellel on üks hea add-on. Mozilla versioon peaks olema veidi parem. Kuna endal adminõigusi käesolevas arvutis ei ole, siis sellega tegeleda ei saa.

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Mai, 2007 15:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1517
Asukoht: Tallinn
Aitäh, Roamless.
Ühelt targemalt inimeselt veel asja kohta:
Võid jutu autorile edastada aadressi http://vixy.net Seal toimub online konvertimine ja alla saab tõmmata näiteks .avi (divx + mp3).

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2007 16:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Apr, 2006 14:49
Postitusi: 407
Asukoht: Eesti
Lisan materjali ukrainlaste võitlusest.(materjal kesikute ,,tõe"häälekandjast)

UKRAINLASTE VÕITLUS ISESEISVUSE EEST

NSV Liidu okupeeritud rahvastest on ühed kõige visamad vastupanijad läbi aegade olnud ukrainlased. Tegu on suure rahvaga ja seetõttu on nende isamaalaste (bandeeralaste) arv olnud kolossaalne – üle 400 000. Viimased suuremad lahingud Punaarmee vastu olid veel 1947. aastal, üksikud grupid sõdisid kuni 1955. aastani. Viimne vabadusvõitleja tuli metsast välja alles 1991. aastal, kui Ukraina sai iseseisvaks.

Vabadusvõitluse algus

Ukraina Rahvuslaste Organisatsiooni (OUN) asutamiskongress toimus 1929. a. jaanuaris Viinis. Esimeseks juhiks sai polkovnik Jevgen Konovalets, kes tapeti 1938. aastal kiripommiga NKVD agendi Sudoplatovi poolt Rotterdamis.

1917.–1920. a. revolutsioon, mille käigus kuulutati välja Ukraina riiklik iseseisvus, sai bolševike poolt maha surutud ja maa jaotati mitme riigi vahel. Poolale kuulunud aladel käis aastaid relvastatud võitlus 1,5 miljoni ukrainlase õiguste eest. Nõrgem polnud ka võitlus Ungari vastu, kes peremehetses Taga-Karpaatias.

Venemaa haaras suurima osa Ukrainast – seal toiduainete kokkuriisumise abil korraldatud näljahäda viis ära üle 5 miljoni elaniku, mõnedel andmetel isegi 7 miljoni talupoja elu. Surnuksnäljutatute asemele toodi venelased. Uusasukatel oli tähtsaimaks tööriistaks vigel, millega nälgasurnute (enamalt jaolt naised ja lapsed) mumifitseerunud laibad taredest välja tassida. Samal ajal müüs Stalin riisutud vilja välismaale.

OUN-i uueks juhiks saanud Stepan Bandera istus ukraina rahvuslasena Poolas vanglas ja ootas surmaotsuse täideviimist. Tema päästjaiks osutusid sakslased. Lootes nende abile, tuli Bandera Ukrainasse. Uuesti kuulutati Ukraina vabariik välja Lvivis 30. juunil 1941.

Seejärel algasid lõputud vaidlused Ukraina staatuse üle. Hitler Ukraina riiki ei tunnistanud. Bandera ja ta vennad vangistati. Vennad hukkusid 1943.a. Oswiecimi koonduslaagris, kuid Bandera jäi Sachsenhauseni surmalaagris ellu ja jätkas võitlust pärast sõda. Ta tapeti Hrushtshovi käsul 1959. aastal Saksamaal mürgipulverisaatori joaga oma korteriukse ees trepikojas.

Sõja ajal juhtis organisatsiooni kuni 1943. aastani Mõkola Melnik, kuid ka tema vahistati. Osa OUN-i juhtkonnast lasti maha Babi Jaris.

Samal ajal teenis palju ukrainlasi Saksa armees; olid olemas pataljonid „Nachtigall“ ja „Roland“ ning SS-diviis „Galicia“. Koos sõditi N. Liidu vastu. Kuid rinde lähenedes olukord muutus – tuli hakata sõdima punaste partisanide, Punaarmee, poola natsionalistide (Armija Krajova) ja sakslaste vastu.

14. oktoobril 1942 nimetati OUN Ülestõusnute Armeeks. Aasta hiljem pöörasid needsamad väeosad, mis olid aidanud sakslasi, relvad nende vastu. Algul rünnati üksikuid tagalaobjekte, sidevahendeid ja sõjaväetransporte. 1943. aastaks oli OUN-i üksuste arv kasvanud 50 000 meheni. Sinna lisandus juute, kaukaaslasi, leedulasi, kes olid põgenenud vangilaagritest või deserteerunud Saksa armeest. Ukraina vägi kasvas jõudsalt – selles oli peagi iga viies mees mitteukrainlane. 1944. aastal, kui võitlejate arv ületas juba 150 000, oli välismaalasi üle 40% – OUN-i ridades sõdisid ka tshetsheenid, ingushid, türklased, osseedid, venelased, avaarid jt. Armee arstideks olid suuremalt jaolt koonduslaagritest pääsenud juudid.

Orjastatud Rahvaste Konföderatsioon

1943. a. 21. ja 22. novembril toimus Zhitomiri metsades esimene Orjastatud Rahvaste Konverents. Otsustati ühiselt sõdida mõlema orjastajariigi – natsistliku Saksamaa ja kommunistliku NSV Liidu – vastu. Vastuvõetud vabadusdeklaratsioonis kinnitati kõigi rahvaste õigusi vabadusele ja sõltumatusele.

Idapoolsetes oblastites sõlmiti liit sotsialistidega, kes kuulutasid välja oma vabariigi. Selle presidendiks saanud Kirilo Osmak suri Gulagis pärast 16 aastat kestnud vangistust. Tegelikult loodi Ukraina põrandaalune valitsus, mis deklareeris tulevast vaba Ukrainat kui rahvademokraatlikku mittemarksistlikku rahvaste liitu.

Ulatusliku vaenutegevuse alguseks Saksa okupantide vastu loetakse 1943. a. veebruaris toimunud kallaletungi Volodimiretsi linna garnisonile, kus vabastati vangid, ja rünnakut Dubno vanglale, kus samuti vabastati suur hulk kinnipeetuid. Samaaegselt käisid metsades ägedad lahingud punaste partisanide vastu.
Ukraina Vastupanuarmee hävitas SD-ülema kindral Viktor Lütze ja hiljem Nõukogude kindrali Vatutini.

Palju muret tegid OUN-i agendid Saksa ja Vene vangilaagrites, kus loodi ukrainlastest vangide organisatsioonid. Nende liikmed korraldasid põgenemisi ja moodustasid võitlusrühmi. OUN hävitas ka venelaste superagendi, sakslaseks moondatud Siebert-Kuznetsovi.

Sakslased saatsid OUN-i üksuste vastu tanke, lennukeid ja suurtükiväge, kuid võitlus ägenes ja vastupanuarmee suurenes. 1943. a. juulis võeti Saksa garnisonide vastu ette 295 kallaletungi, augustis 395, septembris juba 1034. Veel 684 rünnet sooritati sel ajal raudteel. Sakslased tabasid ja hävitasid üle 3000 OUN-i liikme, kuid organisatsioon võis arvestada juba üle 250 000 relvis mehega.

1944. a. kevadel algasid rasked lahingud Punaarmee regulaarüksuste vastu. Nüüd tekkis ka kolmas rinne – taasalgas võitlus Poola Armija Krajova vastu Volõõnia pärast. Mõlemalt poolt toetasid OUN-i rahvahulgad ja ohvreid oli tsiviilisikute hulgas kummalgi poolel kümneid tuhandeid. Neli vaenupoolt püüdsid saada võitu ja vaid üks – ukrainlased – sõdis oma maa eest.

Viimaks ilmus kohale veel NKVD vägedele allutatud partisanibrigaad ukrainlase Kovpaki juhtimisel. OUN sõlmis temaga neutraliteedi – kokkuleppe lahinguteks sakslaste ja poolakate vastu, kuid Kovpak rikkus seda varsti Moskva käsul. OUN purustas selle korpuse Karpaatides.

Sõditi mitmel rindel

Osa SS-diviisist „Galicia“ läks üle OUN-i poolele. Nii oligi 1945. aastaks koos ülitugev sõjaline jõud, mis asus võitlusse Nõukogude karistusüksuste ja võimuorganite vastu. Kolhoose ei lastud moodustada, nõukogud aeti laiali, nurjati mobilisatsioon Punaarmeesse, hävitati stalinistlikke võimukandjaid. Moodustati eriüksus võitluseks Kiievi suunal.

1947. a. hakkasid Lääne-Ukrainasse voolama rahvamassid kolhoosistatud ja nälgivast idaosast. Toitu jätkus kõigile – OUN- i võim päästis sadu tuhandeid nälgijaid.

Kuni 1949. aastani Punaarmee väeosad keeldusid OUN-i vastu sõdimast. Toodi kohale NKVD ja MGB eriväed kahurite, tankide ja lennuväega. Miski ei aidanud. Käivitati hävituspataljonid, kus 1946. a. oli üle 70 000 mehe. Ukrainas hoiti miljonilist armeed. Isegi 12 563 lahinguoperatsiooni aasta jooksul ei suutnud Vastupanuarmeed murda. Metsades tegutsesid isegi luurekoolid, kus õppis kuni 500 meest korraga. OUN-il olid omad auastmed ja omad autasud, sealhulgas hõbe- ja kuldrist vapruse eest.

Sõjategevus kestis aastaid kolmes riigis – Tshehhoslovakkias, Poolas ja Ukrainas. 1947. a. mais sõlmiti nad kolmepoolse kokkuleppe bandeeralaste hävitamiseks. Poolast saadeti vägivaldselt välja 150 000 ukrainlast – nii likvideeriti bandeeralaste aineline toetusbaas. Edasine võitlus muutus raskeks.

Pärast ülemjuhataja kindral Shuhhevitshi surma lahingus NKVD vägede vastu 1950.a. algas üksuste vähenemine. 1954. a. sai surma ka järgmine OUN-i juht kolonel Kuk-Koval. Lahingud kestsid siiski veel aastaid.

OUN-i viimaseks, lausa uskumatuks teoks oli bandeeralaste ühendamine NSV Liidu vangilaagrites tegutsenud vastupanuorganisatsioonidesse. Need korraldasid 1953. a. laagrites mitu massilist ülestõusu. 1956.a. olid paljud ukrainlased võitlemas ülestõusnud Ungaris.

Ukraina rahva kaotused Teises maailmasõjas olid suuremad kui kellelgi teisel – 9 miljonit inimest; sõdinud suurriikidelgi olid need hulga väiksemad. OUN-i ridadest käis sõja ajal ja pärast seda läbi üle 400 000 võitleja, kellest langes rohkem kui 110 000. Vangilaagritesse saadeti ligi 280 000 ukrainlast.

Praegu on OUN taas organisatsioon ja mitmes Ukraina osas on nad vabadusvõitlejateks tunnistatud. Stepan Bandera monumente on juba mitu. Üks neist asub Lvivis, kus Saksamaa ja NSV Liidu kiuste Ukraina iseseisvus 1941. a. uuesti välja kuulutati.

Ukrainakeelse materjali põhjal Heldur Jõgioja

_________________
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2007 17:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 24 Mär, 2007 23:14
Postitusi: 243
Asukoht: Ida-Virumaa
Roamless kirjutas:
Youtube-st allatõmbamise vahend.
http://www.techcrunch.com/get-youtube-movie/
Formaat on peale seda flashvideo, kõik playerid seda ei toeta. Peaks saama kasutada ka goolgle video jaoks.

Lisaks kui kasutad Mozillat, siis sellel on üks hea add-on. Mozilla versioon peaks olema veidi parem. Kuna endal adminõigusi käesolevas arvutis ei ole, siis sellega tegeleda ei saa.


Krt, ma ei saa panen video url'i kausta vajutan "Get video" ja siis tekib "Download link" aga midagi ei juhtu. Kasutan Mozillat.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Juun, 2007 7:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Mär, 2006 2:59
Postitusi: 1538
Asukoht: Eesti Kuningriik
mangust kirjutas:
Lisan materjali ukrainlaste võitlusest.(materjal kesikute ,,tõe"häälekandjast)...

Tänud selle põhjaliku ja huvitava info jagamise eest! :wink:

_________________
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Dets, 2007 21:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 26 Aug, 2005 20:51
Postitusi: 400
Asukoht: Tallinn
Ukraina rahvusliku vastupanuliikumise ajalugu Teise maailmasõja ajal on erakordselt huvitav. Peale kõikvõimalike välisvaenlaste käis äge võitlus ka kahe fraktsiooni - Bandera ja Melniku meeste vahel.

Omapärane on ka see, et hilisema võimsa Ukraina Ülestõusuarmee, mis võitles Punaarme, sakslaste ja poola partisanide vastu, kaadrid pärinesid suht väikesest seltskonnast (kokku üle 1000 mehe), kes asusid tegutsema 1941. aasta kevadel-suvel.

Ukraina Rahvuslaste Organisatsiooni (OUN) Bandera fraktsioon lasi oma mehed (600-700) sõjaliselt välja õpetada sakslastel 1941 kevadel (pataljonid "Nachtigall" ja "Roland" - nendes tegutses ka hilisem Ülestõusuarmee juht Shuhhevitsh). Endine Rumeenia armee ohvitser Piotr Voinovski , kes esindas OUNi Melniku tiiba, moodustas Bukoviinas "Bukoviina kurenni" nimelise paarisajamehelise üksuse. Kolmas seltskond tegutses Polesjes Vassili Borovetsi (pseudonüüm Tarass Bulba) juhtimisel - samuti paarsada meest "Polesje Setshi" nime all.
Pärast esialgset sõjategevust Ukrainas 1941 suvel-sügisel, hilisemaid konflikte sakslastega ja omavahel, mis lõppes paljude ukraina rahvuslaste hukkamise ja vangistamisega, alustatigi Ülestõusuarmee loomist.
Ühine oli rahvuslaste juhtidel asjaolu, et enamus neist olid istunud enne sõda Poola vanglates kas siis terrorismi vms süüdistusega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Dets, 2007 21:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 26 Aug, 2005 20:51
Postitusi: 400
Asukoht: Tallinn
Väike täiendus - see 1000-meheline aktivistide grupp oli õige pisike arvestades Ukraina tolleaegset 40-miljonilist elanikkonda.

Ja mis kõige hämmastavam - selle aastal suri kodumaal Ukraina Ülestõusuarmee viimane juht (sai selleks peale kuulsa Roman Shuhhevitshi langemist 1950.a, 1950-54 ) Vassõl Kuk (pseud.Kowal, Łemisz, Medwid (Wedmid), Jurko) 94-aastasena!
Matusetseremoonial Lvivis oli 100 000 inimest.
Ukrainakeelses versioonis ka vana sõjamehe foto.

http://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D1% ... 0%BB%D1%8C


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ukraina Ülestõusuarmee (film)
PostitusPostitatud: 11 Juul, 2017 22:55 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 21 Mär, 2015 11:54
Postitusi: 14
Poolakad näevad seda nii
http://www.thenews.pl/1/11/Artykul/3157 ... krainians-

11.07 on kuulutatud Rahvuslikuks mälestuspäevaks


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ukraina Ülestõusuarmee (film)
PostitusPostitatud: 19 Aug, 2017 13:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 6829
Veel üks film "Жива-Elus" tõestisündinud lool põhinev UPA tegemistest ja nende vastu võitlemisest 50-ndatel. Korralik ülevaade, mis toimus ja milline oli elu metsas ja sellel ajal.
https://www.youtube.com/watch?v=WGVVM7GNKgY

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 11 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt