Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum

[Reigo]

Kuid delegatsiooni komplekteerimisel võeti sinna selgelt nii valitsusjuhi esindaja kui ka sotside esindajad... Ka teatava seltskonna "omad mehed Tartus". Kutsume me Piipu või Seljamaad Tööerakonna elik (mõõdukate) sotside esindajateks; Püümani aga Eesti (padu)sotsialistidest arstide esindajaks?

Delegatsiooni komplekteerimisel võeti sinna võimuparteide esindajad plus ülemjuhatuse/sõjaväe esindaja.

Tegelikult tahan ma öelda, et delegatsioonis oli Jaan Sootsi nimeline mees, kes oli kindralmajori auastmes, hetkel Sõjanõukogu liige ja teeninud Ülemjuhataja staabis staabiülemana. Teda ei komandeerinud Tartusse Laidoner. Laidoner andis talle vaid vabastuse senisest ametikohusest.

Seni on ikka teada, et Poska küsis ülemjuhatuselt ning Laidoner tegi Sootsile ettepaneku.

Poska tahtis algselt tõepoolest ülemjuhatuse või sõjaväe esindajana näha sõjalise eksperdi staatuses sõjaväelast.

Ja kus nüüd siis sellele tõestus on? Veel ühes eelmises postituses see "tundus" sulle, aga nüüd on juba esitatud faktina. Pole teada, millist staatust Poska täpselt silmas pidas kui ta oma küsimuse esitas. Ja see polegi tähtis. Tähtis on antud juhul see, milliste põhimõtete järgi delegatsiooni komplekteeriti. Mina väidan, et põhimõte oli: võimuparteid plus ülemjuhatuse/sõjaväe esindaja.

Seljamaa ja Piip - Tööerakond
Püüman - sotsiaalemokraatli partei
Poska - Rahvaerakond
Soots - ülemjuhatus/sõjavägi

[Reigo]

Jääb siiski mulje, et algselt polnud plaanis viimast liikmena kaasata. Ei "võimuparteidel" ega ka "opositsioonil". Selline idee sündis siiski hilisema viienda liikme peas.

Sulle jääb, mulle ei tingimata ei jää.

Ja kui Soots Laidoneriga väidetavalt rääkis, siis pakkus too Sootsile kohta eksperdina.

Sootsi tekstist ei selgu, mida Laidoner pakkus. Sama hästi võis toimuda Laidoneri ja Sootsi vaheline arutelu, milline peaks olema Sootsi staatus. Ega Sootsi mälestused pole stenogramm.

Poska tahtis arvatavasti algselt ülemjuhatuse või sõjaväe esindajana näha sõjalise eksperdi staatuses sõjaväelast.

Võib-olla tahtis, võib-olla mitte.

Uue elik viienda delegatsiooni liikme staatust kaaluti Sootsi järgi alles peale tema (Sootsi) nägemuse esitamist.
Parem nüüd?

Parem.

Ja ka pärast, kui Soots sai selleks, oli ta formaalselt siiski juba paremal juhul vaid Sõjanõukogu liikmena ennemini kui ülemjuhatuse esindajana delegatsioonis. Formaalselt. Mitteformaalselt pole oluline.

Formaalselt oli ta delegatsiooni täieõiguslik liige. Ja ei midagi rohkemat. Kui me nüüd aga räägime delegatsiooni komplekteerimise printsiibist, siis milleks seda Sõjanõukogu siia toppida? Poska ei helistanud mitte Sõjanõukogule, et keda te Sõjanõukogu liikmetest konverentsile saadate. Ta helistas Ülemjuhataja staapi. Seega ei näe põhjust, miks ei saa Sootsi nimetada ülemjuhatuse/sõjaväe esindajaks delegatsiooni koosseisus kui võtta aluseks komplekteerimisprintsiip. See, kas esialgu oli kavas ekspert või täieõiguslik liige, ei ole siinkohal tähtis. Isegi kui Sootsi initsiatiivil tema staatust muudeti, ei tähenda see, et ta ei olnud sõjaväe/ülemjuhatuse esindaja komplekteerimisprintsiibi järgi.

[Reigo]

Kui üks osapool vastab (just nii on kirjas), et tema arust ei ole eksperdina sõitmine hea mõte, siis pole vist raske oletada, et milline oli ettepanek? Nii, et kui pole stenogramm, siis pole usutav? Või ei ole usutav, kuna keegi teinegi oskas mõelda ja võimalik et ka intrigeerida?

Nagu ma ütlesin, see pole stenogramm. Laidoner võis ka näiteks küsida: millises staatuses oleks parem. Me ei tea täpselt.

Poska helistas Sootsile. Mitte staapi abstarkselt. Poska ise komplekteeris sellel ajal delegatsiooni. Kui isik poleks meeldinud oleks oletatvasti nii ka öelnud. Sai parema ettepaneku kui ise oskas välja mõelda.

Selge see, et mitte staapi abstraktselt, kuid vaevalt, et ta helistas Sootsile kui sõjanõukogu liikmele. Vast ikka kui ülemjuhataja staabiülemale. Täiesti võimalik on ka, et ta helistas laidonerile, kuid viimast polnud majas kohal, mistõttu rääkis Sootsiga. Igatahes küsis ta (Sootsi järgi), keda sõjaväelastest kavatsetakse saata. Siis rääkis Soots läbi Laidoneriga. Seega soovis Poska teada saada, keda ülemjuhatus soovib saata. Mitte seda, keda sõjanõukogu koosseisust soovitakse saata.

[Reigo]

Seda postitust ma ei märganudki:

Mina jälle meenutan, et Poska ei saanud novembris valitsusjuhiks oma enese erakonna vastuseisu tõttu... Peale seda läks ta erasektorisse. Mitte just kõige soojemate tunnetega erakonnakaaslaste suhtes.
Nii, et Poska = Rahvaerakond ei ole päris tõene. Tema nime taga peaks olema veel "+ sotside toetus".
Poska oli välisministrina (juba oktoobris) andnud küll oma nõuoleku säärase delegatsiooni kokkupanemise vajaduse tekkimisel seda juhtida. Kuid automaatselt ei nõustunud ta juhi positsiooni võtma. Ennem pidi kogu koalitsiooni kinnitama oma "palvet".
Sootsile või sõjaväele ei olnud kohe kindlasti mingit liikme staatust määratud, kui valitsus end NSVL ettepanekust kuuldes liigutama hakkas ja Poskale ettepaneku tegi. Poskalt eneselt tuli delegatsiooni liikmete nimekiri (nõusoleku tingimus oli vast oma meeskonna kokkupanemine), Piibu väitel. Ja ennem seda vast Sootsilt Poskale tema nägemus enda positsioonist. Laidoneri heakskiidul. Ka Piip ei nimeta teda kuskilt otsast sõjaväe esindajaks.

Nii, et tegelikult pani selle meeskonna kokku Poska ise. See oli vast tema tingimuseks, et ta võtab delegatsiooni juhtimise enese peale...

Selle postituse märksõnaks on fantaseerimine. Poska võis meeskonna kokku panna, kuid vaevalt, et ta tegi seda mingeid põhimõtteid järgimata. Need põhimõtted võisid olla läbi räägitud teiste isikutega. Selgelt on täheldatav, et delegatsioon on koostatud võimuparteide esindajatest.

[Reigo]

Miks me siis tahame Sootsi puhul seda tema ülemjuhataja staabi tausta rõhutada?

Ega ei peagi rõhutama, samas ei näe mingit alust selle eitamiseks, nagu siin meeleheitlikult proovitakse mingil täiesti arusaamatul põhjusel teha (vist arvatakse, et see taust Sootsi aupaistet kuidagi vähendab?). Kui Soots oleks olnud 1. diviisi staabiülem, siis vaevalt küll, et tal olnuks samasugused šansid delegatsiooni koosseisu pääsemiseks. Asi polnud siiski selles, et Poska avastas juhuslikult ühe äraütlemata andeka potentsiaalse rahuläbirääkija, kelle siis õnnelikult oma tiimi koosseisu lülitas. Asi oli ikka selles, et Poska soovis kedagi ülemjuhatuse poolt soovitatud sõjaväelast (või koguni sõjaväelasi)Tartusse. Mõlkus siis Poskal esialgu meeles ekspert või täieõiguslik liige, seda me ei tea ja see pole antud juhul ka tähtis. Aga nagu ma juba ütlesin, formaalselt oli Soots täieõiguslik liige ja tõepoolest mitte midagi muud. Mitteformaalselt võib aga minuy aravtes lugeda teda sõjaväe/ülemjuhatuse esindajaks delegatsiooni koosseisus. Ja kui lõpetuseks päris aus olla, siis on kogu see küsimus tegelikult üks vähetähtis tähenärimine.

[Anonymus]

Panin sama postituse ka teise alateemasse



Eesti Sõjamuuseum jätkab suvist hooaega kord kuus toimuvate väljasõitudega, mille eesmärgiks on tuua Eesti sõjaajalugu oma mitmepalgelisuses laiemale huviliste ringile lähemale. Kui juuli alguses toimunud militaarreis viis huvilised tutvuma Peeter Suure Merekindluse kaitserajatistega, siis augustis on ajaloolase Ain Mäesalu juhtimisel võimalik saada ülevaade muinasaja Harjumaa linnustest.


Väljasõit leiab aset 27. augustil kell 10:00.
Kogunemine kell 9:45 kesklinnas (Kaitseministeeriumi parkla, Sakala 1).
Tagasi Tallinnas oleme orienteeruvalt kell 17:30.

Reisi käigus külastatakse järgmisi paiku:

Iru Linnapära - Eesti üks vanemaid kindlustatud asulaid pronksiajast ja tähtis viikingiaegne keskus Eesti põhjarannikul.

Jägala Jõesuu linnamägi - Eesti üks suuremaid muinaslinnuseid.

Keava Võnnumägi - 2002. aastal avastatud mõistatuslik muinaslinnus vanemast rauaajast.

Keava linnamägi - tähtis keskus viikingiajal, mida käis piiramas Novgorodi vürst Mstislav 1054. aastal ja kus kaevamiste andmetel võideldi veel muistse vabadusvõitluse päevil. Kaevamistel väljatulnud salakäik on rekonstrueeritud!
Lohu Jaanilinn - muistse vabadusvõitluse aegne linnus, mida mainitakse mitmel korral Henriku Liivimaa kroonikas.

Varbola Jaanilinn - Eesti üks suuremaid ja võimsaimate kaitserajatistega linnuseid, mida mainitakse korduvalt muistsest vabadusvõitlusest jutustavates kroonikates ja kus on osa linnuse rajatisi pärast kaevamisi rekonstrueeritud.

Lisainformatsiooni väljasõidu kohta leiab Eesti Sõjamuuseumi veebilehelt: www.esm.ee

Registreerimine kuni 20. augustini e-posti aadressil kristina.madisson@esm.ee.
Palume registreerimisel märkida osaleja nimi ja telefoni number.

Osalustasu 4 eurot (tasuda saab bussis).
Palume kaasa võtta täpne raha!
Hind ei sisalda toitlustust!

Täpsem info

Kristina Madisson
Muuseumipedagoog-loovjuht
Eesti Sõjamuuseum
Mõisa tee 1, Viimsi
Tel. + 372 55 656 354
http://esm.ee/kulastajatele/

[Anonymus]

Kaitsevägi ja Eesti Sõjamuuseum korraldavad fotokonkursi

Kaitsevägi ja Eesti Sõjamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe taasloomisest 1991. aasta sügisel.

„Kakskümmend aastat tagasi pidi koos Eesti riigiga uuesti alustama ka kaitsevägi. Möödunud aastate jooksul on riigikaitse arengusse oma panuse andnud palju erinevaid inimesi, nii kaadrikaitseväelastena kui ka ajateenijatena,“ ütles Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts. „Kindlasti on inimestel kodus fotosid, mis jutustavad meile loo, kuidas kaitsevägi on jõudnud oma esimestest uutest sammudest tänapäeva. Kutsume inimesi kaitseväe ajalugu meiega jagama, et väärtustada nende endi ja nende teenistuskaaslaste panust kaitseväe arengusse.“

Fotokonkursile on oodatud nii paber- kui ka digitaalfotod kaitseväe tegemistest aastatel 1991 – 2011. Näiteks fotod, mis kajastavad inimeste tegev- või ajateenistust, aga ka kaitseväelaste osalemist avalikel üritustel ja Eesti Vabariigi aastapäeva paraadidel.

Fotonäitus teemal kaitsevägi 1991 – 2011 avatakse Eesti Sõjamuuseumis novembri keskpaigas. Konkursile saadetud töödest valib žürii välja kolm parimat fotot, mis pannakse üles näitusele ja mille autoreid premeeritakse.

Konkursil osalemiseks tuleb fotod saata e-posti aadressile konkurss@esm.ee või postiaadressile Eesti Sõjamuuseum, Mõisa tee 1, EE 74001, Viimsi, Harjumaa. Fotod tuleb varustada autori nime ja pildistamise kuupäevaga ning lühikese kirjeldusega foto sisu kohta. Konkursil osalemise tähtaeg on 31. oktoober 2011.

Lisainfo:
Kristina Madisson
Eesti Sõjamuuseumi muuseumipedagoog-loovjuht
kristina.madissson@esm.ee; +372 55656354

[Anonymus]

Sõjaajaloo konverents "1812. aasta sõjaajaloos ning Euroopa, Balti riikide ja Eesti ajaloos"

Tänavu möödub Napoleoni sõjakäigust Venemaale 200 aastat. Ajaloolaste huvi Napoleoni ajastu vastu ei ole kunagi hääbunud. Olnu meenutamiseks ja uute uurimistulemuste tutvustamiseks korraldab Eesti Sõjamuuseum 2. ja 3. mail 2012 teaduskonverentsi, mis otsib võimalusi üldistuseks eeskätt sõjaajaloolistes, aga ka kogu ajastut iseloomustavates aspektides ning loodab leida 200 aasta taguste sündmuste jälgi ka meie tänapäevas.

Konverentsi esimene päev möödub Tallinna Vanalinnas asuvas Hobuveskis, teine päev aga Eesti Sõjamuuseumis.

2. mai 2012
Hobuveski (Lai 47, Tallinn)
12.30 - Kogunemine, kohvilaud
13.00 - Avasõnad Brigaadikindral Riho Terras, Kaitseväe juhataja
13.15 - Sissejuhatus – Napoleoni ajastu sõjad. Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseum
13.45 - Tauroggeni konventsioon ja selle tähtsus Euroopa ja Baltikumi ajaloos. Feliks Gornischeff, Tartu Ülikool
15.15 - Lõuna
16.00 - Soome suurvürstiriigi rajamine 1809–1812. Dr. Ilkka Tapio Seppinen, Helsinki University
16.30 - Sõjakaja ja sisejulgeolek: sisekaitse institutsiooni loomine Venemaal 1811. aastal Eestimaa kubermangu näitel. Oliver Pagel, MA, Sisekaitseakadeemia
17.00 - Ameerika Ühendriikide diplomaatiline reaktsioon Napoleoni sõdadele. Susan Strange, National Archives
17.30 - Konverentsi esimese päeva lõpetamine

3. mai 2012

Eesti Sõjamuuseum (Mõisa tee 1, Viimsi)

9.30 Kogunemine, kohvilaud
10.00 - Napoleoni 1812. aasta Venemaa sõjaretke Baltimaadega seonduvad logistilised aspektid. Dr. Eric Sibul, Balti Kaitsekolledž, Tartu
10.30 - Venemaa ordenitest. Leho Lõhmus, PhD, Eesti Sõjamuuseum
11.00 - Kohvipaus
11.30 - Napoleoni sõdade kaja Eesti kunstikogudes. Dr. Tiina-Mall Kreem, Eesti Kunstimuuseum
12.00 - Näituse „1809-1815 Napoleoni ajastu lõpp gravüüridel“ avamine. Kristjan Luts, MA, Eesti Sõjamuuseum
12.30 - Konverentsi lõpetamine

NB! Osalemiseks palume end registreerida hiljemalt 30. aprilliks aadressil info@esm.ee või telefonil 621 7410.

Ürituse kava ja esinejad leiate siit: http://www.esm.ee/index.php?id=11967

Neile kes on sotsiaalmeediga sinapeal siis Sõjamuuseumi FB lehe leiad siit:http://www.facebook.com/pages/Eesti-S%C ... 4031732508

[Anonymus]

Eesti Sõjamuuseum
Pressiteade

01.06.2012



Eesti Sõjamuuseum avab rasketehnika ekspositsiooni

Kolmapäeval, 6. juunil kell 14.00 avab kaitseminister Urmas Reinsalu Eesti Sõjamuuseumi rasketehnika ekspositsiooni. Enam kui  1500 ruutmeetrises näitusesaalis on oma koha leidnud kaitseväes kasutusel olnud sõidukid, roomikud ja soomukid, sekka ka mõni päris tanki mõõtu eksponaat. Eraldi sektsioon on pühendatud „torudele“: näha saab tanki- ja õhutõrjekahureid, kahureid ning haubitsaid. Ekspositsiooni avamisel musitseerib ansambel Vennaskond.
Enamik väljapanekus esindatud tehnikast pärineb ajavahemikust 1930-1960 ning suurem osa sellest oli eri riikide relvastuses kasutuses II maailmasõjas. Üheks huvitavamaks  eksponaadiks on  II maailmasõjas kasutusel olnud Saksa  õhutõrjesuurtükk Flak 88 , mis sõja ajal omandas universaalkahuri ja "imerelva" (saksa k Wunderwaffe) maine.

Ekspositsiooni koostajad on Tiit Einberg, Henrik Guthan, Toomas Hiio, Kristjan Luts
ja Siim Õismaa.
Graafiline kujundaja on Ene Vainola.
Eesti Sõjamuuseumi rasketehnika ekspositsiooniga on võimalik tutvuda aadressil
Vehemaa tee 1a, Viimsi.
 

Lisainfo:
Elo Perling-Kõmper
tel 6217 410
e-post: info@esm.ee
Eesti Sõjamuuseum
Mõisa tee 1, 74001 Viimsi
www.esm.ee

[Anonymus]

Eesti Sõjamuuseum
Pressiteade
04.06.2012


Sõjaajaloolised huvireisid Eestis


Sõjamuuseum jätab ka sel aastal suvist hooaega kord kuus toimuvate väljasõitudega, mille eesmärgiks on erialaspetsialistide vahendusel tuua Eesti sõjaajalugu oma mitmepalgelisuses laiemale huviliste ringile lähemale. Suvised matkad viivad seekord tutvuma metsavendade radadega, Läänemaa muinaslinnustega ning plaanis on ette võtta ka üks merereis mõnele väikesaarele.

Esimene väljasõit leiab aset 16. juunil, koostöös Okupatsioonide muuseumiga, mil ajaloolase Martin Andrelleri juhtimisel tutvutakse mitmete erinevate metsavendlusega seotud objektide ning punkrikohtadega,
milliseid kasutati 1940ndate teises pooles Eesti ühe suurima vastupanuorganisatsiooni, Relvastatud Võitluse Liidu poolt. Lisaks Relvastatud Võitluse Liidule ja igat külastatavat punkrikohta puudutavale infole,
saab huviline ülevaate ka metsavendlusest üleüldiselt, nende tegevusest ja eluolust.


Reisikava:
16. juuni kell 10:00.
Kogunemine kell 9:45 kesklinnas (Kaitseministeeriumi parkla, Sakala 1).
Tagasi Tallinnas oleme orienteeruvalt kell 17:00

Reisi käigus külastatakse järgmisi paiku:

Põrgupõhja punker
Põdraraba punker
Soevahe punker


Registreerimine kuni 14. juunini e-posti aadressil kristina.madisson@esm.ee või telefonil 55 656 354
Osalustasu 5 eurot (tasuda saab bussis). Hind ei sisalda toitlustust!
Registreerimisel palume märkida osaleja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber.


Täpsem info
Kristina Madisson
Muuseumipedagoog-loovjuht
Eesti Sõjamuuseum
Mõisa tee 1, Viimsi
Tel. + 372 55 656 354

http://www.esm.ee

[Anonymus]

Eesti Sõjamuuseum jätkab suvist hooaega sõjaajalooliste huvireisidega. Kui 16. juunil toimunud väljasõit oli metsavendade-teemaline,
siis 21. juulil on huvilistel võimalik saada ülevaade Läänemaa muinaslinnustest.


Läänemaa muinaslinnused
Giid: Mati Mandel

21. juuli kell 10.00
Kogunemine kell 9:45 kesklinnas (Kaitseministeeriumi parkla, Sakala 1).
Tagasi Tallinnas oleme orienteeruvalt kell 18:00

Tuntud arheoloogi Mati Mandeli juhtimisel on 21. juulil võimalik tutvuda tänapäeva Läänemaa alale jäävate muinaslinnustega.
Reisi raames külastatakse näiteks muinasaja lõpuperioodist pärinevate Kullamaa ja Vatla muinaslinnade kõrval ka hoopis varasemat, ilmselt I aastatuhandesse eKr jäävat Salevere muinaslinnust, mis kujutab endast madala valliga piiratud ala, mille puhul pole päris selge, kas selle näol on üldse tegemist kaitseehitisega või hoopis staatusliku (kultusliku) valliga.

Osalustasu 5 eurot (tasuda saab bussis).
Hind ei sisalda toitlustust!
Vajalik eelregistreerimine kuni 18. juulini e-posti aadressil: kristina.madisson@esm. ee
Registreerimisel palume märkida osaleja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber.

Eesti Sõjamuuseumi uudiseid leiab ka Facebookist

[Anonymus]

Eesti Sõjamuuseum kutsub huvilisi sõjaajalooliste ringreiside hooaega lõpetavale väljasõidule!

Sinimägede retk
Giid: Marek Nisuma (Rocca al Mare Kool)

25. august kell 08.00
Kogunemine kell 7:45 kesklinnas (Kaitseministeeriumi parkla, Sakala 1).
Tagasi Tallinnas oleme orienteeruvalt kell 21:00

Ajaloolase ja pedagoogi Marek Nisuma juhtimisel on 25. augustil võimalik tutvuda Sinimägede piirkonna ja Vaivara vallaga, kus 1944. aastal toimusid Eesti kõige verisemad kaitselahingud. Reisi raames külastatakse järgmisi paiku:

Tannenbergi liin, Vaivara kalmistu, Tornimägi, Grenaderimäe memoriaal,
Vaivara Sinimägede Muuseum, Lastekodumäe punkrid ja vaatetorn, Mummassaare rand, Mereküla rannakaitsepatarei, Auvere lahinguväli.

Osalustasu 5 eurot (tasuda saab bussis).
Hind ei sisalda toitlustust!
Vajalik eelregistreerimine kuni 23. augustini e-posti aadressil: kristina.madisson@esm. ee
Registreerimisel palume märkida osaleja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber.

[Anonymus]

Kui peaks juhtuma, et e-mailid Kristina Madissonile ei lähe läbi siis võite saata ka minu postkasti siim.oismaa@esm.ee või siim.oismaa@hotmail.com

Vabandame võimalike tehniliste probleemide ees.

Siim Õismaa

[oleeg]

http://www.tallinnapostimees.ee/1055296 ... sti-elamu/

Selle hoone peaks hoopis Laidoneri muuseumile andma ja mitte ärastamisjärgselt ümberehitama!

terv
o

[oleeg]

Sõjamuuseum soovib ümber asuda Patareisse
Sõjamuuseumi esindajad käisid kaitseminister Urmas Reinsalu juures tutvustamas oma plaane kolida Patarei merekindlusesse. Muuseumi arengukavas on kirjas, et praegusesse asukohta Viimsi mõisa ei ole võimalik ega ka sobiv paigutada kõige suuremaid iga sõjamuuseumi juurde lahutamatult kuuluvaid eksponaate – suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke.

Täispikkuses uudist saab lugeda aadressil: http://pluss.postimees.ee/1075520/sojam ... atareisse/

Toetan mõttekäiku, mille minister Reinsalu ajakirjanikule esitas:
"Küll aga ei pea ma võimalikuks rahastada Patarei kompleksi ehitamist riigikaitse eelarvest."

Mulle hakkab see minister vaikselt meeldima

terv
o