Suurtükivägi Tallinna kaitsel

[HeiniR]

Kas Suur-Tallinna kaitse mitte ei tähenda seda, et Tallinn+100km ümbrust ehk maailma mastaabis Tallinn(pealinn) koos oma provintsidega?
Seega ei saa öelda, et Suur-Tallinna kaitse ainult Tallinna kaitse on.

[kaur3]

Arengukava kohaselt arendatakse järgmisel kümnendil välja piiratud
mahus mobiilne lühi/keskmaa õhutõrje, samuti täiustatakse olemasolevat
lähimaa-õhutõrjet. Lühi/keskmaa-õhutõrjesüsteem hõlmab endas vajalikke
seire- ja juhtimissüsteeme ning mobiilseid õhutõrje raketikomplekse,
s suumidavad hävitada sihtmärke kuni 30 kilomeetri kaugusel ja 10 kilomeetri kõrgusel. Kui lühimaa-õhutõrje on mõeldud vaid konkreetse objekti või üksuse kaitseks, siis kavandatav lühi/keskmaa-õhutõrje on sobilik näiteks terve suurema linna ja selle lähiümbruse õhuruumi kaitseks. Kuna Eesti arendab välja mobiilse süsteemi, ei ole taoline võime seotud ühe
konkreetse piirkonna kaitsega, vaid vastavalt olukorrale on seda võimalik
kasutada nii näiteks Suur-Tallinna piirkonna õhukaitseks, konkreetse
lahingutegevuspiirkonna ...

HeiniR, kuidas 1 brigaad seda ala katab?

Lk 8.

http://www.kmin.ee/files/kmin/img/files/SKAK.pdf

Jalaväebrigaad kui maaväe peamine löögiüksus.

Kõrges valmisolekus jalaväebrigaadi arendamine jääb ka edaspidi maismaaoperatsioonide teostamise võime tagamisel üheks peamiseks prioriteediks. Brigaadi koosseisu kuulub lisaks elukutselisele Scoutspataljonile ajateenijatest moodustatavad reservjalaväepataljonid ning brigaadile vajalikud tule- ja tagalatoetusüksused.

Lk 9

http://www.kmin.ee/files/kmin/img/files/SKAK.pdf

[Kapten Trumm]

Brigaad hoiab maastikul enda käes harilikult 15 km läbimõõduga "mulli".

Eestis pole iseseisva kaitsevõime kontekstis ühe brigaadiga midagi teha, sõitku ta või Star Treki soomukitega.

Rääkima võiks hakata alates neljast brigaadist, milliest igaühes on

2-3 jalaväepataljoni
1 suurtükipataljon või -divisjon (D-30) - vastavalt 24 või 18 relva.
1 tagalapataljon
vähemalt tugevdatud pioneerikompanii (parem kui pataljon)
vähemalt tugevdatud ÕT kompanii (parem kui pataljon)

Sellised asjad võiks vähe sõdida ka juba. Miks seda ei tehta, kui meil on olemas vähemalt paarikümne pataljoni jagu reserve, kolme brigaadi jagu suurtükiväge jne, vaid kõvatatakse mingi üheainsa soomusbrigaadi teemal, köetakse sinna arutut raha ja tehakse nägu, et see on "löögijõud".

[kaur3]

Kui spekuleerida, et Suur-Tallinna kaitsmise idee on liitlaste vastuvõtmine Tallinna sadamates ja Ämaris, siis Tallinna kesklinna ja Ämari vahemaa on linnulennult üle 35 km. Kuhu see ÕT üksus siis paigutada? Sakusse? Kas osa brigaadi on siis Sakus ja paar pataljoni Tallinnas? Kus on suurtükivägi ja teised toetusüksused? Või toimub Peeter Suure Merekindluse kaitseliinide taasloomine?

[Kapten Trumm]

Miks sa arvad, et meil tahetakse kangesti iseseisvat kaitsevõimet üldse rajada? Niisama on ju ka tore vegeteerida, välismaal head raha saada ja moodsatest assümmeetrilistest ohtudest targutada.

On ju näha, et välja pakutud "lahendus" käriseb esimese pealevaatamise peale (kuigi seal on ka õigeid asju sees).

Kui rääkida võitlusvõimelisest maaväest, siis minuarust oleks vaja olemasolev imestruktuur (1. võitmatu brigaad, pinu KRK pataljone ja KL pudinaid) formeerida mingiteks usutavateks üksusteks - nt brigaadideks, osta sinna vähemalt eilse päeva relvastust, sidevahendeid ja panna see asi toimima. Või toimivateks pataljoni LG-deks.

Täna on KRK oma väeosadega sisuliselt munadega brigaad - puudub LT, LTT ja brigaadipädevusega staap. Mida ta sõjas teeb? Mis väärtus oleks kaartulerelvadeta jalaväel? Valvavad staape või? Teevad NATO langevarjuritele signaallõkkeid?

[HeiniR]

Kaur Ja Herr Trumm, pidasin tegelikult silmas nö. klassikalist mõistet Capital, mida mõistetakse siiski põhitsentri ehk Tallinna ning selle kuni 100km eemal asuvate linnade ja asulatega (nt. Haapsalu, Pärnu, Rapla, Paldiski, Rakvere jne).
Ja nagu Putkinen siin rääkinud on Suur-Helsingi kaitsest, siis Soomes vastavalt Helsingi ja 300km Helsingi raadiuses ehk seal peaks toimuma enamus lahinguid. Sama pidasin silmas ka Eesti puhul.
Antud juhul ei pidanud silmas konkreetseid Eesti üksusi ehk nt. 1.Br.

[kaur3]

Üks kerge ingliskeelne lugemine suurtükiväe kohta.

http://www.asianmilitaryreview.com/Curr ... ontent=567

[tommy]

Hea ülevaade DONAR-suurtükiväesüsteemist..
http://www.youtube.com/watch?v=TAm9i_UHCak&feature

[tommy]

Lõuna-Korea'lased tegelevad Kasahstani 152-mm.-te D-20 haubitsate "autodele tõstmisega"...
Tulemus peaks olema.....

[kaur3]

Ei tea kas see on kasahhidel plaan B?

http://www.soltam.com/?CategoryID=223

[tommy]

Ei tea kas see on kasahhidel plaan B?

Miks plaan B...?? Need asjakesed on kasahhidel juba olemas,...vaata siinsamas lk. 19..
Eks nüüd siis alustasid suuremate "arendamist"..

[Wrangel]

Kui spekuleerida, et Suur-Tallinna kaitsmise idee on liitlaste vastuvõtmine Tallinna sadamates ja Ämaris, siis Tallinna kesklinna ja Ämari vahemaa on linnulennult üle 35 km. Kuhu see ÕT üksus siis paigutada? Sakusse? Kas osa brigaadi on siis Sakus ja paar pataljoni Tallinnas? Kus on suurtükivägi ja teised toetusüksused? Või toimub Peeter Suure Merekindluse kaitseliinide taasloomine?

Sellel teemal olen ma erinevat meelt Putkineniga. Mina pean Peeter Suure Merekindluse Maaliini taasloomist igati õigustatuks. Miks ma nii arvan:

Selle kaugus ja sügavus on optimaalsed. Lisaks võiks see hõlmata ka Ämari ümbrust. Loomulikult peaks kasutusele võtma seni rajatud punkrid jne, kuid see oleks vaid mõni % maa-alustest rajatistest. Kõik käigud oleks omavahel ühendatud ja moodustaks nn "vaiba", ehk siis sisuliselt mistahes asukohas oleks maapealsetel liikuvatel üksustel maa-alune tugi. Tugi sisaldaks moona, elektrit, vett, arstiabi, sidet jne.

See pole mõttetu kulutus, sest enamus rahast jääks Eestisse (tsement Kundast jne) mitte ei kaoks välismaale. Töö ei vaja erioskusi. Paljusid objekte saaks väga erineval moel kasutada tsiviilkäibes, tuues tagasi kulutatud raha.

Eesti ei saa loota vaid mööda maad ringi liikuvatele mob üksustele. Väga suur arv mehi (ja naisi) ei suuda (vanus, tervis jne) osaleda sellises ringijooksmises. Sellises kaitsetegevuses aga saavad nad hakkama suurepäraselt. Lisaks otsesele sõjategevusele vastase vastu on vaja tagada ka tsiviilelu. Paljud tsiviilfunktsioonid võiksid ka rahuajal paikneda nendes samades ruumides, kus nad asuks sõja korral.

Sellise süsteemi olemasolul saab reservistide koondamiskohad hajutada kogu sellele alale. Üksusi loodaks suurel hajutatud maa-alal, mitte vastasele teada olevate tegevväeosade alal.

Suurtükiväe moona saaks lähimast maa-alusest laost. Tulepositsioon ei pea asuma vahetult väljapääsu juures. Tulistades välja teatud koguse viidaks suurtükid kiirelt mujale.

Isegi kui vastasel oleks kogu süsteemi plaan ei muudaks see oluliselt selle efektiivsust. Kogu süsteem peakski arvestama sellega, et vastasel on olemas plaanid. Süsteem ei tohiks olla ülispetsiifiline. Ruumid peaks olema võimalikult universaalsed nii, et seal saaks tegeleda mistahes tegevusega.

Ma räägin väe suurusest 4 brigaadi. Brigaadide aluse moodustavad 4 tugevdatud jalaväepataljoni, suurtükipataljon (analoog 24 * D-30) ja ÕT kompanii/pataljon. Kogu tagalateenistus on sisuliselt jalaväepataljonide tasemel. See pataljon koosneks neljast kaitseotstarbelisest kompaniist, ühest ründekompaniist, 120 mm MP kompaniist ja staabikompaniist( sh ÕT rühm). Kohe komplekteerimise alguses hakatakse looma kõiki kompaniisid samaaegselt, juba rühmasuuruses koosseisus hakatakse täitma kompanii ülesandeid. Kompaniide tegevkoosseis kasvaks reservistide arvelt kiiresti, pataljoni suurus võiks küündida kuni 800 isikuni. Pataljonil on oma kindlustatud tegevuspiirkond raadiusega 4 ... 5 km ning see kattub servaaladel teiste pataljonide omadega.

See on lühikokkuvõte palju mahukamast analüüsist.

PS! Iga pataljon peab olema valmis jooksvalt varustama sellel alal loodavaid muid üksususi, seda nii käsirelvadega, laskemoonaga jne. Rahuaja ladudest käiks kiire laialivedu. Lisaks peab kogu süsteem näiteks varustama isikuid toiduga, see eeldab kuu aja pikkuse kampaania tarbeks pataljoni tagavarasid alates 3 000 portsinit päevas, see teeb 100 000 söögikorda. Kus siin on meie kaitsevõimekus?

Putkinenile lisaks seda, et kui meil Eestis teha tunnel 12 ... 15 m sügavusele siis meil pole seal vastas mitte graniit vaid settekivim. Läbimine on kordades kiirem, kuid vaja on betoneerimist. Samas edasiliikumise kiirus ei kannata, sest käigu lagi ise kannab ning ehitamine on suhtkoht lihtne.