www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 15 Aug, 2020 8:34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 4 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Eesti-Läti sõda
PostitusPostitatud: 19 Mai, 2008 14:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2006 21:30
Postitusi: 555
Asukoht: haava salu
ootan vastukaja teemale Eesti-Läti sõda 1920. Lisan ka oma oletuse:
10.-13. Märts liiguvad Läti väed Eesti poole, Laidoner annab oma teate, et Eesti sõda ei taha ja toimuvad läbirääkimised; siiski puhkeb konflikt Stalkenis, Lätlased vallutavad selle. Eestlased mobiliseerivad armee, saadavad Soomusrongid teele(senikaugele kuhu vene rööpalaius ulatub), Kuigi nad mõjutavad tegevust väiksel alal(Valga-Võnnu raudtee) murravad nad Võnnu all läbi ja Läti nõrk armee ei pane rindel vastu. Rinne liigub jooneni: Gauja jõgi-Sigulda-Ergli-Rezekene-Ludza-Vene rinne. Vene-Läti rindele tekib Eesti-Vene piir(Venemaa Lätit ei toeta Kodusõja tõttu), Leedu ei toeta, kuna on tegemist Poolaga, Poola ei toeta sest on ametis Vene sõjaga. Antant ei soovi lokaalprobleemiga tegeleda, Saksamaal on siseprobleemid(Kappi putš). Lätlased alustavad rahuläbirääkimisi, Eestlased on karmid ja ei anna ühtki jalatäit ära ja saame veel Kuramaa tipu(liivlased) peale kauba. Mais lõpus 1920 sõlmitakse Valga rahu. Eesti Pindala:47 000 ruutkm > 72 000 ruutkm> rahvaarv:1 miljon > 1,3 miljonit, Rahvakoosseis: 60% eestlasi, 30% Lätlasi, 5% venelasi. Lätlased ei soovi eestit tunnustada ja tekib väike rahvuskonflikt, mida kompenseerib Lätlaste autonoomiaseadus aastast 1923: Läti enamusega maakondades on 2 riigikeelt, Läti poisid suunatakse teenima Hiiumaale jne... Lätlased loovad Liivi sotsiaalDemokraatliku partei ja Liivi Rahvapartei. Ainus Läti partei kes Lõuna-Eestis tegutseb on Läti KP. Kuigi see autonoomia parandab rahvussuhteid, ei kao konflikt täielikult. Eesti jääb suhtelisse isolatsiooni(Läti ei taha suhelda Eestiga). Eesti riigikogu on 120 liikmeline ja Lätlasi on seal 20-25 kohta. 1929. aastaks on Lätlased rahunenud, valitsusse kuulub peale Läti rahvusministri veel 2-3 lätlasest ministrit. 1932 moodustatakse Lõuna-Eesti vabaduseliit kes on ideedelt sarnane vapsidega, kuid vihkab vapside eestlasliku patriotismi. Pätsi pööre hävitab Läti autonoomia ja tekib kahe kogukonnavaheline konflikt. siiski toetavad Eesti koosseisu jäämist ja 1945 NSVL ei muuda eesti lõunapiiri. 1991 eesti taastamisel taastub Läti kogukonnas 1920date seis

_________________
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 19 Mai, 2008 20:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
Corvus:

Tsiteeri:
Asutav Kogu (enamuses olev ja sel juhul konsolideerunud vasakpoolne tiib ja arvatavasti ka Tõnisson) näeks kogu situatsioonis "Laidoneri vandenõud"


Ei tea - need mehed olid üpris leilis (arvasid lätlastest halvasti) ja oleksid küllap tahtnud lätlastele õppetunni anda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Mai, 2008 11:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
Muti šansid sõltunuks küllap sellest, kui populaarne ta sõjaväe keskasutustes oli. Mulle tundub, et mitte eriti populaarne, seda seoses oma tsirkusetegemisega VS ajal. 1918. a detsembri esimesel poolel ei täitnud Mutt käsku, minna 1. diviisi 1. brigaadi staabiülemaks, vaid teatas, et soovib kohta sõjaväe keskasutustes. Sealjuures kritiseeris ta Peastaapi, nimetades sealseid juhte umbes andetuteks tõusikuteks. Vaevalt, et Peastaabi tollasel koosseisul Muti vastu mingit lugupidamist oli.

Mutt anti seejärel sõjakohtu alla, aga vabastati Laidoneri käsul, et teda kui sõjaspetsi ära kasutada. Siis, jaanuari alguses 1919, toimus Muti ja Sootsi vestlus, mil Mutt sai teada oma määramisest 2. diviisi operatiivadjutandiks. Mutt solvus hirmsasti, sest pidas seda liiga madalaks kohaks. Ilmselt ütles Soots tema aadressil ka mõned krõbedad sõnad. Veebruaris määrati ta siiski 2. diviisi staabiülemaks. Mutil igatahes tekkis vimm ülemjuhatuse vastu, mille tagajärjeks oli 1919 aprillis Muti memorandum, milles teravas toonis kritiseeris paari olulist ülemjuhatuse (Laidoneri) otsust. Mutt sai vaid noomituse, kuna antud hetkel peeti olulisemaks sõjaspets oma kohale jätta kui määrustikukohane karistus anda.

Igatahes vaevalt, et pärast kõike seda sõjaväe keskasutustes Muti vastu erilist sümpaatiat tunti. Mul ei tule pähe ka ühtegi sotsialisti sõjaväe keskasutustes.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Mai, 2008 11:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2005 23:09
Postitusi: 2228
Küsisin mõni aeg tagasi ühelt läti sõjaajaloolaselt, kas Läti juhtkonna seas oli mingilgi hetkel tõsine plaan Eesti vastu sõda alustada. Ta vastas, et ei olnud.

Aga oleksoloogiasse tagasi tulles. Ärge unustage armsaid liitlasi ära! Kui aborigeenidel läinuks meelest, et nende omavaheline sõda on kasuks ka enamlastele, siis liitlastel mitte. Küllap oleks pärast Stackelni lahingut järgnenud teade, et kui te kohe vaherahu ei sõlmi, siis korraldame teie sadamatele blokaadi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 4 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt