Pärsia sõda e. Iraani sõda

[Lemet]

Pisut kõrvalteemana on välja öeldud mõte, et Iraani sõda kasutades võib Venemaa rünnata Gruusiat: http://www.breitbart.com/Big-Peace/2012 ... w-4-6-2012

Teisedki ekspluateerivad seda teemat...
http://3mv.ru/publ/fars_v_sluchae_izrai ... 1-1-0-9136

Neil päevil Euro FM kuulates jäi kõrva mingite onklite diskussioon, kes väitsid sealkandis tõepoolest peagi vene vägede õppusi algavat... Ja ka press kinnitab sama

http://kp.ru/daily/25817.5/2796394/

[Kapten Trumm]

Samas, minu arvates, Gruusia ei avaks vabatahtlikult oma õhupiiri. Ükskõik mida juudid neile ka ei lubaks. Erinevalt naaberriigist, käsitletaks Gruusia sellist tegevust Venemaa poolt provokatiivseks. Täna (veel) pole Gruusia huvitatud suhete teravnemisest Venemaaga. Samas, võiksid juudid lihtsalt külmalt üle Gruusia lennata, Vahemere poolt tulles, kasutades väinade ja Musta mere kohal trassi, mis otseselt ei lubaks kedagi abis (peale USA, kelle baase saaks sellisel teekonnal kasutada) juutidele süüdistada.

Küsimus rohkem selles, millega nad siis seda piiri kontrolliks.
Gruusia suudab täna oma õhupiiri võibolla 1500-2000 meetri kõrguselt (mägine maastik!) jälgida ja mõnes kohas mõne aegunud raketi kah lendu saata (mida iga moekas lahingulennuk nagu F-15I Ra'am kindlasti umbe spämmida suudab) ja ongi kogu lugu.

Aga kui asi juba keerab kehvaks, siis ei soovitaks Sakal vahetuskaubaks T-72 moderniseerimist vastu võtta.
Paar tuhat Spike-ER raketti paarisaja laskeseadmega ja mõnisada MANPAD'si koos korraliku väljaõppega (kestab 1-2 kuud) oleks see jõud, millega tegutsedes hakkaks venelane 50 tanki ja 10 lennumasinat ööpäevas kaotama. Oleks sunnitud keskenduma suurest kõrgusest asulate vaippommitamisele (Afganistan, sm Dudajev, 80ndate lõpp, Tu-22 - aga sellist barbaarsust valge ilm läbi ei laseks) ja hakkab maa peal jalgsi edasi trügima kiirusega 0,5 km/h; umbes nädalase sõja järel on 58. armee jäänud ilma soomustehnikata ja piirkonnas asuvad lennuväepolgud kaotanud viimased töökorras lennukid.

[Brennabor]

Tänane The Moscow Times: Aserbaidžaan võib kasutada Iraani sõda Mägi-Karabahhia tagasivallutamiseks, samuti ihuvad aserid hammast Põhja-Iraani aladele.


http://www.themoscowtimes.com/news/arti ... 56681.html

[USP]

Iisraeli lennuvägi juba harjutab: http://www.timesofisrael.com/iaf-plans-for-iran-attack/

[Kapten Trumm]

4. Kriitilisest piirist madalama edukuse korral peab olema võimalus vajalikud lüngad kuidagi täita (Jeeriku raketid)

Antud laskekauguse ja märkide suuruse korral on siis kaaskahjuks lähedal asuvate asulate aurustamine.
Pluss veel see, et kui palju on Iisrael neid rakette selliste lennukaugustega katsetanud.

Ballistilise raketi puhul on palju muutujaid, sealhulgas ka raketi reaalne katsetamine (ja tabamistäpsus) soovitud kaugusel ja suunas.
Üks põhjus, miks NSVL raketid ebatäpsemad oli nn "põhja-lõuna probleem". Kuna vastaspooled oleks üksteist tulistanud põhja-lõuna suunas (ICBM-de puhul), siis jänkide polügoonid lubasid tulistada Alaskalt või Californiast Vaikse ookeani lõunaosa märkide (st põhja-lõuna suunal) pihta, venelased aga pidid leppima peamiselt Uuralist ja Kasahstanist Kamtsatkale katsemaisega. Või siis Barentsi merelt Kamtsatkale (ida-lääne suunal). Probleem pidid olema magnetjõujooned, mis lõhkepea kurssi mõjutavad ja mille mõju täppishäälestus nõuab hulka katsetusi.

Sestap poleks midagi imelikku, kui Jericho tabab mõnda lähedal asuvat asulat ja seda juudid naljalt ei tahaks. Arvan, et ballistiliste rakettide kasutamine jääb neil ikka meeleheitlikuks sammuks, kui muud üle ei jää - nt Iraak hakkabki rakette Tel-Avivi suunas lennutama.

[Kilo Tango]

4. Kriitilisest piirist madalama edukuse korral peab olema võimalus vajalikud lüngad kuidagi täita (Jeeriku raketid)

Antud laskekauguse ja märkide suuruse korral on siis kaaskahjuks lähedal asuvate asulate aurustamine.

Ma ei tea Jeerkutest kuigi palju, kuid mul on selline oletus, et iga raketti, mis on suuteline kandma tuumaseeneseemneid on võimalik varustada ka konventsionaalse lõhkepeaga. Tuumakas on Iisraeli kontekstis niikuinii selline viimase väljapääsu tööriist. Pealegi ei lähe massihävitusrelva kasutamine Iisraeli senise doktriini kasutamisega eriti kokku.

Kust sa selle lõuna suunas katsetamise jutu oled sellise veenvusega võtnud. Ma kaldun seda mitte uskuma mitmetel põhjustel. Igasugused magnetvälja jutud tunduvad antud kontekstis natuke muinasjutulaadsed. Alustagem sellest et ICBM-ga teisele poole maakera lennutamine ei ole mitte ainus variant, kuidas navigatsiooni- ja suunamisseadmeid testida. Live testid on mõeldud ikkagi peamsielt selleks, et veenduda kõikide seniste simulatsioonide ja alamsõlmede testimise adekvaatsuses ning valminud süsteemi töökindluses.

[Kapten Trumm]

Ilma reaalsete katseteta sarnastele kaugustele ja konventsionaalse (paar tonni TNT-d) on selliste asjade kindel tabamine wild guess.
Ja kui mööda läheb ja mõne töölisasula lagedaks teeb - on kisa kõva.

Mis seda magnetismi puudutab, siis kui oled valmistanud ellujäämiskompassi - usuksid. Kui seesama nõel lendama panna, siis allub ta samamoodi magnetismile. Mõju on muude jõududega võrreldes pisike, aga on olemas. Kui metallist raketi/lõhkepea lennutee on 8000 km pikk, siis piisab paarist nurgaminutist valesti arvestatud jõu mõjust ja lähebki asi kapitaalselt märgist mööda. Maakeral on palju jõudusid, mida igapäevaelus ei arvestata. Kui sa navigatsiooni oled õppinud, siis see pagana magnetism veel muutub ka pidevalt ning magnetpoolused rändavad ringi (ok, seda saaks teoreetiliselt kuidagi arvesse võtta lennu programmeerimisel).

[kobra]

Kui nüüd magnetismist rääkida, siis mõjutab palju rohkem ida-lääne suunas liikuvaid objekete. Maa magnetväli on põhja-lõuna suunaline (tegelikult küll lõunast põhja) ja suurimad jõud mõjuvad siis kui see liikuv objekt on magnetväljaga risti.

[Kapten Trumm]

Oi oi, see on kaugelt keerukam lugu. Magnetjõujooned pole ei meridiaaniga paralleelsed ning tükati lausa risti sellega.
Meie kandis on asi suht rahulik, kõrvalekalle meridiaanist vadi 5-7 kraadi.

[Kilo Tango]

Oi oi, see on kaugelt keerukam lugu. Magnetjõujooned pole ei meridiaaniga paralleelsed ning tükati lausa risti sellega.
Meie kandis on asi suht rahulik, kõrvalekalle meridiaanist vadi 5-7 kraadi.

Magnetjõujoonte geomeetria on üsna hästi teada, mistõttu on maa magnetvälja mõju prognoositav ja juhtimisel arvesse võetav.

ICBM-d ei lenda mööda puhast ballistilist trajektoori vaid on aktiivselt juhitavad arvestatavas osas lennu faasidest. Kindlasti ei lenda ICBM ka magnetkompassi abil, mdia magnetjõujooned tõepoolest oluliselt eksitavad.

[Lemet]

Mäletamist mööda peaks seal ju orienteerimiseks ruumis kasutatama kolme-nelja erinevat ja üksteisest sõltumatut süsteemi, peale magnetkompassi oli vistist ka veel astronavigatsioon, GPS ja veel miskit...

[Kilo Tango]

... ja veel miskit...

INS

[Kilo Tango]

Lisaks omalt poolt veel nii palju, et ma ei pea eriti tõenäoliselks, et juudid Jeerikuid kasutavad. Hoopis teistel põhjustel kui hirm selle ees, et rakett ei taba (lisaks kõigele muule on neil ilmselt piisavalt teavet ka amidelt varastatud, et valmistada töökindel juhtimissüsteem).

Mis mind kogu selle teema juures kõige rohkem segadusse ajab on kogu ettevalmistuse avalikkus. "Klähviv koer ei hammusta!" ütlevad mõned ja õigus ka (parafraseerides Agu Sihvkat). Ei olnud enne Osiraki ega ka Süüria operatsiooni sellisel hulgal uudiseid ja muud pressikära. Iisraelis oli TV-s pikk ülevaade sellest, kuidas ikkagi piloodid teevad ettevalmistusi Iraani ründamiseks. Arutatakse, mis lennukeid kasutada (varasemad versioonid F-15-st) ja kustkaudu lennata. Taktikalisest vaatevinklist (kui ka tegelikult planeeritakse rünnakut) on selline täristamine nonsens ja lausa kahjulik. See viiski mu mõttele, et:
1. Lennuvägi ei saa olla rünnaku põhijõud.
2. Juudid üritavad saavutada eesmärke ilma sõdimata
3. Hämmastav on Iraani reageerimatus kogu sellele täristamisele
4. On ka variant, et kogu selle täristamise teravik on suunatud hoopis üle ookeani läände

(Täiendus)
Jeeriku testimiste kohta infot otsides koperdasin alloleva artikli otsa: http://www.haaretz.com/print-edition/ne ... s-1.393379

Even the controversy over the media's preoccupation with the possibility of an attack is misleading. Ostensibly, if the prime minister and defense minister were going to strike, they would be the first to be worried about supposedly secret operational details exposed in the press. But Ehud Barak was interviewed at length on Army Radio Monday and did not mention any damage. And two people who did attack the chatter are ministers considered opponents of an attack, Benny Begin and Dan Meridor.

Üks hüpotees on, et kogu meediakära eesmärk on Iraanile selgeks teha, et kui see on siiani arvanud, et on tänu suurele vahemaale Iisraeli relvadele puutumatu, ei ole see siiski nii. Iisraelil on omad võimalused valusalt lüüa ja see sunnib ilmselt strateegilises plaanis muudatustele. Või mitte. Kui tahetakse testida, kellel on suuremad munad.

[Kapten Trumm]

Ballistiliste tavalõhkepeaga rakettide kasutamise antud ülesande täitmiseks välistab nende täpsusklass, eriti kui on tegemist kindlustatud rajatistega (maa-alused jms). Need raketid, millele väidetakse täpsusomadusi CEP=50 m on reaalsel tavalõhkepeaga kasutatavad pindalaliste vähekaitstud märkide vastu (nt stardirajad, terved sõjaväebaasid jne). Gruusia sõjas kasutatigi, kuid tegu oli taktikaliste rakettidega, mille tabamisprobleem on mõnevõrra väiksem. Arvestades poliitilisi riske on asi vast sedapidi, et kui IDF ründab, siis minnakse kindla peale välja ja tabatakse kindlasti.

Minuteada ballistilisi rakette õnnestub juhtida ainult kiirendusfaasis (nt likvideerida kui vaja). ICBM-i lennu kõrgpunkt küünib 1200 km kõrgemale ja selle juhtimine maa pealt on kahtlemata teema omatte. Põhimõtteliselt on teatud kõrguse saavutamisel tegemist tagasikutsumatu relvaga, mis suundub talle sisse programmeeritud kohta. Sõltuvalt arengutasemest kasutatakse selleks kas inertsiaalsüsteemi või GPS-süsteemi. Ka GPS-ga on tegemist terminaalses faasis juhitamatu relvaga, mille toime on sarnane GPS-pommidega -neid ei juhi keegi, lendur päästab need kindlaksmääratud kohas valla ning pomm suundub kindlaksmääratud koordinaatidega kohta. Üldiselt on tuumarelvastusel nn "surnud käe" põhimõte - nad peavad töötama ka siis, kui vahepeal on vastane sind tabanud (selliseid kontrollkeskusi rünnatakse esimesena). Võib arvata, et ka B-52'd (mis ei oma kilomeetriseid pikalaine antenne teistpoolt maakera side pidamiseks on ühest punktist alates "no return".

Kokkuvõtvalt - allakukkumise (terminaalses) faasis on lõhkepea(d) isemanööverdav(ad) ja üritavad lennata sinna, kuhu ette antud on.
Igasugu maapealse juhtimise kasutamise katsed tähendaks seda, et vastane saaks segada. Töökindluse huvides pole vaja, neid kasutatakse ainult fikseeritud märkide vastu, jutt on ikka kaugel maakera kumeruse taga olevate märkidega, mille liikumisest laskjal ettekujutust pole.

Erand, kus neid võidakse kasutada liikuvate märkide vastu on võimalikud SAC pommitajate baaside ümbruse õhuruum ja teadaolevate allveelaevade asukohad, kus võidakse anda "pindalatuld". Näiteks USA-s polnud eriti hea mõte elada suurte lennuväljade ümber nii 200 km raadiuses (mis on piisavad B-52 vastuvõtmiseks), sest võib arvata, et NSVL võib katses neid pommitajaid hävitada peale lennuväljade ka airburstida kogu lähipiirkonnas kümneid tuumalaenguid, et kindlustada piisavalt kaugele lahkuda jõudnud lennukite hävitamine või kahjustamine). Seejuures oleks tegu "pimesi" tegutsemisega, sest nende lennukite liikumisest venelastel ülevaadet polnud (SAC tuumapommitajate arvukus oli sadades lennukites, mida võidi hajutada ka mõne lennuki kaupa). Kuid ka seal on tegelikult tegemist kindlaksmääratud koordinaatidega, mis lihtsalt planeerimisel ette nähakse.

[Kilo Tango]

Ballistiliste tavalõhkepeaga rakettide kasutamise antud ülesande täitmiseks välistab nende täpsusklass, eriti kui on tegemist kindlustatud rajatistega (maa-alused jms). Need raketid, millele väidetakse täpsusomadusi CEP=50 m on reaalsel tavalõhkepeaga kasutatavad pindalaliste vähekaitstud märkide vastu (nt stardirajad, terved sõjaväebaasid jne). Gruusia sõjas kasutatigi, kuid tegu oli taktikaliste rakettidega, mille tabamisprobleem on mõnevõrra väiksem. Arvestades poliitilisi riske on asi vast sedapidi, et kui IDF ründab, siis minnakse kindla peale välja ja tabatakse kindlasti.

Minuteada ballistilisi rakette õnnestub juhtida ainult kiirendusfaasis (nt likvideerida kui vaja). ICBM-i lennu kõrgpunkt küünib 1200 km kõrgemale ja selle juhtimine maa pealt on kahtlemata teema omatte. Põhimõtteliselt on teatud kõrguse saavutamisel tegemist tagasikutsumatu relvaga, mis suundub talle sisse programmeeritud kohta. Sõltuvalt arengutasemest kasutatakse selleks kas inertsiaalsüsteemi või GPS-süsteemi. Ka GPS-ga on tegemist terminaalses faasis juhitamatu relvaga, mille toime on sarnane GPS-pommidega -neid ei juhi keegi, lendur päästab need kindlaksmääratud kohas valla ning pomm suundub kindlaksmääratud koordinaatidega kohta. Üldiselt on tuumarelvastusel nn "surnud käe" põhimõte - nad peavad töötama ka siis, kui vahepeal on vastane sind tabanud (selliseid kontrollkeskusi rünnatakse esimesena). Võib arvata, et ka B-52'd (mis ei oma kilomeetriseid pikalaine antenne teistpoolt maakera side pidamiseks on ühest punktist alates "no return".

Kokkuvõtvalt - allakukkumise (terminaalses) faasis on lõhkepea(d) isemanööverdav(ad) ja üritavad lennata sinna, kuhu ette antud on.
Igasugu maapealse juhtimise kasutamise katsed tähendaks seda, et vastane saaks segada. Töökindluse huvides pole vaja, neid kasutatakse ainult fikseeritud märkide vastu, jutt on ikka kaugel maakera kumeruse taga olevate märkidega, mille liikumisest laskjal ettekujutust pole.

Erand, kus neid võidakse kasutada liikuvate märkide vastu on võimalikud SAC pommitajate baaside ümbruse õhuruum ja teadaolevate allveelaevade asukohad, kus võidakse anda "pindalatuld". Näiteks USA-s polnud eriti hea mõte elada suurte lennuväljade ümber nii 200 km raadiuses (mis on piisavad B-52 vastuvõtmiseks), sest võib arvata, et NSVL võib katses neid pommitajaid hävitada peale lennuväljade ka airburstida kogu lähipiirkonnas kümneid tuumalaenguid, et kindlustada piisavalt kaugele lahkuda jõudnud lennukite hävitamine või kahjustamine). Seejuures oleks tegu "pimesi" tegutsemisega, sest nende lennukite liikumisest venelastel ülevaadet polnud (SAC tuumapommitajate arvukus oli sadades lennukites, mida võidi hajutada ka mõne lennuki kaupa). Kuid ka seal on tegelikult tegemist kindlaksmääratud koordinaatidega, mis lihtsalt planeerimisel ette nähakse.

Selle jutu põhjustas ilmselt segadus terminoloogias. Pidasin silmas autonoomset juhtimist (GPS+INS+ vbl TV vms.), mitte aktiivset juhtimist, kus maapealt mõjutatakse raketi trajektoori.