Unelmateriik NSVL?

[Jaanus2]

Ei tohi ära segada plaanimajandust nagu see NLiidus oli ja ühiskonna ja majanduse arengu üldist suunamist ja planeerimist (millest meil on puudus). Euronormid ei ole mingi plaanimajandus, see on ühise turu pärast, et miski kaup oleks enamvähem ühtlane kogu turul ja ühtlaste omadustega. Samas ettevõtetele keegi tootmismahte ette ei kirjuta ja fonde ei eralda. Muidu jõuaksime jälle sinna, et tark AÜ komitee otsustab, kellele autoostuluba anda.

[Kapten Trumm]

Minuarust on Brüsseli ja Moskva vahele võrdusmärgi tõmbamine kohalike leegioni särki kandvate "iseseisvuslaste" fantaasia.

Osade meeste ajunatukesele pole lihtsalt kohale jõudnud, et mitte eriti rikas ja poliitiliselt teise ringi mängija Eesti iseolemine julgeoleku- ja majandusvaakumis Ida ja Lääne piiril saab olla vaid üürike. Soomlased, kes on meist kordades kaalukamad, on sellest isegi aru saanud.

[Kilo Tango]

Brüsseli majandusregulatsioon katab tegelikult järgmisi valdkondi:
1. Poliitilised kokkulepped
2. Siseturu varjatud kaitse (Sisuliselt punkt 1)
3. Tarbijakaitse
4. Turumoonutuste mõju elimineerimine
5. Kunstlike monopolide tekke vältimine
üht-teist veel. Kõik ei tule kohe meelde.

Sama regulatsiooni peaks kehtestama tegelikult ka iga riik ise. See, et seda lastakse Brüsselil teha, on ühisturu ja arengurahade saamise hind.

[wudu]

3. Tarbijakaitse

Ja selle tarbijakaitsega on mindud nii kaugele, et kui ma maalt sugulaselt kartuleid toon, siis sugulane on kurjategija
http://www.delfi.ee/archive/article.php ... 1237188779

Puusepp ütles, et need, kes pole registris, ei tohi isegi tasuta kartuleid ära anda. Nii nõuab seadus. “Turustamine on seaduse mõistes müügiks pakkumine, müümine ja tasuta andmine.”

[Gideonic]

Euronormides on vaieldamatult ka omajagu lollust. Probleem on selles et me täidame, nagu vanasti sai öeldud ka NSVLi seaduste kohta, sakslase täpsusega

Piisab mõnedes Lõuna-Euroopa riikides talusid või väikelinnade söögikohti külastada, et näha kui karm kontroll seal nende normide üle käib (kohati on, kohati lastakse aga ikka väga suvalt üle, palju hullemini kui see Eestis võimalik oleks).

[gnadenlose]

Hiina on erijuhus ja seda on mujale raske üle kanda. Hiinlasi ei häiri eriti, et partei kontrollib ja planeerib, aga samas on turumajandus. Isegi venelased on lääne tsivilisatsioonist niipalju rikutud, et hakkaksid demokraatlikest vabadustest puudust tundma. Hiinlased ei tunne, seal on alati tehtud nii, nagu ülemad ja keiser ütlevad, juba tuhandeid aastaid. Ülemustega ei vaielda. Inimõigused on mingi imelik prantslaste väljamõeldis.

Selline teooria on ilus kuulata küll, aga mulle tundub, et sisult siiski kole üldistav. Võib-olla on see tõsi, et statistiline hiinlane ei tunne vajadust näiteks avalikult suuremat leivakääru küsida oma meie mõistes orjatöö eest, aga ma julgen küll kahelda, et üksikisiku tasandil hiina inimene teistest rahvastest põhiolemuselt erineb. Sattusin mõned päevad tagasi ühe silmaga nägema miskit dok-filmi Hiina kaevandustest. Kui seal ühelt nõgiselt mehelt küsiti midagi sellist, et kuidas tundub töötada olematutes turvatingimustes napi sisssetuleku eest, vastas kaevur lihtsalt: "Meie oleme vaesed, meie asi pole arutleda" vms., mille inimkeelne tõlge oleks ilmselt siiski "meie sõna ei maksa". Kui edasi arutleda, siis "sõna" asemele võiks panna koguni "elu". Ei suuda kuidagi uskuda, et mulle selline riigikorraldus morbiidne näib vaid seetõttu, et olen õhtumaade tsivilisatsioonist rikutud.

[LeBon]

Ma ei tea kas hiinlane on põhiolemuselt erinev aga teatud kultuurilised erinevused siin küllap rolli mängivad. Tegemist on meie mõistes usinate töösipelgatega, kes käsu peale rügavad hommikust õhtuni. Üks mu tuttav, kes Hiinas käis, ei suutnud ära imestada, miks isegi totaalses vaesuses elavad inimesed seal mööduvale turistile siiralt ja sõbralikult naeratavad, selle asemel, et masendusest tina panna ja valitsust sõimata. ka Remsu Hiina-raamatus on sellest fenomenist juttu.
See on üks põhjus, miks ma ei usu, et N.Liidus saanuks Hiina-variant läbi minna.

[Kilo Tango]

Ma ei tea kas hiinlane on põhiolemuselt erinev aga teatud kultuurilised erinevused siin küllap rolli mängivad. Tegemist on meie mõistes usinate töösipelgatega, kes käsu peale rügavad hommikust õhtuni. Üks mu tuttav, kes Hiinas käis, ei suutnud ära imestada, miks isegi totaalses vaesuses elavad inimesed seal mööduvale turistile siiralt ja sõbralikult naeratavad, selle asemel, et masendusest tina panna ja valitsust sõimata. ka Remsu Hiina-raamatus on sellest fenomenist juttu.
See on üks põhjus, miks ma ei usu, et N.Liidus saanuks Hiina-variant läbi minna.

Mis sa siis nüüd öelda tahad. Et kultuuriliste eripärade tõttu venemaal kapitalism ei toimiks? Kust see ettekujutus pärit on, et see õitsev kapitalistlik Hiina on orjandusliku töö tulemus? Pigem on inimesed sinna läinud selleks, et talupõllul vegeteerimise eest pääseda.

[gnadenlose]

Kust see ettekujutus pärit on, et see õitsev kapitalistlik Hiina on orjandusliku töö tulemus? Pigem on inimesed sinna läinud selleks, et talupõllul vegeteerimise eest pääseda.

See võib isegi nii olla ja ilmselt ongi, aga kas põllult paari dollari eest kuhugi tööstusettevõtmisse minek on siis normaalne? Vast ikka ainult selles mõttes, et põllult ei saanud neid kahte dollaritki. Ja kust otsast see Hiina niiväga õitsev on? Sealne kapitalism tähendab paljuski nimelt seda, et näiteks tahab ka rikkam pilusilm sõita päris oma autoga, näiteks Opeliga. Selle ostmiseks ei teeniks ta raha ilmselt ka siis, kui ta viiesaja aastaseks elaks. Aga siin tuleb appi kohalik kapitalism, mis seisneb selles, et pannakse lihtsalt oma tehas püsti ja toodetakse Opeleid võiku hinnaga sisemaiseks tarbimiseks. Kõik see käib loomulikult ilma igasuguste litsentside-värkideta, lihtsalt öeldes k*stakse päris-Opelile kõrge kaarega kraesse, sest mida nad ikka teha saavad? Vaat selline on reaalsus Hiinas anno domini 2009.

[kana tagumik]

Näiteks ressursside kasutamise (maavarad, keskonahoid, energiasääst jms) osas tundub, et liigume kenasti plaanimajanduse suunas (euronormid)?
Või on ehk just turumajandus "kiire põlemine" ja plaanimajandus pikemas perspektiivis ainuvõimalik?

Aga noh ei maksa minu targutamist tähele panna

Ka nn pikaaegne planeerimine ei suuda ette näha võnkeid ja nt innovatsiooni- paljud riiklikud projektid on jäämas nii meil kui mujal uutele lahendustele jalgu.

Isegi erakätes olevad suurkorporatsionnid ei suuda tihtipeale uutele lahendustele reageerida, mis siis veel kroonu raha eest lohisevast süsteemist rääkida.

Vaata ise - erasektor on suutnusd masule reageerida ja kulusid on kokku tõmmatud, riiklik sektor põletab endiselt maksumaksja raha nagu buumi ajal.

Kood: Vali kõik

Aga kas peaks võistlema? (nii teoreetiliselt ma mõtlen)
Kas on kuhugi kiire?

Kes ajaga kaasas ei suuda käia, lõpetab nagu Nõukogude Liit.

[Kilo Tango]

Näiteks ressursside kasutamise (maavarad, keskonahoid, energiasääst jms) osas tundub, et liigume kenasti plaanimajanduse suunas (euronormid)?
Või on ehk just turumajandus "kiire põlemine" ja plaanimajandus pikemas perspektiivis ainuvõimalik?

Aga noh ei maksa minu targutamist tähele panna

Ka nn pikaaegne planeerimine ei suuda ette näha võnkeid ja nt innovatsiooni- paljud riiklikud projektid on jäämas nii meil kui mujal uutele lahendustele jalgu.

Isegi erakätes olevad suurkorporatsionnid ei suuda tihtipeale uutele lahendustele reageerida, mis siis veel kroonu raha eest lohisevast süsteemist rääkida.

Vaata ise - erasektor on suutnusd masule reageerida ja kulusid on kokku tõmmatud, riiklik sektor põletab endiselt maksumaksja raha nagu buumi ajal.

Mina pole sellist jama kirjutanud, mida sa siin uljalt tsiteerid.

[OveT.]

http://www.youtube.com/watch?v=0ByHDEnOsXE