Raudteepatareide, soomusrongide ja raudtee võimalused Eestis
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kunnase "Suur-Tallinna ideest"
Ega tänapäeval ei loodagi rinnet, lihtsalt Suur-Tallinna perimeetril peavad läbipääsetavates kohtades olema kaitsekeskused ja tagapool reservid tekkivade läbimurrete sulgemiseks. Vastane üritab mehhaniseeritud kolonnidega (ja kus maastik võimaldab, seal ka lahingrivistuses - nt Loo paepealsed) tungida kaitsekeskuste selja taha, neid kotti võtta ja abi saamiseks vajalikke sadamaid ja lennuvälju hõivata.
Põhimõtteliselt sama asi.
Ehk siis Suur-Tallinna pärast sõdimine teeb välja sama kui Leningradi blokaad, Stalingradi kaitsmine või Berliini operatsioon. Kui meile täiendust ei tule, pääseb vastane vältimatult linna koos kohutavate tsiviilohvrite arvuga (Tallinna 400 000 elanikku+siia pagevad sõjapõgenikud rinde eest). Põgeneda pole neil kuskile, kui kogemata talvel Soome laht meetrise jää alla ei jää.
Seda, mis juhtub sõjategevuse korral, kui meie 2% SKP-ga kokku klopsitud kergjalaväest mikroarmee hakkab Tallinnas linnalahingut pidama, pole keegi avalikult (sh Kunnas ise) selgitada julgenud. Sest see tekitab küsimuse, miks me rajame mitte vettpidavat esmase kaitse plaani - mis seisneb paratamatult vaenlasele enamiku territooriumi loovutamises - st sealt käivad üle lahingud ja pärastised sõjakuriteod.
Peale seda ilmselt Delfis ei halisetaks, et jagage kaitsekulud penskaritele. Praegu 20ndates põlvkond ei teagi, misasi on vene armee ja pole ka näinud nõukaaja propafilme, mis sõja-ajal juhtub näiteks tsiviilisikutega.
Ka pole põhjust oletada, et kuskil Harjumaa piiril käib kerge kukepoks ja elu Tallinnas on lill. Peale 30 päevast piiramist on siin ilmselt nälg, joogivee puudus (ÜLEMISTE!!!!), nakkushaigused jne, millele lisanduvad pommireidid (ka tsiviilobjektidele - moraali murdmiseks).
Peale 30-45 päeva madistamist Tallinna all võime välja anda fotoalbumi - Stalingrad 1942-Berliin 1945 - Groznõi 1994 - Tallin 2..... ja uskuge, piltidelt te ei saaks aru, mis linn millisel pildil on.
Kuid ühes on Kunnasel õigus - EKJ arvusest ja tulejõust ei piisa enamaks kui viivituslahinguks marsruudil Võru-Mõigu ja võibolla kuuajaliseks punnitamiseks Tallinna all ja selle sees. Sinimägedest ja Emajõel vastu pidamisest võib nii praeguse kui 2018 saavutatava armeega und näha.
Ega tänapäeval ei loodagi rinnet, lihtsalt Suur-Tallinna perimeetril peavad läbipääsetavates kohtades olema kaitsekeskused ja tagapool reservid tekkivade läbimurrete sulgemiseks. Vastane üritab mehhaniseeritud kolonnidega (ja kus maastik võimaldab, seal ka lahingrivistuses - nt Loo paepealsed) tungida kaitsekeskuste selja taha, neid kotti võtta ja abi saamiseks vajalikke sadamaid ja lennuvälju hõivata.
Põhimõtteliselt sama asi.
Ehk siis Suur-Tallinna pärast sõdimine teeb välja sama kui Leningradi blokaad, Stalingradi kaitsmine või Berliini operatsioon. Kui meile täiendust ei tule, pääseb vastane vältimatult linna koos kohutavate tsiviilohvrite arvuga (Tallinna 400 000 elanikku+siia pagevad sõjapõgenikud rinde eest). Põgeneda pole neil kuskile, kui kogemata talvel Soome laht meetrise jää alla ei jää.
Seda, mis juhtub sõjategevuse korral, kui meie 2% SKP-ga kokku klopsitud kergjalaväest mikroarmee hakkab Tallinnas linnalahingut pidama, pole keegi avalikult (sh Kunnas ise) selgitada julgenud. Sest see tekitab küsimuse, miks me rajame mitte vettpidavat esmase kaitse plaani - mis seisneb paratamatult vaenlasele enamiku territooriumi loovutamises - st sealt käivad üle lahingud ja pärastised sõjakuriteod.
Peale seda ilmselt Delfis ei halisetaks, et jagage kaitsekulud penskaritele. Praegu 20ndates põlvkond ei teagi, misasi on vene armee ja pole ka näinud nõukaaja propafilme, mis sõja-ajal juhtub näiteks tsiviilisikutega.
Ka pole põhjust oletada, et kuskil Harjumaa piiril käib kerge kukepoks ja elu Tallinnas on lill. Peale 30 päevast piiramist on siin ilmselt nälg, joogivee puudus (ÜLEMISTE!!!!), nakkushaigused jne, millele lisanduvad pommireidid (ka tsiviilobjektidele - moraali murdmiseks).
Peale 30-45 päeva madistamist Tallinna all võime välja anda fotoalbumi - Stalingrad 1942-Berliin 1945 - Groznõi 1994 - Tallin 2..... ja uskuge, piltidelt te ei saaks aru, mis linn millisel pildil on.
Kuid ühes on Kunnasel õigus - EKJ arvusest ja tulejõust ei piisa enamaks kui viivituslahinguks marsruudil Võru-Mõigu ja võibolla kuuajaliseks punnitamiseks Tallinna all ja selle sees. Sinimägedest ja Emajõel vastu pidamisest võib nii praeguse kui 2018 saavutatava armeega und näha.
Viimati muutis Kapten Trumm, 12 Apr, 2010 15:06, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lugemist Groznõi kohta.
http://fmso.leavenworth.army.mil/docume ... leslrn.htm
http://fmso.leavenworth.army.mil/docume ... ny2000.htm
Üks väike mõtteharjutus. Kui kukutusrünnaku käigus peaks dessantüksus maanduma Ülemiste lennuväljale ja end seal ära kindlustama, siis kas selle käiguga suudetakse Suur-Tallinna kontseptsioon sõna otseses mõttes poolitada või mitte? Pean silmas asjaolu, et Ülemiste järve juures on linn kõige kitsam ja lennuväli asub peaaegu linna keskel. Peastaap, Vahipataljon, Sidepataljon, Rahumäe politsei, Pärnu mnt politsei jne jne on kõik suurtükiväe tuleulatuses.
http://fmso.leavenworth.army.mil/docume ... leslrn.htm
http://fmso.leavenworth.army.mil/docume ... ny2000.htm
Üks väike mõtteharjutus. Kui kukutusrünnaku käigus peaks dessantüksus maanduma Ülemiste lennuväljale ja end seal ära kindlustama, siis kas selle käiguga suudetakse Suur-Tallinna kontseptsioon sõna otseses mõttes poolitada või mitte? Pean silmas asjaolu, et Ülemiste järve juures on linn kõige kitsam ja lennuväli asub peaaegu linna keskel. Peastaap, Vahipataljon, Sidepataljon, Rahumäe politsei, Pärnu mnt politsei jne jne on kõik suurtükiväe tuleulatuses.
Viimati muutis kaur3, 13 Apr, 2010 14:50, muudetud 1 kord kokku.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Momendi olukorras suudab dessant mitte poolitada Tallinna kaitse, vaid üldse paralüseerida igasuguse organiseeritud vastupanu juba eos. Rääkida et "küll mõned väeosad ikka sõdivad" on kah jutuks hea küll, sest organiseerimata sporaadiline vastupanu pole veel kuskil armoured spearhead'i peatanud.
1924 arvati kah, et midagi ei juhtu. Näe juhtus ja üle noatera läks õnneks. Mis praegu meil paremini on? KL istub ilma relvadeta ju kodus.
1924 arvati kah, et midagi ei juhtu. Näe juhtus ja üle noatera läks õnneks. Mis praegu meil paremini on? KL istub ilma relvadeta ju kodus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Sellest andmisest on mitu aastat igasugu KL "isad" ainult kaagutanud, mingist relvast kodus kui reeglist pole põhjust rääkida. Tallinnas vähemalt mitte.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
teha ruumi mobiilse relvalao mõiste juurutamisele
meh, deja vu (video).
- Olen propanud alates konteiner MP süsteemidest kuni...
Kuid praegu tekkis illusioon veelkord konteineri teemal, nimelt: KLi ja EKV laod võiksid ollagi konteineritest koosnevad. Olgu siis raudtee depoodes, vms hulgiladudes tiksumas. G4S stiilis järelevalve tugisüsteem ükskõik millises sobivas varieeringus ja oleksime jõudnud juba palju kaugemale olemasoleva riigikaitse süsteemiga.
tervit,
- Olen propanud alates konteiner MP süsteemidest kuni...
Kuid praegu tekkis illusioon veelkord konteineri teemal, nimelt: KLi ja EKV laod võiksid ollagi konteineritest koosnevad. Olgu siis raudtee depoodes, vms hulgiladudes tiksumas. G4S stiilis järelevalve tugisüsteem ükskõik millises sobivas varieeringus ja oleksime jõudnud juba palju kaugemale olemasoleva riigikaitse süsteemiga.
tervit,
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Konteineritena asjade hoidmine on minu arvates asjalik. Seal saaks süstemaatiliselt hoida jao või rühma allüksusevarustust. Näiteks 1 x-jalases merekonteineris on kontrollitult ja plommitult kogu jalaväerühma telgid, kirkad, maskeerimisvõrgud, kaablipoolid, kanistrid...
Eraldi tuleks siiski hoida individuaalvarustust, laskemoona ning relvastust ja tehnikat.
Mida tahtsin veel rongindusest esile tõsta, oleks riigisisese raudteetranspordi kasutamise võimalused. Ma tean, et täna pole sellele kaitsejõududes üldse mõeldud. Pole vist ka kusagil laadimisestakaade, kuid mitmesse väeossa tuleb (tuli) raudtee sisse või on vähemalt lähedal.
Teada on, et raudteetransport tasub end ära u 700-800 km kauguselt.
Siiski küsiks siinsete tegelaste käest, et kas poleks kaitseväel mõtekas tekitada oma raudteeosakond või raudteeveogrupp vedude teenistuse alluvusse vms? Eriti arvestades, et tulevikus saame endale kõigi eelduste kohaselt lõpuks ka korraliku roomikutel soomustehnika. Firmad keevitavad nagunii parasjagu hindadele otsa.
Palju maksaks näiteks ühe-kahe kasutatud veduri ja paarikümne vajaliku vaguni ostmine/rent ja ülalpidamine?
Kui suur on veduri kütusekulu?
Kui suured on raudteetasud?
Eraldi tuleks siiski hoida individuaalvarustust, laskemoona ning relvastust ja tehnikat.
Mida tahtsin veel rongindusest esile tõsta, oleks riigisisese raudteetranspordi kasutamise võimalused. Ma tean, et täna pole sellele kaitsejõududes üldse mõeldud. Pole vist ka kusagil laadimisestakaade, kuid mitmesse väeossa tuleb (tuli) raudtee sisse või on vähemalt lähedal.
Teada on, et raudteetransport tasub end ära u 700-800 km kauguselt.
Siiski küsiks siinsete tegelaste käest, et kas poleks kaitseväel mõtekas tekitada oma raudteeosakond või raudteeveogrupp vedude teenistuse alluvusse vms? Eriti arvestades, et tulevikus saame endale kõigi eelduste kohaselt lõpuks ka korraliku roomikutel soomustehnika. Firmad keevitavad nagunii parasjagu hindadele otsa.
Palju maksaks näiteks ühe-kahe kasutatud veduri ja paarikümne vajaliku vaguni ostmine/rent ja ülalpidamine?
Kui suur on veduri kütusekulu?
Kui suured on raudteetasud?
Vedurid maksavad palju, tahavad depood remondipersonaliga ja regulaarset hooldust. Kindlasti oleks tasuvam teenus Eesti Raudteelt sisse osta. Ma ei usu et siin hakataks mitu korda kuus tankiešeloniga ringi kolistama. Ja selle efektiivsus Eesti piires on küsitav - raudteid on vähe ja see on kindlasti esimeste rajatiste nimekirjas, mis vaenurünnaku puhul kahjutuks tehakse.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Eesti Raudteelt teenuse ostmine on minuteada kunagi ära proovitud ja küsitud summa oli nii ulmeline, et jääb ära.
Odavam oleks taktikaliste raskeveotreilerite (nt Elefant/Franziska) pataljon hankida ja kasutada. Neil peaks olema ka kütusekulu vähemalt 2 ltr/1 km maanteel.
Pidasin silmas rahuaegset tegevust. Sõjaajal on asjaolud teised.
Raudteevõrk pole meil kiita, kuid võiks õppusteks asja ära ajada küll. Soomustehnika puhul tuleks vedusid keskmiselt ikka mõned korrad kuus, kevadel õppuste perioodil isegi kord-kaks nädalas.
Räägitakse küll "suurtest" hindadest, kuid kas keegi suudaks välja pakkuda, mis see reaalne veduri ülalpidamine ja kasutamine maksaks.
Odavam oleks taktikaliste raskeveotreilerite (nt Elefant/Franziska) pataljon hankida ja kasutada. Neil peaks olema ka kütusekulu vähemalt 2 ltr/1 km maanteel.
Pidasin silmas rahuaegset tegevust. Sõjaajal on asjaolud teised.
Raudteevõrk pole meil kiita, kuid võiks õppusteks asja ära ajada küll. Soomustehnika puhul tuleks vedusid keskmiselt ikka mõned korrad kuus, kevadel õppuste perioodil isegi kord-kaks nädalas.
Räägitakse küll "suurtest" hindadest, kuid kas keegi suudaks välja pakkuda, mis see reaalne veduri ülalpidamine ja kasutamine maksaks.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=1098
"Praegu kasutab ER vedureid, mille veovõime on kuni 4000 tonni. Juchnewitsch märkis, et neil on plaanis hankida võimsamad vedurid kunagi päris endale, kuid need on veel liiga kallid. Kvaliteetne vedur maksab 2,5 miljonit dollarit, küsitava kvaliteediga Vene analoog aga kuni kaks miljonit."
Ülalpidamise kohta ei tea, aga mõistlik oleks siiski asi kogu aeg töös hoida. Seisev tehnika toodab ainult kahjumit.
"Praegu kasutab ER vedureid, mille veovõime on kuni 4000 tonni. Juchnewitsch märkis, et neil on plaanis hankida võimsamad vedurid kunagi päris endale, kuid need on veel liiga kallid. Kvaliteetne vedur maksab 2,5 miljonit dollarit, küsitava kvaliteediga Vene analoog aga kuni kaks miljonit."
Ülalpidamise kohta ei tea, aga mõistlik oleks siiski asi kogu aeg töös hoida. Seisev tehnika toodab ainult kahjumit.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Soomes sõidutatakse Leoparde igatahes harjutuspiirkondadesse justnimelt rongiga. Jättes kõrvale totravõitu majandusarvestused, tuleb arvestada teguriga nimega vanade roomikmasinate jääkressurss, mida on kuritegelik raisata mingite Tallinn- Võru marsside peale.hummel kirjutas:Mida tahtsin veel rongindusest esile tõsta, oleks riigisisese raudteetranspordi kasutamise võimalused. Ma tean, et täna pole sellele kaitsejõududes üldse mõeldud. Pole vist ka kusagil laadimisestakaade, kuid mitmesse väeossa tuleb (tuli) raudtee sisse või on vähemalt lähedal. Teada on, et raudteetransport tasub end ära u 700-800 km kauguselt. Siiski küsiks siinsete tegelaste käest, et kas poleks kaitseväel mõtekas tekitada oma raudteeosakond või raudteeveogrupp vedude teenistuse alluvusse vms? Eriti arvestades, et tulevikus saame endale kõigi eelduste kohaselt lõpuks ka korraliku roomikutel soomustehnika.
Eesti raudtee kuulub Eesti riigile, st kui riik tahab, siis sõidavad tankid ka ilma rahata. Selles on vahe. Milleks sponsoreerida mingeid veofirmasid?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Hindadest saab mingit aimu kui otsida internetist materjale Ossinovski võitlusest Eesti raudteega. (Spacecom) või Glinka ja teiste söevedajate tegemistest (Coal Terminal AS)
Ukraina vedur näikse maksvat natuke alla miljoni dollari ja liisingumakse oli 7000 EEK päev.
Kui veod ainult paar korda kuus on, siis enda veduri ja vagunipargi omamine on minu meelest selge overkill. Peale veduri ja platvormide ülalpidamise peaks sinna lisanduma raudtee kasutamise tariifid ja muud kõrvalkulud. (Ossinovski kaebas kogu aeg Eesti Raudtee poolt selles asjas tehtud ülekohtu peale)
Ukraina vedur näikse maksvat natuke alla miljoni dollari ja liisingumakse oli 7000 EEK päev.
Kui veod ainult paar korda kuus on, siis enda veduri ja vagunipargi omamine on minu meelest selge overkill. Peale veduri ja platvormide ülalpidamise peaks sinna lisanduma raudtee kasutamise tariifid ja muud kõrvalkulud. (Ossinovski kaebas kogu aeg Eesti Raudtee poolt selles asjas tehtud ülekohtu peale)
Tuleks vaadata ka Soome riigi suurust ja suuremate harjutusväljade kaugust armeebaasidest....Kapten Trumm kirjutas:Soomes sõidutatakse Leoparde igatahes harjutuspiirkondadesse justnimelt rongiga. Jättes kõrvale totravõitu majandusarvestused, tuleb arvestada teguriga nimega vanade roomikmasinate jääkressurss, mida on kuritegelik raisata mingite Tallinn- Võru marsside peale.
Kui meie loodav soomusüksus hakkab paiknema näiteks Tapal või Jägalas, siis on keskpolügoon sisuliselt külje all....
Pealegi, transporditakse roomikmasinad kohale treileritega.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist