Sobiv teema oleksoloogia alla, mis oleks kui...
....Balti riigied ei kordaks 1920-1930 aastatel tehtud vigu ning teeks senisest enam kaitsealast koostööd. Kui loodaks ühisarmee/ väekoondis, mis ei asendaks iga maa seninst sõjaväge, vaid oleks sellele täienduseks, mida rahastataks siis täiendavalt NATO 2% nõudele 0,5% SKP-st. (Senised kaitsekulutused + 0,5% SKPst) See eeldaks küll poliitilist kokkulepet nii riikide vahel kui ka sees, millesse ma eriti ei usu. Eesti, Läti ja Leedu rahvaarv on Rootsiga samas suurusjärgus ja SKP kokku suurem kui Soomel. Seega peaks saama nende kolme riigi põhjal välja arendada ka need nö "kallid võimekused", mida KaMin pikisilmi meie NATO liitlastelt ootab. Ma ei ütle, et NATO meid ei aita, aga siin võiks seda balti armeed võtta kui kindlustuspoliisi. Ja kui minu poolest võib isegi mõelda selle "projekti" läbiviimise kordineerimise ja juhtimise erapoolikuse tagamiseks välismaalt selle juhtimisteenuse sisse osta.
Ma olen leidnud internetist kalkulatsioone, nii Jaapani armee, Saksa armee kui ka Kore armee kohta, mis näitavad, et moodsa sõjatehnika elutsükli kogumaksumusest 40-50% moodustab soetushind. (Ülejäänud 50% moodustavad põhiliselt infra amortisatsioon, hooldus ja palgad).
Seeega võib jämedalt öelda, et 0,25% iga riigi SKPst saaks kulutada uue tehnika hankimisse. Eeldades, et Balti riikide SKP jääb tänasele (2009 majanduskriisi põhja tasemele) on selleks summaks 230-240 milljonit USD aastas. Arvestades aga seda, et majanduskriisist hakatakse taastuma ja jätkub konversioon Euroopa majandusruumi suunas peaks see SKP järgmise kümne aasta jooksul kasvama.
Esimese 8-9 aastaga (Kuni 2020 siis) oleks võimalik rahaliselt võimalik üles ehitada järgmise suurusjärguga uute ja kaasaegsete relvadega varustatud väekoondis:
ca 100 moodsat MBT 700MILJ USD (Aluseks K2 BP hind)
ca 70 moodsat liikursuurtükki 350MILJ USD (Aluseks Archer FH77B hind)
ca 200 moodsat roomikutel jalaväe lahingmasinat 800MILJ USD (Aluseks K21 hind)
ca 10 mobiilset õhutõrjekompleksi (Croatale MK.3) või 20 õhutõrjekompleksi (ASRAD-R LFK-NG rakettide põhjal) 100MILJ USD
ca 100 ratastel APC 300MILJ USD (Aluseks Patria AMV hind)
Teise kümneaastaku käigus saaks keskenduda lennuväele. Arvestades seda et nii britid kui ka norrakad hindavad F-35A 1 lennuki eluaja maksumuseks max 120MILJ USD saaksid balti ühisarmee neid lubada nii 18-24.
Igalt Balti riigilt täiendavalt 0,5% SKP-st ühisarmeesse???
Arvestades, et see üksus võik olla pidevalt lahingvalmis ja mehitatud saavad Läti ja Leedu oma palgal olevat kaadrit osaliselt sinna suunata. Teiseks kui veel edasi unistada võiks selle balti ülese uue kaitsekoostöö üheks aluseks olla ka ajateenistuse kui ühtse kaitsepoliitilise seisukoha sisseviimine a la Läti ja Leedu taastaksid kaitseväeteenistuse.
Sisuliselt nii palju kui ma soomlaste kaitsekontseptsioonist olen aru saanud (kasutaja Putkinen võib mind parandada), siis seal on sellised IFV ja MBT varustatud üksused taktikaliselt iseseisvad ajateenijatest formeeritavatest kergrelvastusega üksustest ning liiguvad suhteliselt iseseisvalt kustutades tulekahjusid (läbimurded) ja ning tehes ja toetades omapoolseid vasturünnakuid.
Teiseks sunnib sellise küllaltki arvestatava koguse tehnika olemasolu (suurusjörgud samad nagu Venemaa kasutas Gruusia vastu, ainult meeletult palju moodsam) võimalikul oponendil suuremate väekoondiste kasutamist, mis muudab raskemaks ühes teises teemas arutelu pälvinud üllatusrünnaku loomise (seda kardavad ka pindalalt tunduvalt suurmat puhvrit omavad soomlased). Viimast seisukohta toetb veel see, et sisult on ju ideelise ühisarmeega olemas võimekus kaotatud alasid ka tagasi vallutada.
Sisuliselt nii palju kui ma soomlaste kaitsekontseptsioonist olen aru saanud (kasutaja Putkinen võib mind parandada), siis seal on sellised IFV ja MBT varustatud üksused taktikaliselt iseseisvad ajateenijatest formeeritavatest kergrelvastusega üksustest ning liiguvad suhteliselt iseseisvalt kustutades tulekahjusid (läbimurded) ja ning tehes ja toetades omapoolseid vasturünnakuid.
Teiseks sunnib sellise küllaltki arvestatava koguse tehnika olemasolu (suurusjörgud samad nagu Venemaa kasutas Gruusia vastu, ainult meeletult palju moodsam) võimalikul oponendil suuremate väekoondiste kasutamist, mis muudab raskemaks ühes teises teemas arutelu pälvinud üllatusrünnaku loomise (seda kardavad ka pindalalt tunduvalt suurmat puhvrit omavad soomlased). Viimast seisukohta toetb veel see, et sisult on ju ideelise ühisarmeega olemas võimekus kaotatud alasid ka tagasi vallutada.
Miks olen vastu sellisele ideele:
Kui üks asi on kõigi oma, siis ei ole see mitte kellegi oma.
Kes siis juhiks seda armeed?
Ehk, ma ei kujuta väga ette, et eestlastele meeldiks, kui seda juhiks mõni lätlane. Mingi belglane või jänki veel vähem.
Millised oleks kaitseprioriteedid?
Ehk, milliseid objekte tuleks kõige enam kaitsta. Loogiline oleks ju Leedu, kuna sealt kaudu peaksid tulema liitlased. Kellele jääb siinjuures see pulga halb ots? Meile.
Lisaks.
Juhul kui kaitseeelarve protsent oleks 2,5 saaks Eesti ka ise modernse väe üles ehitada. 100 moodsat tanki, 200 IFV-d, 100 APC-d jne. kõlavad küll toredalt, aga vabandust, see on lootusetult vähe, kui mingiks sõja tegevuseks läheb.
Tuletaks meelde, et sajast apc-st jagub 2-ele pataljonile. Kui pikk oli pataljoni rindelõik, seda kahjuks peast ei oska öelda, aga see ei olnud just väga pirakas. Eestil endal saab ju varsti olema juba üle saja APC, aga me siiski kurdame, et seda on lootusetult vähe.
Sama jutt kehtib ka 100 ühise tanki ja nende muude asjade kohta. Price-performance ei ole üldse meie mõistes tasakaalus. See oleks super idee, kui me kavatseme käia vaid missioonidel, aga see vist pole selle plaani eesmärk.
24 hävitajat 3-e Balti riigi peale oleks vähe. Kui mingi ühine armee teha, peaks igal riigil olema vähemalt 12, soovitavalt rohkem.
Venemaa kasutas neid vägesid Gruusia vastu, millega ühine piir on siiski oluliselt väiksem, kui see mis 3-e Balti riigiga on. Selleks, et asjal jumet oleks peaks tegelikult igal riigi kohta olema väljatoodud hunnik tehnikat.
Kui üks asi on kõigi oma, siis ei ole see mitte kellegi oma.
Kes siis juhiks seda armeed?
Ehk, ma ei kujuta väga ette, et eestlastele meeldiks, kui seda juhiks mõni lätlane. Mingi belglane või jänki veel vähem.
Millised oleks kaitseprioriteedid?
Ehk, milliseid objekte tuleks kõige enam kaitsta. Loogiline oleks ju Leedu, kuna sealt kaudu peaksid tulema liitlased. Kellele jääb siinjuures see pulga halb ots? Meile.
Lisaks.
Juhul kui kaitseeelarve protsent oleks 2,5 saaks Eesti ka ise modernse väe üles ehitada. 100 moodsat tanki, 200 IFV-d, 100 APC-d jne. kõlavad küll toredalt, aga vabandust, see on lootusetult vähe, kui mingiks sõja tegevuseks läheb.
Tuletaks meelde, et sajast apc-st jagub 2-ele pataljonile. Kui pikk oli pataljoni rindelõik, seda kahjuks peast ei oska öelda, aga see ei olnud just väga pirakas. Eestil endal saab ju varsti olema juba üle saja APC, aga me siiski kurdame, et seda on lootusetult vähe.
Sama jutt kehtib ka 100 ühise tanki ja nende muude asjade kohta. Price-performance ei ole üldse meie mõistes tasakaalus. See oleks super idee, kui me kavatseme käia vaid missioonidel, aga see vist pole selle plaani eesmärk.
24 hävitajat 3-e Balti riigi peale oleks vähe. Kui mingi ühine armee teha, peaks igal riigil olema vähemalt 12, soovitavalt rohkem.
Venemaa kasutas neid vägesid Gruusia vastu, millega ühine piir on siiski oluliselt väiksem, kui see mis 3-e Balti riigiga on. Selleks, et asjal jumet oleks peaks tegelikult igal riigi kohta olema väljatoodud hunnik tehnikat.
Need noklooma tõstatatud esimesed probleemid käisid ka mul endal peast läbi. Aga ma usun, et need on ühise tahtmise juures lahendatavad.
Aga selle väiksusega ma ei nõustuks- sama suur rasketehnika hulk oli Venemaal kasutusel gruusi vastu ja toimis. Sama suur rasketehnika hulk on tegelikult soomlastel ja nad loodavad sellega oma maa ära kaitsta. Lisaks on nende kasutatav tehnika meeletult vanem (Leo 2 vs K2 / K21 vs CV90 / 122mm vene liikurid vs Archer). Kui mass nii tähtis on saab ju midagi second hand turult tuua- kehvem aga samas number uhkem.Pindalalt on Soome suurem ja nende 54 Hornetit peavad ühe lennuki kohta ära katma suurema ala kui 24 F-35 puhul 1 lennuk Baltimaades. Kogu see väiksuse väite sisemine loogika kisub teemasse a la Venemaa tuleb tuhandete lennukite ja tankidega ning me lollid proovime siin vastu hakata 100MBT ja 200 IFV-ga. Ja kogu Gruusia sõda ju näitas, et ega Venmaal neid võitlusvõimelisi üksuseid nii jalaga segada ei ole. Seega kui mingiski piirkonnas või mõneski piirkonnas see tehnika hoiaks kinni ja suudaks edukalt vastu tegutsed arvestatavale väekoondisele oleks muudes lõikudes selle võrra kergem vastu hakata.
Ja see ühisvägi EI ASENDA minu nägemuses ühegi riigi armeed pigem on sellele täiendavaks toetuseks pakkudes toetust nendes võimekustes, kus muidu jäädaks selgelt oponendile alla. Ja see viimane missiooniarmee jutt- ÄRA PANE MULLE SÕNU SUHU. Kogus see idee on luua mingi konventsionaalse sõja võimekus 3e Balti riigile, et nad suudaks oma maad edukamalt kaitsta. Risti vastupidine missiooniarmee ideele.
Ja kust tuleb argument, et kui me kulutaks 2,5% SKPst sõjaväele suudaks mee sama suure armee / samal tasemel tehnikaga kokku panna. See eeldaks, et KÕIK senised kaitseväega seotud kulutused tuleks kuidagi ära kaotada.
Aga selle väiksusega ma ei nõustuks- sama suur rasketehnika hulk oli Venemaal kasutusel gruusi vastu ja toimis. Sama suur rasketehnika hulk on tegelikult soomlastel ja nad loodavad sellega oma maa ära kaitsta. Lisaks on nende kasutatav tehnika meeletult vanem (Leo 2 vs K2 / K21 vs CV90 / 122mm vene liikurid vs Archer). Kui mass nii tähtis on saab ju midagi second hand turult tuua- kehvem aga samas number uhkem.Pindalalt on Soome suurem ja nende 54 Hornetit peavad ühe lennuki kohta ära katma suurema ala kui 24 F-35 puhul 1 lennuk Baltimaades. Kogu see väiksuse väite sisemine loogika kisub teemasse a la Venemaa tuleb tuhandete lennukite ja tankidega ning me lollid proovime siin vastu hakata 100MBT ja 200 IFV-ga. Ja kogu Gruusia sõda ju näitas, et ega Venmaal neid võitlusvõimelisi üksuseid nii jalaga segada ei ole. Seega kui mingiski piirkonnas või mõneski piirkonnas see tehnika hoiaks kinni ja suudaks edukalt vastu tegutsed arvestatavale väekoondisele oleks muudes lõikudes selle võrra kergem vastu hakata.
Ja see ühisvägi EI ASENDA minu nägemuses ühegi riigi armeed pigem on sellele täiendavaks toetuseks pakkudes toetust nendes võimekustes, kus muidu jäädaks selgelt oponendile alla. Ja see viimane missiooniarmee jutt- ÄRA PANE MULLE SÕNU SUHU. Kogus see idee on luua mingi konventsionaalse sõja võimekus 3e Balti riigile, et nad suudaks oma maad edukamalt kaitsta. Risti vastupidine missiooniarmee ideele.
Ja kust tuleb argument, et kui me kulutaks 2,5% SKPst sõjaväele suudaks mee sama suure armee / samal tasemel tehnikaga kokku panna. See eeldaks, et KÕIK senised kaitseväega seotud kulutused tuleks kuidagi ära kaotada.
Vabandan, sain valesti aru siis ennem, mõtlesin, et ühine kõigi peale, ilma iga riigi oma armeeta. (kuigi, Leedu ja Läti oleksid oma praeguse palgaarmeega ikkagi kahtlased)
Aga, Soome puhul on vist teede tihedus piirijoonel oluliselt väiksel+ neil on mingid sood ja rabad seal, kui ma väga ei eksi. Ehk, neil peab see soomus kustutama tulekahjusid oluliselt väiksemas piirkonnas, samas kui meil on olukord teine. (Enamus sõjategevusest toimuks arvatavasti vaid Karjala piirkonnas)
Seetõttu ma olekski natuke kahtlev Soome mudeli üksühele ületoomisel. Meil on siiski kogu alal tihe teedevõrk, ja puudub ka selline kogus järvi.
Lisaks sellele, veel on Soomel vaid 1 kõrgeima tähtsusega piirkond, meil aga on neid vähemalt kolm.
Lisaks veel see väike asi, et me ei suuda isegi Baltbatiga hakkama saada korralikult (või nii kurjad keeled räägivad), samas siin fantaseerime ju lausa ühisest armeest.
Ja, juhul kui lisada kaitseeelarvesse viiendik, siis muutuksid ka praegu meile need kallid võimed jõukohaseks. Küsimus on lihtsalt selles, et ilma selle viiendikuta ei ole need meile jõukohased (vähemalt Kamina jutu järgi). Seda juttu, et selle lisamisega muutuvad need võimed jõukohaseks räägivad ka oluliselt targemad onud kui mina (näit Kunnas ja Trumm). See, et tankid tulevad on ju vist nagu suht teada juba, mitte küll uued, aga siiski väga korralikud tankid (tõenäoliselt tulevad nad koos IFV-dega kah). Seda ma pole kuulnud, et keegi väidaks et liikursuurtükid on meile kättesaamatud, lihtsalt ei ole veel pakutud selliseid elukaid ratastel(minu teada).
Isiklik arvamus on selline, et see 1 K2 ei võrdu rohkem kui 1,5 A4-ja on suht võrdväärne A6-ega. K21-e ja CV 90 puhul arvan sammuti, et vahe ei ole väga kolosaalne. Patria AMV on muidugi oluliselt parem loom kui Pasi, aga maksab ka ikka oluliselt rohkem.
Tunnistan, et olen eelarvamustega inimene, kes arvab, et meil ei ole vaja uusimaid vidinaid, vaid pigem natuke vanemaid, aga see eest rohkem, et oleks suurem võimalus, et need vajadusel ka õiges kohas oleksid.
Demagoogia valdkonda laskudes peaks need 24 hävitajat katma suurema piirkonna tegelikult, aga see selleks
Aga, Soome puhul on vist teede tihedus piirijoonel oluliselt väiksel+ neil on mingid sood ja rabad seal, kui ma väga ei eksi. Ehk, neil peab see soomus kustutama tulekahjusid oluliselt väiksemas piirkonnas, samas kui meil on olukord teine. (Enamus sõjategevusest toimuks arvatavasti vaid Karjala piirkonnas)
Seetõttu ma olekski natuke kahtlev Soome mudeli üksühele ületoomisel. Meil on siiski kogu alal tihe teedevõrk, ja puudub ka selline kogus järvi.
Lisaks sellele, veel on Soomel vaid 1 kõrgeima tähtsusega piirkond, meil aga on neid vähemalt kolm.
Lisaks veel see väike asi, et me ei suuda isegi Baltbatiga hakkama saada korralikult (või nii kurjad keeled räägivad), samas siin fantaseerime ju lausa ühisest armeest.
Ja, juhul kui lisada kaitseeelarvesse viiendik, siis muutuksid ka praegu meile need kallid võimed jõukohaseks. Küsimus on lihtsalt selles, et ilma selle viiendikuta ei ole need meile jõukohased (vähemalt Kamina jutu järgi). Seda juttu, et selle lisamisega muutuvad need võimed jõukohaseks räägivad ka oluliselt targemad onud kui mina (näit Kunnas ja Trumm). See, et tankid tulevad on ju vist nagu suht teada juba, mitte küll uued, aga siiski väga korralikud tankid (tõenäoliselt tulevad nad koos IFV-dega kah). Seda ma pole kuulnud, et keegi väidaks et liikursuurtükid on meile kättesaamatud, lihtsalt ei ole veel pakutud selliseid elukaid ratastel(minu teada).
Isiklik arvamus on selline, et see 1 K2 ei võrdu rohkem kui 1,5 A4-ja on suht võrdväärne A6-ega. K21-e ja CV 90 puhul arvan sammuti, et vahe ei ole väga kolosaalne. Patria AMV on muidugi oluliselt parem loom kui Pasi, aga maksab ka ikka oluliselt rohkem.
Tunnistan, et olen eelarvamustega inimene, kes arvab, et meil ei ole vaja uusimaid vidinaid, vaid pigem natuke vanemaid, aga see eest rohkem, et oleks suurem võimalus, et need vajadusel ka õiges kohas oleksid.
Demagoogia valdkonda laskudes peaks need 24 hävitajat katma suurema piirkonna tegelikult, aga see selleks
See mudelarmee retoorika ja 2% või 2,5% ei oma mitte vähimatki tähtsust kui ei muutu rõhuasetused, väljaõpe, hankekorraldus, esmane kaitsevõimekus, ajateenistuse maht, ebaproportsionaalsused ja euro-per-võimekus, ja edasi lahingukõlbeliste üksuste olemasolu vms. Ja tehnika ei asenda enamjaolt inimest.
Ma ei oskagi hea lugejana kommentida, kuhu sa oma teemaga tahad jõuda või kuidas sisulist arutelu siin luua...
Ma ei oskagi hea lugejana kommentida, kuhu sa oma teemaga tahad jõuda või kuidas sisulist arutelu siin luua...
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
setu palun loe eelnevad väited läbi ennem kui kirjutad.
2% + 0,5% idee on selles, et nö mudelarmee oleks täienduseks mitte aga iga riigi senise sõjaväe asenduseks, nagu nokkloom seda püüdis vist näidata tuues välja missiooniarmee argumendi.
Kogu teema idee oli näidata, et väikese ühispanusega on sellise orienteeruva võimekusega üksus loodav, lähtudes praegusest majanduslikust tasemest. Nagu mainitud detailne kava ei ole hetke arutelu piiridesse mahtuv teema. Peamine küsimus peakski olema, kas selline nö mudelarmee oleks ka sõjaliselt mõtekas. Minu hinnangul ta seda on.
2% + 0,5% idee on selles, et nö mudelarmee oleks täienduseks mitte aga iga riigi senise sõjaväe asenduseks, nagu nokkloom seda püüdis vist näidata tuues välja missiooniarmee argumendi.
Palu kirjuta oma mõte lahti, senisel kujul on ta minu silmis selge lahmimine. Kus ma olen väitnud, et väljaõpe ei ole tähtis, hanked ei ole tähtsad jne.. Ma olen lähtunud sellest et nii Saksamaa, Hollandi, L-Korea kui Prantsusmaa armees on arvestus relvasüsteemi kogu eluea hind: 40-50% soetushind + siis 50%-50% hooldus, väljaõpe ja jooksvad kulud personali le ning infra.See mudelarmee retoorika ja 2% või 2,5% ei oma mitte vähimatki tähtsust kui ei muutu rõhuasetused, väljaõpe, hankekorraldus, esmane kaitsevõimekus, ajateenistuse maht, ebaproportsionaalsused ja euro-per-võimekus, ja edasi lahingukõlbeliste üksuste olemasolu vms. Ja tehnika ei asenda enamjaolt inimest. .
Kui ei meeldi ära loe siis palun. Ma tahtsingi lihtsalt siia idee testimsieks püstitada. Detailsed kavad ei ole vist selle foorumi raames välja töötatavad.Ma ei oskagi hea lugejana kommentida, kuhu sa oma teemaga tahad jõuda või kuidas sisulist arutelu siin luua...
Kogu teema idee oli näidata, et väikese ühispanusega on sellise orienteeruva võimekusega üksus loodav, lähtudes praegusest majanduslikust tasemest. Nagu mainitud detailne kava ei ole hetke arutelu piiridesse mahtuv teema. Peamine küsimus peakski olema, kas selline nö mudelarmee oleks ka sõjaliselt mõtekas. Minu hinnangul ta seda on.
Niipalju kui kuulda on olnud, pole siiani kõik need kolhoosiettevõtted erilise elujõulisusega silma paistnud. Ka siinsel foorumil on sedasorti kriitikat olnud lugeda. Panustatav raha võiks vast siiski oma kaitsejõudude arendamises rohkem kasu tuua. Juhul, kui meil endil oleks kõik põhivõimekused olemas, siis võiks ju mõttega mängida, aga antud seisus, kus meil endil on puuduva loetelu suurem kui olemasoleva oma... 
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
meh, eriti sellised näidissovhoosid, kuhu kutsutakse Lätist ja Leedust ka asja kaema...
Kujuta ette, et saaksid hoopis olemasolevat turgutada 0,5%ga. Miks mitte FH70ned koos ELi "kahjuliku kobarmoonaga" - kuna aitame lepinguga liitujailt sellest lihtsalt vabaneda ning kingime oma väiksema kaliibrise haubitsatepere lõunanaabritele väljaõppeks. Ehk veel Saksa ja Hollandi reservi lükatud ÕT Gepard/Cheetahid, mis lisaks suudavad vaenlase raskemat moona õhust kinni püüda ja suudame ehk ka ise päeva lõpuks ellu jääda. Jah, muidugi M270ned täpsema moonaga ja võib juba öelda, et 0,5% on kümne aasta peale laiaks löödud.
Kujuta ette, et saaksid hoopis olemasolevat turgutada 0,5%ga. Miks mitte FH70ned koos ELi "kahjuliku kobarmoonaga" - kuna aitame lepinguga liitujailt sellest lihtsalt vabaneda ning kingime oma väiksema kaliibrise haubitsatepere lõunanaabritele väljaõppeks. Ehk veel Saksa ja Hollandi reservi lükatud ÕT Gepard/Cheetahid, mis lisaks suudavad vaenlase raskemat moona õhust kinni püüda ja suudame ehk ka ise päeva lõpuks ellu jääda. Jah, muidugi M270ned täpsema moonaga ja võib juba öelda, et 0,5% on kümne aasta peale laiaks löödud.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
SKP kohapealt võtan vea omaks- mälu pettis natuke (Arvasin peast Soome SKP sinna 20 000 USD kanti). Vabandan.
Aga kui sa Tommi nii jõhkralt ja lahmides siin välja tood "hulk jämedaid faktivigu" ehk siis kirjeldad, konkreetseltt, mis need ülejäänud "jämedad faktivead" on.peale selle eksitud SKP? (9 ja 7 milljonit oli minu arutluses vähemalt sama suurusjärk)
Aga kui sa Tommi nii jõhkralt ja lahmides siin välja tood "hulk jämedaid faktivigu" ehk siis kirjeldad, konkreetseltt, mis need ülejäänud "jämedad faktivead" on.peale selle eksitud SKP? (9 ja 7 milljonit oli minu arutluses vähemalt sama suurusjärk)
No ei ole võimalik... 100 tanki oletame... Kus baseeruksid? Kohe tüli majas... Kes keda käsutab? Kohe tüli majas... Sõjaolukorras saadavad parketikindralid üksteist epse ja lõpptulemus on a la Gruusia... Igal riigil olgu oma vägi, aga riikidevaheline koostöö peab olema parem, kui enne WWII... Muidu ei jõua NATO paksud enne kokku tullagi, kui meile on juba "Osseetiat" tehtud...
metsaline vot seda olen ise ka mõelnud et sinu pakutud probleemid võivad tõusta. Selle pärsast see idee ongi oleksoloogia all.. metsalise ideepunktide poolt räägib ka see, et seni on balti koostöö olnud Eesti poolt Soome poole kaldu ning Leedu poolt Poola poole kaldu.
Samas ma usun et need probleemid on lahendatavad. Olgem ausad, et kui mingi Baltikumi Osseetia peaks toimuma on arvatavasti olukord see, et NATO vaatab kõrvalt ning otsustab/kaalub/arutleb ning arvatavasti ka see tähendab arvatavasti ka seda, et kaks ülejäänud riiki vaatavad siis meie kolmikust pealt kuidas kolmanda territoriaalset terviklikust hävitatakse. Selline arvestatav ühisjõud on vähemalt heidutavaks tagatiseks selles suhtes et võimalik agressor saab 3 in 1 paketi.
3 autonoomse armee asemel osaliselt 1 üle minemise idee tekkis mul selle taustal, et ühes majandusalases artiklis oli analüüsitud riigi poolt tehtavate kulutuste piirväärtuse funktsioone erinevates valdkondades. Üheks neist oli ka sõjaväelised kulutused ning siin oli selgelt näha algselt aegalselt kasvav funktsioon, millele järgnes hüppeline kasv alles kulutuste juures, mis üksikult võttes Balti riikidele kättesaamatuks jäävad. Samas sotsiaalkulutused olid seal vist vastupidise käitumisega. Ma püüan selle paar aastat tagasi loetud artiklit üles leida aga mälujärgi oli tegemist küll korralikust peer review ajakirjast loetud kirjatükiga. Ehk nii ongi, et heaoluühiskond riigi poolsete teenustega on kääbusriigile nagu me seda oleme kättesaadav aga arvestatava kaitsevõime jaoks on vaja naabrimehega koostööd teha.
Samas ma usun et need probleemid on lahendatavad. Olgem ausad, et kui mingi Baltikumi Osseetia peaks toimuma on arvatavasti olukord see, et NATO vaatab kõrvalt ning otsustab/kaalub/arutleb ning arvatavasti ka see tähendab arvatavasti ka seda, et kaks ülejäänud riiki vaatavad siis meie kolmikust pealt kuidas kolmanda territoriaalset terviklikust hävitatakse. Selline arvestatav ühisjõud on vähemalt heidutavaks tagatiseks selles suhtes et võimalik agressor saab 3 in 1 paketi.
3 autonoomse armee asemel osaliselt 1 üle minemise idee tekkis mul selle taustal, et ühes majandusalases artiklis oli analüüsitud riigi poolt tehtavate kulutuste piirväärtuse funktsioone erinevates valdkondades. Üheks neist oli ka sõjaväelised kulutused ning siin oli selgelt näha algselt aegalselt kasvav funktsioon, millele järgnes hüppeline kasv alles kulutuste juures, mis üksikult võttes Balti riikidele kättesaamatuks jäävad. Samas sotsiaalkulutused olid seal vist vastupidise käitumisega. Ma püüan selle paar aastat tagasi loetud artiklit üles leida aga mälujärgi oli tegemist küll korralikust peer review ajakirjast loetud kirjatükiga. Ehk nii ongi, et heaoluühiskond riigi poolsete teenustega on kääbusriigile nagu me seda oleme kättesaadav aga arvestatava kaitsevõime jaoks on vaja naabrimehega koostööd teha.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 14 külalist