Etteennustus, eelaimdus või kaine prognoos?

[toomas tyrk]

Poolakate hindu vaadates paneb imestama Boforsi kõrge hind võrreldes 75 mm kahuriga ning Spitfire'i madal hind. Tekib kohe küsimus, millistest komplektidest käib jutt.

Bofors oli küll kallis toru. Kallim kui eestlaste valitud 37 mm Rheinmetall Borsig, aga ma kahtlustan, et Boforsi hind on koos rataslafetiga ning 75 mm Star on ilma lafetita.

Kui Spitfire'i hind on see, mis poolakatele öeldi 1939. a. (kui nad üritasid neid brittidelt osta), siis on see ilmselt ilma raadio ja relvadeta. Nagu ka eestlaste Spitfire'ite hinnad anti. Sest brittidel oli küll õigus Colt Browning'ut litsentsi alusel toota, kuid neil puudus selle kuulipilduja edasimüügi õigus. Euroopas oli see belglaste FN-il. Ning nende käest eestlased ka oma lennukitele kuulipildujad tellisid. Samuti võis Spitfire'i komplekteerida mitme erineva raadiojaamaga ning Vickers sellega ei tegelenud. Nagu juba mainisin - eestlased said oma lennukid Vickersi käest ilma relvade ning raadiojaamadeta. Ainult ühele lennukile pandi need katsetamiseks peale. Et testida, et need asjad ikka tegelikult ka toimivad.

Kui aga huvitavad eestlastele pakutud relvade hinnad, siis
37 mm Rheinmetall Borsig (lafetil) läks esimese ostu korral (1936) maksma 70 135 krooni. Ei viitsi praegu otsida, kas hiljem hinnad langesid.
Sama Rheinmetalli lepingu seletuskirjas oli antud ka 75 mm Schneideri õhutõrjekahuri hind (samuti lafetiga koos) - 170 000 krooni. Schneiderit eestlased ei ostnud, ja kui ma õieti mäletan, siis hilisemas võistluspakkumises loeti ta kallite hulka ning oli võrreldes Boforsi ja Kruppi 75 mm oluliselt kallim. Ei viitsi praegu otsima hakata palju see Kruppi 75 mm maksma läks. Aga rusikareegli järgi võiks vist arvestada, et 75 mm lafetil võiks olla ikka ca 2 x kallim kui samas konditsioonis 37 mm.
Võrdluseks veel - 40 mm Bofors ilma lafetita (osteti Eesti allveelaevadele) maksis 66 250 krooni. Ja nagu juba öeldud - sarnases konfiguratsioonis (rataslafetil) tuli ta 37 mm Rheinmetallist kallim.

Spitfire ilma raadio ning kuulipildujateta maksis eestlastele 225 700 krooni. Üks FN Browning maksis 2600 krooni. Seega lennuk + 8 kuulipildujat läks maksma 246 500 krooni. Puudu on veel raadio hind, mida ma jällegi ei viitsi otsida.

Need hinnad ei sisalda veel igasugu lisavidinaid. Rheinmetalli lepingus olid veel loetletud lasuraamid (mürsud käisid miskises vist 5 kaupa kassettis) ja mingid muud vidinad. Samuti tuli iga patarei peale veel 1 optiline sihtimisseade. Rääkimata autodest, mis kahureid ja laskemoona vedama pidid. Spitfire'id telliti ilma tagavaraosadeta. Need kavatseti tellida järgmise lepinguga, kui on selgunud nende reaalne vajadus.

Kui nüüd võrrelda siis hävituslennuki ja õt kahurite hindu, siis 1 Spitfire'i eest oleks saanud pool patareid (3 kahurit) 37 mm. Ja natuke oleks ka raha veel autode jaoks üle jäänud.

[Kapten Trumm]

Kui nüüd võrrelda siis hävituslennuki ja õt kahurite hindu, siis 1 Spitfire'i eest oleks saanud pool patareid (3 kahurit) 37 mm. Ja natuke oleks ka raha veel autode jaoks üle jäänud.

Mäletan, et seoses nende allveelaevadega oli siin jutuks ka 75 mm ÕT kahurite hind ja seal läksid need patarei komplektid päris kalliks ikka.
Tegelt oli tollasele perioodile iseloomulik, et kahurid olid lennukite hindadega võrreldes suhteliselt kallimad kui need oleks nt täna.
Lennundustehnika on kõvasti kallinenud, kahurid - mitte nii väga.

Samuti tuli iga patarei peale veel 1 optiline sihtimisseade

Jutt on ilmselt optilisest kaugusmõõtjast (selline pikk toru, millesse vaatleja keskelt sisse vaatas)?
Õhutõrjele tollal on iseloomulik, et kaliibri (laskekõrguse) kasvuga kasvas vajalik lisanänn hüppeliselt.
75/85 mm patarei juurde vajati tollal nii mõõteaparaati kui mehhaanilist tulejuhtimisarvutit, vastasel juhul ei olnud laskekõrguse realiseerimine võimalik.
37/40 mm piirdus optilise kaugus/kõrgusmõõtjaga ja 20 mm käis tollal juba "silma järgi" (nendel, mida muuseumis katsuda saab - nt Tartus - mingit ennetusautomaati ei paista olevat).

[toomas tyrk]

Kui aga huvitavad eestlastele pakutud relvade hinnad, siis
37 mm Rheinmetall Borsig (lafetil) läks esimese ostu korral (1936) maksma 70 135 krooni. Ei viitsi praegu otsida, kas hiljem hinnad langesid.

Veike viggade parantus. Hakkasin õt teema jaoks ülevaatlikku ostetud ja tellitud õt kahurite hindade tabelit tegema (http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 79#p347479) ning muuhulgas kontrollsin ka lepingute ja seletuskirjade hindasid. Lepingus olid hinnad antud detailselt iga positsiooni kohta, aga riigimarkades. Seletuskirjas üldised hinnad (lepingu kogumaksumus ja ühe kahuri maksumus) kroonides.

Neid hindu lahutades ja liites selgus, et 70 135 krooni läks maksma üks Rheinmetall Borsig rataslafetil koos kõigi lisavidinatega, milledeks olid - 1 komplekt tagavaraosi ja tööriistu kahuri jaoks, üks komplekt tööriistu ja tagavaraosi lafeti jaoks, üks tagavararaud ja 10 padruniraami. Kahur ise, ilma lisavidinateta maksis esimeses tellimuses 62 420 krooni. Ehk siis ühe Spitfire'i eest oleks saanud 4 kahurit, ja natuke oleks neljandast jäänud ehk puudu. Ühe ratta jagu...

[andrus]

Ehk siis ühe Spitfire'i eest oleks saanud 4 kahurit, ja natuke oleks neljandast jäänud ehk puudu. Ühe ratta jagu...

Soome õhutõrjesuurtükiväe efektiivsusest rääkides - ma olen sellest kaliibrite lõikes siin foorumil juba kirjutanud: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 11#p290611 ja mõni postitus edasi.

Nüüd on jälle ka seal teemas viidatud töö kättesaadav, lisa 221 algab siit: http://digi.narc.fi/digi/view.ka?kuid=1623086

ps.
kuna tegu on claimidega siis me räägime loomulikult "tinglikust efektiivsusest".