Etteennustus, eelaimdus või kaine prognoos?

[Satakas]

eks ta ole muidugi, et päike meile käegakatsutavat mõju avaldab aga see mõjutab meie elu ja tuleviku/olevikusündmusi veidi teisiti kui väidetavad astroloogilised mõjud.

astroloogia toimist on testitud loendamatu arv kordi. tõsisemad sellealased testid on ülesehituselt üldjuhul järgmised:

1) astroloogidele saadetakse hulk täpselt teada elukäikude ja psühholoogiliste profiilidega isikute sünniandmed. astrolooge muidugi ei teavitata, et tegu on testiga. pimendamiseks saadetakse samade isikute andmed mitmele stroloogile paralleelselt. seejärel võrreldakse saadud tulemusi reaalse isikuga ning ka omavahel.

2) ajalehes avaldatakse kuulutus, et astroloog koostab horoskoope. teenust lubatakse tasuta (suurema hulga testitavate saamiseks) tingimusel, et tellija täidab vastuseks küsitluslehe, kus kirjeldab kui täpselt see tema kohta kehtb. kõikidele tellijatele saadetakse vastuseks üks ja sama horoskoop.

esimesel juhul on siiani tuvastatud, et rääkimata sellest, et saadud horoskoobid väga harva reaalse isikuga kattuvad, ei kattu ka erinevate astroloogide horoskoobid kuidagi omavahel. see on aga väga oluline nüanss, sest annab tunnistust sellest, et astroloogias puudub konkreetne verifitseeritav joon, mida astroloogid järgima peaks. kogu horoskoobindus toimub astroloogi enda suva ja tõlgendusvabaduse põhjal. aususe ja objektiivsuse huvides on testidesse kaasatud ka automaatseid horoskoobimeistreid (arvutid).

teisel juhul näidatakse, et horoskoopide "paikapidavuse" peamiseks aluseks on horoskoobilugejate endi kujutlusvõime ja inimeste kalduvus confirmation bias'e tõttu leida väidevatalt nende kohta koostatud horoskoopidest asju, mis juhtuvad nende kohta käima ja möödalaske ignoreerida. samuti kujutatakse tihti lihtsalt ette, et see või teine omadus nende kohta käib, ehkki neutraalne kõrvalseisja kõnealust joont ei märka.

sai hiljaaegu osaletud pikaajalises vestluses ühe "tunnustatud" astroloogiga. tulemus ajas mul ajud valutama. inimene ei suutnud anda rahuldavaid vastuseid mitte ühelegi astroloogiat puudutavale küsimusele. kõik, mida ta tegi, oli täpselt samasuguse ümmarguse ja mittemidagiütleva möla ajamine, mida ta oli harjunud oma klientidele ajama. ta ei sutunud isegi astroloogia põhimõtteid sõnastada (noh, siinkohal tuleb muidugi tunnistada, et küsimused polnud ka päris õhtulehe stiilis, siirast kaasauskumisest ahhetavad, vaid kriitiliselt meelestatud inimeste hästi sõnastatud argumendid astroloogia toimimise vastu). muidugi ei ole see inimene mingiks kuldlõikeks, mis iseloomustab kõiki astrolooge ja kahtlemata on astroloogide hulgas ka üsna intelligentseid kodanikke. ja kõik nad on juba mitusada aastat oodatud esitama oma hobi toimimise kohta tõendeid esitama. siiani on ootmine olnud igatahes tulutu...
______

lühidalt: astroloogia on

[krizz]

II maailmasõdagi oli "etteennustatav". Tegelikult oli see juba Varsailles rahulepingusse "sisse kirjutatud", mil Saksamaa liiga nurka suruti. Mida teeb aga nurkaaetud kiskja?
Muidugi võib ka öelda, et uus maailmasõda oli sisse kirjutatud ka N Liidu internatsionaal-kommunismi, Hitleri "Mein Kamfi". Tegelikult on needki kaudselt-otseselt I maailmasõja lõpu ja Varsaille tulemid. Kuigi paljud uskusid, et I maailmasõda lõpetas igaveseks kõik sõjad Euroopas.
See siin on ajakirjandus, mida riikide luure tedais, seda võime vaid aimata. Ja siis mõne riigi juhtkond püüdis veel imestunud nägu teha, kui sõda lõpiks ukse ees oli ja nende riik selleks ettevalmistamata. See on nagu talvega Eestis, mis alati "ootamatult" tuleb



Corvusele aga niipalju, et ära püüa kõike kohe kauge ajaloo valguses näha. Tavainimese inforuum, milles ta elab, ei ulatu reeglina kuigi sügavale ajalukku. Enam-vähem teatakse seda perioodi, mille kaasaegsetega on kohtutud. Ajaloost võib muidugi kõike leida, ja paralleele tõmmata, kuid sageli on seegi puhas oleksoloogia ja hiromantia, seda enam, mida sügavamale ajalukku minna. Meie Eesti Vabariik algas 1918 ja sellest peaks meile piisama.
Riiklus on ikkagi see, kui riik toimid täisväärtuslikult, st. seadused ja ametit toimivad. Kõik muu on jama. Näiteks kas siis kestaks ka EV edasi, kui kõik eestlased oleks Siberi küüditatud? Et tähistaksime Siberis EV aastapäeva ilusti ja oleksime uhked? See ongi suurem vahe de jure ja -facto mõistete juures.

[Reserv]

http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=65431030

[Kapten Trumm]

Meil oleks siiski siin päris pika perioodi jooksul õige kasutada terminit "riigi juhtkonnad". Ja kust otsast sa võtad, et mõnele riigile tuli sõda nii ootamatult, et absoluutselt ettevalmistamata oldi? Minu teada oldi igalpool, kes rohkem kes vähem valmis...nagu tavaliselt

Kas see mitte meil sedasi polnud, et kui müüdi KV vana kola Hispaaniasse, tõstis riigikontrolör sulepea, et peaks asemele kohe ostma, aga rabelema hakati sellega paar aastat hiljem.
WWII ettevalmistusi muidugi päris väikeriikide tahte taha panna ei saa, esiteks arenes tollal sõjatehnika kohutava kiirusega ja teiseks hinnad lendasid taevasse ka.

[toomas tyrk]

Esiteks ei müüdud KV vana relvastust mitte ühekorraga, vaid seal oli kokku oma kümmekond erinevat tehingut, mis toimusid pika perioodi jooksul.

Samuti osteti ning telliti saadud raha eest (ning mitte ainult nendest tehingutest saadud raha eest) relvastust ning varustust mitmetest eri kohtadest mitmete erinevate lepingutega. Millede puhul olid ka tarneajad väga erineva pikkusega.

Nii et mitte kuidagi ei saa sellist üldistust teha. Lihtsalt uute tarnete vormistamine võttis ka oma aja. Ja uued relvad ei seisnud riiulis - peale tellimuse esitamist kulus veel oma aeg asjade kättesaamiseni.

Mingit paari aastat üldist istumist ei ole küll võimalik kusagil täheldada.

Kui näiteks ÕT teemat jälgid - esimesed uued ÕT kahurid osteti ära veel enne vanade mahamüümist. Mis - tõsi küll - oli pigem erand kui reegel...

[Kapten Trumm]

Mulle isiklikult tundub, et sündmuste käik jooksis Eestist ette (see pole mingi tõde, lihtsalt isiklik kõhutuul).
Näiteks hävituslennukite puhul kohtab kirjanduses ka viiteid aruteludest, kuidas need 40ndatel ka käravad.
Üks asi oli väikeriigi suutmatus relvastusralliga võidu joosta, teine teema oli see, et sõda võimalus juba 1939 sügisel uksele koputab, paar aastat varem ette näha ei saanud/suudetud.
Soomlased soetasid endale vähe algelisemad lennumasinad ja kui vaja, olid need olemas. Oli see kuues meel või lihtsalt läks nii, võta kinni. Või lihtsalt vedas.

[Kapten Trumm]

Mis puutub soomlastesse, siis neil lihtsalt vedas, et lennukid, millega võideldi Talvesõjas olid 30ndate keskpaiga hea tase. Meil aga taheti see "tase" jätta vahele ning minna edasi juba järgmisele 30ndate lõpu tasemele

Siin on muidugi veel üks nüanss, nimelt suurem enamus Soome Fokkeritest ehitati Soomes. Niiet tagantjärele tarkusena võib teoretiseerida (kas juhuse tahtel või mingi ettenägelikkuse ajel), et Soome mitte ainuüksi ei ajastanud lennukihanget paremini (vähemalt nii kukkus välja), vaid ka tegi kõik selleks, et läheneva maailmasõja kataklüsmid nende lennukite saamist ja pidamist eriti ei mõjutanud, sest Soome kontrollis lennukite toomist ise. Eestis seevastu oli vastupidi, toimus väikeses mahus isearetamine ja lõppeks osteti lennukid, sh ka lihtsamad tüübid, mida oli täiesti reaalne ise toota, osta oli vaja vaid mootoreid ja peenemaid komponente). Selle liigutusega sai Soome lennuväe osas tohutu eelise, nt suudeti üleval ja töökorras pidada ka NSVL trofeelennukeid, sh neid remontida ja juppe neile toota.

[andrus]

Milleks see 35 Soomes ehitatud Fokkeri peale keskendumine? Mida see meile näitab?
1.detsembril 1939.a. oli üldine seis selline: http://digi.narc.fi/digi/view.ka?kuid=1618571
ja 15.märtsil 1940.a. selline: http://digi.narc.fi/digi/view.ka?kuid=1618589

[toomas tyrk]

Kui nüüd täpne olla, siis Soomes ei olnud ehitatud mitte ainult 35 D XXI lennukit, vaid ka sellest 1939. a. nimekirjas toodud lennukeist 30 Fokker C X ning ilmselt enamus veel nimekirjas olnud Ripon'eid (1 osteti, ülejäänud toodeti kohapeal).

Blenheimid olid küll kõik ostetud, kuid koos tootmislitsentsiga. Nende tootmine ei olnud veel alanud (uus tehnoloogia VLT jaoks - alumiinimist pool-monokok kere), kuid järgnevail aastail toodeti ka suurem osa Soome lennuväe Blenheim'idest kohapeal.

Ehk lühidalt öeldes - Soome lennuvägi kavatses enamuse vajaminevaist lennukeist toota kohapeal. Kuigi see tegelikuses neil ei õnnestunud - suure tehnilise eelise see siiski andis. Ilmselt (kui poleks puhkenud suurt sõda) oleks järgmiseks otsitud ka mõni kaasaegne metall-konstruktsioonis hävituslennuk ja/või luurelennuk, mille tootmiseks oleks siis litsents hangitud. Kui tehnoloogia (Blenheime tootes) oleks juba olnud juurutatud.

Ka Lätis ja Leedus toodeti osa lennuväes kasutatud lahinglennukeist kohapeal. Siiski mitte nii suurtes kogustes, kui Soomes. Ning enamuse lennuväe omatoodetud lennukitega varustamisele seal siiski ei unistatud.

Mis puutub toorainesse, siis Eestis asus Lutheri vabrik, mis juba I Maailmasõja ajal tootis vineeri, mida lennukiehituses kasutati. Ja tootis seda ka hilisemal ajal ning ka eksportis edukalt.

Eestile oleks ilmselt olnud jõukohane toota puit- ja segakonstruktsioonis lennukeid (kuhugi sinna Fokker D XXI, Hawker HurricanE ja I-16 klassi välja), uuemate tehnoloogiate hankimine oleks ilmselt üle jõu käinud.

Miks Eesti ei seadnudki omale eesmärgiks kohapeal lahingulennukeid toota ning ka õppe-treeninglennukeid asuti tootma suht hilja - see oleks ilmselt omaette uurimisteema

[Kapten Trumm]

Miks Eesti ei seadnudki omale eesmärgiks kohapeal lahingulennukeid toota ning ka õppe-treeninglennukeid asuti tootma suht hilja - see oleks ilmselt omaette uurimisteema

Kas teile ei näi, et mitmete taoliste ürituste taga (nii tollal kui täna) on naiivne katse julgeolekut osta, kanaliseerides suuremaid summasid suurriigi relvafirmasse?
Soomlased olid lihtsalt praktilisemad (ja on seda ka täna), ostetakse seda mille hind ja omadused paigas on (nt Hornetite hange oli soomlaste jutu järgi esimene taoline, kus kasutaja sai valida ise eelarve piires), kui Gripen oleks suutnud paremat, siis oleks küsimuseta Gripen ka võetud (samaaegselt ei põlatud ära ka NSVL toodetud kraami DDR-ist). Ja kui sobivat asja pakkuda pole, toodetakse see ise omamaises relvatehases.

[Kapten Trumm]

Kui vaadata puutöö oskuste levikut Eestis ja seda, mida kodumaised konstruktorid saavutasid suhteliselt nigelate materjalidega (eelkõige kehvade mootoritega) lennukiehituses, siis on veider, miks Eestis ei võetud ette puitkonstruktsiooniga lahingulennukite ja nt torpeedokaatrite tootmist (need samuti telliti ju inglastelt).

Mille taha väikeriikide lennukiehitus tollal toppama jäi enamasti, olid need uue põlvkonna lennukimootorid.
Siin polnud niipalju probleemiks vineer, vaid mootorid, raadiojaamad, mingi osa hüdraulikast-pneumaatikast ja nähtavasti ka propellerid.

[toomas tyrk]

No igatahes juba 1922. a, kui Aeronaut oma lennukeid Dvigateli tehases ehitas, kasutati ka juba (jälle) Lutheri vineeri.

Postimehe artikkel samast aastast (numbri ja kuupäeva võin Sulle saata privas ) kirjeldab suht täpselt, kust mis pärit oli.

Lennukite ehitust juhendas sakslasest insener ja meister (tegelikult olid sissetoodud kõik eestöölised, vist 6 või 7 tk, kui mälu ei peta). Enamus kasutatud vineeri oli kodumaine, Lutheri tehase toodang, kuid osaliselt oli kasutatud ka välismaist vineeri. Kandvad osad valmistati mitmekordselt liimitud puidust. Puit oli kodumaine. Katteriie aga inglise päritolu. Samuti toodi sisse mootorid ning propellerid. Muud metallosad valmistati kohapeal.

Umbes samal ajal näitas huvi kodumaal ehitatud lennukeid saada ka lennuväe ülem Steinberg. Ajakirjas "Sõdur" ilmus artikkel "Lennukite ehitamisest Eerika töökodades", milles ta ja kaasautor (ei tule hetkel meelde, kes ta kaasautor seekord oli, aga artikli saab vast üles otsida Sõduri bibliograafiast) pakkusid välja, et Eerika töökodades (s.o. siis hilisem Arsenal) võiks valmistada maailmasõja aegsete saksa luurelennukite eeskujul lihtsamaid vaatlus- ja treeninglennukeid. Mootorid nende jaoks (samuti paarisaja hobujõulised maailmasõja-aegsed saksa mootorid) on lennuväel olemas, kere valmistamine tuleks märgatavalt odavam mistahes lennuki välismaalt ostmisest. Oma tehnilistelt näitajatelt jääksid lennukid küll alla kaasaegsetele võitluslennukeile, kuid oleksid täiesti piisavad vaatlejate väljaõpetamiseks ning lendurite ja vaatlejate treenimiseks.

Nii et ka lennuväe juhtkonnal oli tegelikult valmisolek kodumaal valmistatud lennukeid kasutada.

Kohapealse tehnilise oskuse olemasolu võis mõningast rolli mängida. Aga nagu näha - erasektorit see ei takistanud.

Ma kahtlustan, et soomlased ostsid samuti alguses kogu oskusteabe sisse. Ajajooksul oma kaadrit koolitades. Oleks eestlased ka 1922 alustanud kohe oma kaadri koolitamist...

[Kapten Trumm]

Ilmselt tolle perioodi taseme musternäidis mitte-superriigikide poolt:
http://en.wikipedia.org/wiki/PZL.37_%C5%81o%C5%9B
http://en.wikipedia.org/wiki/PZL.23_Kara%C5%9B

Näib, et lagi, mis mootoritest iseehitajatele riikidele kättesaadav oli tollal, oli Bristol Pegasus (samasugused mootorid olid ka Soomes tehtud Fokkeritel).
800-900 hj annab hävituslennukile tollase aerodünaamika juures kiiruse üle 400 kmh (mis Soome ÕV näitel on piisav, et mitte lendavaks märklauaks jääda)
Tollaste tehniliste võimaluste ja nõudmistega polnud 500 hj ringis enam konkurentsivõimelist hävitajat või kergepommitajat eriti teha võimalik, ainult õppe- ja vaatluslennukeid.

[Kapten Trumm]

Kokkuvõte teemast tavapärane: kes tahab väga (lennukeid või ükskkõik mida) ehitada, leiab võimaluse, kes tahab rahakohvreid inglise töösturitele viia lootuses julgeolekugarantiisid vastu saada, leiab põhjuse, et välismaalt osta. Kehtis nii tollal kui kehtib praegu

Vaadates, milliseid masiivseid asju võeti ette rannakaitse patareidega, soomusrongidega, relvastuse uurendamisega Arsenalis näib, et insenerid siiski leiti (või need, kes matsu jagasid).

[Kapten Trumm]

Ma ei rääkinud kosmoserakettidest, vaid tolle aja tehniliste võimaluste juures siin täiesti saavutatavatest asjadest.
Ei ole rääkinud nt allveelaevade ehitamisest, mis olnuks üle võimete.