Kaitseliit - oleksoloogia

[Mercurius]

Eestit kattev turvavaip?


Ärge saage minust valesti aru: au ja kuulsus tegijatele!
Kodanikuna aga tunnen piinlikust.
Ühe BTR asemel peaks Tartu maleval olema neid vähemalt (või veel parem roomikutel APC-sid) pataljonijagu.
Ärge nüüd hakake lamajat lööma, et mille arvelt. Seda kaklust peame ühes teises teemas.

[Tux]

Aga kas sa seda ka tead, et need KL BTR-d on korda tehtud ka meeste oma raha eest, s.t. varuosade jaoks on tulnud leida sponsoreid ja oma isiklikku rahakotti kergendada. Kust me leiame pataljoni jaoks remondiraha? Seda enam paar meest oma taskust kinni ei maksa, teeme üleriigilise korjanduse nagu kunagi oli allveelaevade ostmiseks? Kaitseliitlasena olen ma uhke, et sellised mehed on olemas, kodanikuna on mul piinlik...

[Mercurius]

Tean.

Nagu ma ütlesin: tegijatele au ja kuulsus
Samas on mul kodanikuna piinlik selle taustal kuulda eestit katva turvavaiba juttu.

No vat ei koo seda turvavaipa ainult sponsorite lahkuse ja isikliku tasku arvelt.

Selle malevates BTR-ide renoveerimisega seoses tekkis mul paar mõtet: üks ulmeline ja teine selline ...ee.., mitte nii umeline.

Mitte nii ulmeline:

Kui maleva nobenäpudele, kes KV vanad BTR-id on ära reneveerinud (tõestanud oma kvaliteeti), osta lisaks olemasolevatele KV omadele kasutatuid BTR-e ja eraldada remondiraha soomukite renoveerimiseks. Eesmärgiga liikuvamad meeskonnad / üksused killukindlaks muuta (Meditsiin, järelvedu, QRF, LJuPu, TT jne.)

Kui suurelt ette võtta, võibolla suudaks ka mõne jalaväekompanii ära soomustada.
Kui eriti suurelt ette võtta, siis äkki saaks mingi programmi alusel niimoodi "rahvasoomuki".


Ulmeline:

Niimoodi võiks maakaitsepataljonist ju isegi asja saada, kui pataljonis oleks lisaks tänastele veoautodele kümmekond APC-d(BTR-i), Milan (javelin), Mistral(Sergei) meeskonnad ja ...120mm MP M113... ning nende vahel kuulikindel side.

[Tux]

Vabatahtlikke leiaks kohe ja hulgaliselt, ma tuleks ja teeks ise ka midagi.... Kes raha leiab? BTR-e ja BMP-sid, MTLB-d saaks Slovakkiast ja Poolast paarkümmend tükki päris kindlasti. Pean vist miljonäriks hakkama, et selliseid projekte sponsoreerida.

[a11]

Ulmeline:
Niimoodi võiks maakaitsepataljonist ju isegi asja saada, kui pataljonis oleks lisaks tänastele veoautodele kümmekond APC-d(BTR-i), Milan (javelin), Mistral(Sergei) meeskonnad ja ...120mm MP M113... ning nende vahel kuulikindel side.

Niipalju relvastust ei saa ka maakaitsepataljonile anda ... hakkavad veel sõdima ...

[tommy]

Niipalju relvastust ei saa ka maakaitsepataljonile anda ... hakkavad veel sõdima ...

Niipalju relvastust saab maakaitsepataljonile anda küll. Ja tulebki.
Nii TTR-kompleksid, 120-mm. MP ja minupärast ka mingi kogus VSHORAD-süsteeme.
Ehk kõik mida täiskomplekse pataljoni varustus/relvastustabel ette näeb.

Aga et midagi anda, tuleb need pataljonid enne ka moodustada.

[Mercurius]

IMHO oleks sellise pataljoni selgroog just iseliikuv 120mm MP ja kuulikindel side maastikul olevate üksustega (minupärast kompaniist - lahingpaarini).

Ehk siis kui keegi vastast näeb, sätib ennast mugaval (võimalikult kaugel ) distantsil laskepositsioonile, kõllab traati, minuti-paari pärast, kui käkkid vastasele pähe kukuvad, laseb ka omad torud (kustiga kildu, TP2 ja kuulipildujaga tina, Milaniga raketi) tühjaks ja vahetult enne miinipildujate tulelööki tõmmatakse minema/vahetatakse positsiooni. Kui helikopter jälitama asub, siis susatakse sellele Mistral otsaette. Kui rünnatud vastane ise jälitama asub, siis on sellele juba ette mõeldud vastukäik: lõhkelaengutega varitsuse näol. Kui tagaajamist et tule, siis korjatakse varitsus üles või liigutakse natukene teisele positsioonile, kus analoogset rünnakut saaks korrata.

MP tulelöögi pikkus sõltub täpselt sellest, kui kiiresti vastane suudab iseliikuva miinipildujapatarei avastada ja vastu-tule avada. Vahetult enne selle ajaakna sulgumist peavad iseliikuvad miinipildujad positsiooni vahetama (sõidavad kilomeetri või pool siia-sinnapoole).

Ja siis, kui miinipildujad on uuel positsioonil uuesti valmis, kordub kõik taas. (kas sama rünnaküksusega või pataljoni mõne teise rünnaküksusega).

Kui jällegi tuleb keegi tulnukas miinipildujaid õhust kollitama: Mistral otsaette.

Kokkuvõte:
"iseliikuv" 120mm + kuulikindel side + lühiked, intensiivsed ja "ohutust" kaugusest tulelöögid võimalikult tihti.

(Mistrali asemel võiks muidugi olla Stinger vms., aga hetkel on olemas Mistralid ja väljaõppinud mehed reservis, keda maakaitsepataljoni mobiliseerida.)

[Feuchtwanger]

Iseliikuv 120 MP maakaitsepataljoni selgroona kõlab väga hästi - soomlastel-rootslastel on meie jaoks peamine mure (elavjõu hulk) lahendatud väga hästi:
AMOS süsteem, mis ühtedel Pasi (erinevad mudelid), teistel CV-90 baasil kasutusel
https://www.youtube.com/watch?v=upjNOEDkNp4
(lõpus graafika kirjeldab süsteemi peamist tugevust)

Süsteem võimaldab MRSI tuld (Pzh 2000 üks parimaid omadusi samuti) - ehk et üks kahe toruga masin annab miinipildujatuld nagu miinipildujarühm (aga vajalik meeste hulk on oluliselt väiksem!). Positsioonilt lahkutakse juba enne seda kui vaenlane üldse tule kaela saab (võib muidugi ka tuld jätkata, 24 lasku / minut on tulesagedus).
AMOS võimaldab ka tark-moona lasta, näiteks rootslaste Strix, mis on spetsiaalselt soomuse vastu mõeldud:
https://www.youtube.com/watch?v=oY9S-PcKLYs

Soomlaste seniste tellimuste põhjal on uus masin + torn tükihind ca 5,5 Meur, kui vanemaid Pasisid soetada ja torniga modifitseerida võiks olla odavam...? Igal juhul on platvorm meile tuttav ning väga tublid kaitseliitlased saavad kogu mehaanika poolega hakkama.
http://www.army-guide.com/eng/product1191.html

...loodetavasti pole ainult unistus.

[Mercurius]

Ma mõtlesin, et igale maakaitsepataljonile on 3x sellist juba ulme investeering:





Kui kaua üldse võtaks vastasel aega kolme laskva MP asukoha avastamine ja vastutule avamine? Ehk milline oleks MP tule ajaline aken?

[Mercurius]

Vaatasin neid Feuchtwangeri poolt viidatud liikuvaid pilte ja tekkisid mõned rumalad küsimused:

1. Kui 120mm MP pannakse rataste peale (M1129 Stryker, Pasi - XA-203), siis mis takistab miinipildujat lihtsalt auto kasti tõsta? Või autokasti, millel on tõstuki stabiliseerimis-käpad? Kui neid käppi on rohkem kui 2? Kuus näiteks? Miks ei või miinipilduja olla mingis stabiliseeritud järelhaagisel? jne.
Meenusid kohe setu pildid ja mudelid:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 7&start=75

Eriti vinge on see autokast kolme toruga. Kujutage ette, et neid autosid on kolm ehk üheksa toruga annab ikka sortse materdada
Ja siis kiiresti punuma




2. See MP tarkmoon. See on ikka killer. Istub tulejuht võssis ja nopib kolonnist masin-masina järel soomukeid. Miinipildurite ümberpaiknemise ajal joob rahulikult termosest kohvi Ma saan aru, et see tark-moon võtab tanke ka?

3. Kas seda tark-moona kannataks kasutada rannakaitsel mere pealt aluste jahtimiseks?

Seda AMOS süsteemi pannakse ka laevadele

[Mercurius]

[Kapten Trumm]

Selles Pannvaageni ja 120 MP koosluses pole midagi uut, meile tulnud Rootsi pannvaagenid just taolises kasutuses Rootsis olidki. Täna on Eestis nii pannvaageneid kui 120seid hulgaliselt olemas (põhiliselt Rootsi omad). Et meil pandi MP-d Unimogidele sappa, on meie enda tehtu. Eks põhjus ole selles, et pannvaagenid ei suuda ratasveoautosid kasutava pataljoni muu tehnikaga sammu pidada - rootslastel olidki vististi taolistes üksustes, kus veoautosid polnudki ja kus jalavägi vuras jalgratastel.

[vk1]

AMOS on suht nadi süsteem, põhjuseks arendajate soome ja rootsi suht õhuke rahakott. originaal-laskekiirust on poole alla tõmmatud, jne. soomlased ise promovad rohkem patria nemo-t (võib-olla selle pärast, et puhtalt soome toode), mis on tunduvalt lihtsam ja eeldatavasti töökindlam.

see pannvaagen/120mp või m113/mp kooslus on palju asjalikum, kuna mp suurim pluss ongi ju lihtsus?

võib-olla lihtsam võimalus oleks hoopis see, otseselt mõeldes küll fh-70-le ,kuid peaks olemas olema ka 120mp sütik, kuigi see eeldab digitaalset tulejuht.süsteemi
http://www.defenseindustrydaily.com/atk ... ery-07430/

[U-96]

Siin üks video ka kuidas M113-lt lastakse ja tabav kommentaar "Great system; simple cheap and deadly" !!!!
https://www.youtube.com/watch?v=3dsV6r4v4rY

[Kapten Trumm]

Niipalju relvastust saab maakaitsepataljonile anda küll. Ja tulebki.
Nii TTR-kompleksid, 120-mm. MP ja minupärast ka mingi kogus VSHORAD-süsteeme.
Ehk kõik mida täiskomplekse pataljoni varustus/relvastustabel ette näeb.
Aga et midagi anda, tuleb need pataljonid enne ka moodustada.

Taoline mõtteviis ongi meie Archilleuse kand. Pataljon, struktuur, exceli tabel, enne ei liiguta lillegi (isegi ajusid ei viitsi liigutada).
Rahuajal tundub jube elementaarne. Aga päriselus selgub, et plaan B puudub....ja rahuajal tehtud kastid on hulk fafaad.

Mis aga saab siis, kui nendest planeeritud SA pataljonidest tuleb pasuna hüüde peale kokku näiteks 39% isikkoosseisust?
Poolteist kompaniid näiteks. Viimases Sõduris öeldi, et õppekogunemisele ilmub pool, (kellest KV puhul on omakorda poole meelestatus selline, et pole sugugi kindel, et nad päeval X ilmuvad (jääb vaid oletada, milline on selle teise poole meelestatus, mis kohale ei ilmunud )

Ja ongi mõistus otsas.....harjumispärased piirid ühtäkki ei toida enam.....hirmus värk
Taoline mõtteviis ongi meie nõrk koht - mitte relvamägede puudumine.