Mis puutub KRK täpsematesse funkstioonidesse KL koosseisus, siis see on tõesti minu ja ilmselt ka paljude teiste jaoks veel suures osas küsimärk.
Sellises mahus nagu asju on kõike tehtud Kaitseväes, nad oma kaadri ja reservistidega kindlasti KL-is edaspidi tagada ei suuda. Pigem kaldun arvama, et KL KRK staap saab selline pool-sisekaitseotstarbeline kontor, millel on ka ratastele ja maastikule ümberpaiknemise võime.
Lahingkompaniide ülesanne peaks olema kõrvalsuundade (brigaadid põhisuunas) katmine, milleks võib olla vajalik neid nagunii üksikutena hajutada. Lisaks dessanditõrje - võib muidugi olla vajalik jõudude koondamine. Kompaniide pataljonina rakendamist antud staabi juhtimisel peaksin siiski kahtlaseks või kui seda tuleb teha, siis kompaniid toetavad end ise. Ainult operatsiooni põhine juhtimine ja koordineerimine läbi KRK staabi. Kui läheb madinaks koos brigaadiga, siis ilmselt tuleb allutada kas otse brigaadile või mõnele brigaadi pataljonile.
See variant ka, et kompanii võib imbuda (vajadusel rühma VG-dena) peale tungiva vastase tagalasse ja korraldada rünnakuid, varitsusi vms.
KRK staap peaks muidu koordineerima kriisi ajal koostööd ka politsei ja päästega. Sellega seoses hakkavad kõne alla tulema sisekaitsekompaniid, mida vaja omakorda KRK tasemel koordineerida. Sisekaitsekompaniidel peaskid täna ülesanded mõeldud olema ja eks need jätkuvad. Laias laastus tagalaobjektide valve ja julgestus ning vajadusel korra tagamine.
Olen aru saanud, et KV hakkab nüüd uue süsteemi järgi ise oma mobilisatsiooni läbi viima KL abita. KL enda teada aga tulevikus peale oma enda SA koosseisu kedagi lisaks formeerida ei plaani. Kuidas asi reaalselt kujuneb ja mis korraldused saavad olema, pole aga veel lõpuni selge.
Rühmade tasemele jäämist igal juhul ei toeta. Tuleb ikka kompanii rünnakut-kaitset punnitada ja sellega peaks järjekindluse jagumisel ka mäele saama. Minu nägemusel võiks see kompanii suure jama korral olla omakorda hajutatav rühma VG-deks.
KL malevates on kokku küll nii 12 000 kaitseliitlast, mis teeb keskmiseks arvukuseks 800, kuid võib vist liialdamata öelda, et KL SA struktuuris kasulikult rakendatavat seltskonda on poole vähem. 2 korralikku lahingkompaniid võiks heal juhul kokku saada vaid Tallinnas, Harjus ja Tartus.
Taani kodukaitse on ka muidu kompaniipõhine. Kokku on neil militaarses liinis u 45 piirkondlikku kompaniid (+ mere- ja õhuväe allüksused). Territoriaalseid juhatusi on 3. Peaks olema ka mingid pataljoni taseme asjad (23), kuid need on pigem erinevaid väeliike koordineerivad vahelülid nagu aru saan, mitte nö lahingstaabid. Lisaks on mõned vabatahtlikest kaugluurerühmad territoriaalsete vahelülide juures ja kõrgemal kaugluurekompanii.
Otseselt pole mul midagi KL pataljonide, kui lahenduse vastu, kuid arvestades olukorda ja võimeid see täna ega ka homme lihtsalt ei toimi.
Mis need jõukohased ülesanded siis on? Pastakate jagamine ?
Mingi vähemaktiivsem osa KL-ist on kindlasti suuteline ka kahjuks vaid pastakaid jagama. Mitte, et muud ei osataks, vaid muude ülesannete täitmiseks ei pruugi piisavalt rahvast kokku saada. Kui näiteks 250 liikmelisest malevkonnast saab õppusele kokku 25, siis see on asi, mille üle mõelda. Samas kui 125 liikmelisest üksikkompaniist on kohal 40, siis see on suht juba kõva sõna. Olen kokku puutunud mõlema variandiga. Tekibki küsimus, et mida näitab liikmete arv?
Olen täheldanud, et kui huvitavaid väliüritusi tehakse pisut tihedamini ehk 2 kuu tagant, siis nagu käiks ka rohkem rahvast kohal. Samas, kui teha iga kuu, siis jälle on liiga tihe. Oluline, et üritused oleksid hästi orgunnitud ja põnevad. Käärid aga tulevad sellest, et õppusi peavad planeerima ja valmistama ette vabatahtlikud ise ning nad ei jaksa seda sageli oma ajast teha.
Vabatahtlike kogu, kes teevad mis meeldib?
Ei, mitte seda otseselt. Teevad, mida suudavad ja kuhu võimed ulatavad.
Mis puutub juhtide väljaõppesse ja sellele kuluvale isiklikule ajale, siis siin pole midagi teha. Või nimetame mingeid jõuke aga rühmadeks ja jagudeks ning oleme rahul, et tegelikult keegi neid juhtida ei oska?
Vaata Hummel, mul on täiesti kama kui palju vabatahtlik oma aega kulutab.
Eks neid juhte leidub, aga küsimus on mitte oskustes, aga praktikas. Nagu mainisin, siis jao-rühma tase on KL-is täiesti rahuldav, sest rühmaõppusi ikka tehakse ja saadakse ning hoitakse ka vastavaid kogemusi. Kompaniiõppusi toimub aga väga harva ja seal on asi juba märksa ebakindlam.
Mis puutub vabatahtlike pealike ajakulusse, siis jah ei pruugi huvitada..., aga kui ikka üle pungestada, siis ühel hetkel võib inimene lihtsalt loobuda. Ei ole enam aega ja kõik. Kusjuures asemele pole sageli ka kedagi võtta. Lihtsam on teha vabatahtlikega mõõdukalt, aga kestvalt.
Noorte puhul on tegelikult küll pigem vastupidine efekt - mida sageldamini (asjalikult) rakendada, seda rohkem huvituvad. Kuigi eks seal ole ka oma piir.