www.militaar.net

Eilses Aktuaalses Kaameras oli kaks täiesti positiivset uudist samas uudisloos

1. KaMin soetab lähiajal neli kopterit, nendest ühe juba järgmisel aastal
2. Piirivalve lennusalk kavandatakse ühendada Õhuväega ja anda KV alla.

Viimane on selles mõttes kasulik käik, et piirivalvel pole küll mingit mõtet ühe töökorras lennuki ja ühe kopteri pärast pidada üleval eraldi struktuuri. Sama kuluks minuarust teha ka laevastikega - piirivalvele ainult maismaapiir. Mehed saavad tõsisemat praktikat ka, muidu Robinsonid tiirutavad niisama ja sõjalaevad mängivad vaid sõjamänge või seisavad lihtsalt kai ääres

Koperdiste uuendamine poleks küll paha mõte. Nendest vanadest võiks veel paar politseile anda (R44 ongi teatavasti politseikopter).

Minupärast võiks piirivalvele oma lennusalk isegi jääda, kui see baseeruks tegelikkuses Ämaris ja kannaks "armeekuube", mitte sellist totakat paabukirjumirjut. Pilootide väljaõpe peaks aga näiteks toimuma koos.
Teisest küljest võiks teha hoopis masinapargi ringijagamise. Piirivalvele vaid hädapärane kerge vaatluslennuk (Wilga) ja AN-2 -ed (ka ühendus saartega) ning KV-le ülejäänud tehnika. Reostusjärelvalve tuleb siin ka mängu.
Tegelikult pole ka paha, kui kõik Õhuväe alla kuuluks, sest õhupiiri valvamine käib nagunii militaarselt.

Laevastikega on nati keerukam. Piirivalve peab hoidma oma künasid mitmel pool laiali. Seda on Mereväel keerukam ja vastunäidustatum teha. Piirivalvele saab jätta puhtalt kerged patrullkaatrid, mis piiri lähedal tegelikuks operatiivseks kohalolekuks hädavajalikumad. "Veeväljasurve limiit" näiteks kuni 100 t (seega pikkus u kuni 30 m). Kõik suuremad künad jääksid aga Mereväele.

Ei ole see nii positiivne midagi, piirivalve kopter on ka päästekopter.Selle üleandmine KV alla toob kaasa käsuliini pikenemise.Merehädalistest teatatakse kõigepealt piirivalvele ja seejärel teatab piirivalve KV-le.

Ainuke häda on selles, et rublaaegsed vene asjad hakkavad õhtule saama ning igale ametkonnale eraldi lennukeid selleks, et need enamiku ajast lennuväljal seisavad - noo ma ei tea, kas selleks raha ikka on...?

Sellisel juhul peaks loomulikult ka vastutus minema üle ÕV-le.

Me pole kahjuks Nõukogude liit, kes pidas üleval lennumasinaid sisuliselt neljas erinevas õhujõus, VVS, PVO, armeiskaja aviatsia ja MVD. Või USA, kellel on ka sisuliselt neli õhujõudu.

Leedus näiteks polegi merepiirivalvet, vaid seda teeb merevägi ja midagi küll nagu juhtunud ei ole.

Lihtsalt ajad, kus iga ametkond sai odavaid kingitusi välismaalt ja rajas eraldi armee ("käsuliini lühendamise põhjendusel") hakkavad saama ümber. Ühtlasi saavad ümber varsti need vanad masinad ja paadid. Mis edasi? Uued maksava oi oi oi.....kui palju.

Üks Mi-8 võimekusega kopter maksab reaktiivhävitajaga samas klassis (loe paarsada miljonit) ja selliseid mänguasju igale ametkonnale eraldi osta põhjendusega, "operatiivsus" on väikeriigis naljakas.

Arenenud riigis ei peeta lennumasinaid, kui neil ei ole vähemasti 150 lennutundi aastas rakendust. Need on liiga kallid "igaks juhuks" angaaris hoidmiseks.

Inimest ohutusetagamiseks peab olema ikka operatiivsus esiplaanil.Eestis paraku on operatiivsus ammu tahaplaanile jäätud.Just selleks, et see säästab

Need praegused R44 aitaks kenasti piirivalvele otsingu lendujaoks. http://www.mil.ee/index.php?menu=ohuvagi&sisu=robinson

Laevastik võiks kah minna, siis oleks kõikide praeguste mereväe laevadega kah midagi teha. Praeguses piirivalves on isegi kuni 56m-ni küündivaid laevu: PVL-109 VALVAS. http://www.pv.ee/pvlyd/?id=4&keel=ee

Eelkirjutajaga täiesti nõus, Robinsonid ja enamus mereväe praegusi laevu on sõjalises mõttes üsnagi nullilähedase väärtusega. Piirivalves leiaks neile aga rakenduse.

Ega Eesti polegi eriti koptereid ostnud. Robinsonid saadi kingiks USAlt ja Mi- 8- d jäid NSV liidust.

Oleks aeg hankida mingi õige väärtusega kopterite salk.


Toon võrdluseks Eestiga Küprose andmed:

Maavägi:
145 tanki
492 soomukit
286 suurtükki


Õhuvägi:
12 lahingukopterit

Merevägi:
-
(pole vaja ka sest on olemas hea kaitsev õhuvägi.)



NB! Andmed on pärit 22. Juuni 2005 aasta Riigi Kaitsest.

Ning suuruse vahe on umbes 5 kordne Eesti kasuks!!!

Toon võrdluseks Eestiga Küprose andmed:

Maavägi:
145 tanki
492 soomukit
286 suurtükki


Õhuvägi:
12 lahingukopterit

-päris häbi hakkab

Kõige universaalsem kopter, mida praegu kuskilt saab on ilmselt Westland Lynx. Inglastel teeb see masin kõike - laseb õhk-laev tiibrakette (Sea Skua), ajab taga allveelaevu, laseb tankitõrjerakette (Tow), maandab dessante, peab sidet ja tagatipuks teeb päästetöid ka. Boonuseks veel see, et masin on maailmas üks kiiremaid ning minuteada ainuke selle klassi kopter, mis suudab surmasõlme teha.

Need omadused ei ole teoreetlised, sest nt laevade likvideerimise võimet on tulnud praktikas näidata nii Falklandil kui Lahesõjas.

http://www.army.mod.uk/equipment/ac/ab_lnx.htm

See on kahtlemata üks väärt masin ja 1 eskadrill lubaks katta jällegi 2 auku, mis on katmata a)kaugmaa tankitõrje b)rannakaitse. Lahingus proovitud asjad.

Mis see superkopter maksab kah?
kellel selle kopteri vastu huvi on siis vaadaku seda lehekülge(hinda sealt ei leidnud):
http://en.wikipedia.org/wiki/Westland_Lynx

Eilses Aktuaalses Kaameras oli kaks täiesti positiivset uudist samas uudisloos

1. KaMin soetab lähiajal neli kopterit, nendest ühe juba järgmisel aastal
2. Piirivalve lennusalk kavandatakse ühendada Õhuväega ja anda KV alla.

See liitmine pole veel kindel alles idee tasandil.
Igal juhul piirivalve on jõudnud KaMin-st ette ja peaks saama aasta lõpuks sellise vahendi kätte. http://www.aerospace-technology.com/projects/ab139/Seda on hädasti tarvis,et toime tulla saarte teenindamisega meditsiini lendude ja päästetöödega.

Eilses Aktuaalses Kaameras oli kaks täiesti positiivset uudist samas uudisloos...technology.com/projects/ab139/[/url]Seda on hädasti tarvis,et toime tulla saarte teenindamisega meditsiini lendude ja päästetöödega.

Need(see) võiks tulla militaar värvides, mitte nn. piirivalve värvidega.

liivhillar kirjutas:

Need(see) võiks tulla militaar värvides, mitte nn. piirivalve värvidega.

Vahet pole mis värvides need on aga käsuahel ei tohi pikeneda.Kui tekkivad vahelülid siis reageerimiskiirus kannatab.Praegu suhtleb merevalvekeskus otse lennuki või kopteri meeskonnaga.