Helikopterid

[rbl]

....siis saaks need ka hakkama päästeülesannetega. On kuvaldaga sääse tapmine minna UH-60-ga ühteainsat pilooti pardale vinnama.

Ei need ei saa hakkama universaalsete päästeülesannetega! Me ei räägi ainult ühe hävitaja piloodi päästmisest vaid ka palju palju gyproc-i mehi oleks vaja nende helikopteritega ära päästa, juhul kui mõni Tallinki küna peaks ühel heal päeval põhja minema. Sinna iseseisva kaitsevõime juurde kuulub ka korralik sisetuvalisus. Kui siseministeerium siseturvalisuse tagamisega üksi hakkama ei saa siis tuleb osa ülesandeid jagada kaitseministeeriumile.

[Roamless]

Bo-105P küll mingit merepäästet läbi ei vii ja ka lamavat ning arsti hooldust vajavat haiget ei transpordi. Küll oleks teine tera UH-1. Vajadusel külge raketid, vajadusel teed merepäästet jne jne. Odav, multifunktsionaalne jne jne. Saaks neid terve karja ühe UH-60 raha eest, arvatavasti ka upgrade-tud varianti.

[tommy]

Järsku peaks kõigepealt välja mõtlema prioriteedid ja alles seejärel hakkama vaatama, kuidas olemasolevate vahenditega neid prioriteete rahastada. Ja loomulikult tuleks need prioriteedid ka ühiskondliku rahu huvides kõva häälega välja öelda.

No ei saa aru, kas mõni mängib lolli või ongi....
"2008 aastal koostatud paberit oled lugenud......??
Prioriteedid seal ilusasti kirjas. Millele loodeti toona ka rahalist katet leida...

.Kaitseväe side- ja luuresüsteemid
.Ämari Lennubaas
.Jalaväebrigaad kui maaväe peamine löögiüksus
.Mehhaniseeritud üksused(soomus)
.Õhukaitse
.Tankitõrje tugevdamine
.Suurem tähelepanu Kaitseliidule
.Merevägi(kaatrid)
.Õhuvägi(kopterid)

Ja natukene (üldsõnalist)selgitavat juttu...
http://www.mod.gov.ee/files/kmin/nodes/ ... 10_est.pdf
On olemas ka...

Võimed, mis on riigikaitseks vajalikud, kuid mida pole võimalik
saavutada järgmise kümne aasta jooksul. Sellisteks on näiteks
kuni 70-kilomeetrise laskekaugusega reaktiivsuurtükkide süsteemid
ning pealveesihtmärkide hävitamiseks vajalikud raketisüsteemid.
Taoliste võimete arendamine saab kõne alla tulla pärast 2018.
aastat või juhul, kui mõned arendatavad projektid peaksid kujunema
planeeritust tunduvalt odavamaks

Ja põhineb Eesti kaitsevõime nii iseseisval kaitsevõimel kui ka koostööl liitlastega....

[tommy]

Küsimus pole mitte ühe ja teise vana ja väsinud kopteri ostmises, vaid kontseptsioonis.

Ma kasutasin lahingukopterite näidet vaid selleks, et illustreerida (vahel) kuni kümnekordset erinevust relvasüsteemi juurutamise reaalsel maksumusel ja tavakodaniku sellekohasel arvamusel. Kes oma teadmisi tihti Wiki laadsetest infokogumikest ammutab...
Et lisaks "puhastele" lahingukopteritele eksisteerib ka lihtsamaid/odavamaid(seetõttu ka vähemvõimekamaid) võimalusi, seda tean ma niigi...
Kindlasti teavad seda ka eesti õhuväelased ja muud temaatikaga tegelevad sõjaväelased/ametnikud...

[Kapten Trumm]

Bo-105P küll mingit merepäästet läbi ei vii ja ka lamavat ning arsti hooldust vajavat haiget ei transpordi. Küll oleks teine tera UH-1. Vajadusel külge raketid, vajadusel teed merepäästet jne jne. Odav, multifunktsionaalne jne jne. Saaks neid terve karja ühe UH-60 raha eest, arvatavasti ka upgrade-tud varianti

.

Missa räägid

[Roamless]

Vist eksisin, sest vaatasin pildi järgi Bo-105P suurust. Aga arvan endiselt, et moditud UH-1 oleks parem variant. Põhjendan ka natukene oma arvamust. Olen näinud kunagi Soomes lähedalt MH-6 (või oli OH-64 krt seda enam mäletab) üht varianti ja oli ka seal UH-1 mingi versioon. Pildi järgi Bo-105P meenutab just seda MH-6, kuhu taha meditsiinipersonali ja haiget küll ei istuta. Ok, see Bo-105P on tõesti suurem, kuid suurõnnetuste korral on tegu ikkagi liiga väikese kopteriga. Moditud UH-1 (see nn terava ninaga) aga sobiks minu isklikul arvamusel hästi Eesti Kaitseväele nn multitasking rolli.

[Kapten Trumm]

Kindlasti teavad seda ka eesti õhuväelased ja muud temaatikaga tegelevad sõjaväelased/ametnikud...

Peaasi, et saaks suure ja parima ja võimalikult paljude LCD ekraanidega.
Augusta oma tüüpilises rollis, kus ta vägev salong enamvähem tühi on, on täna kuvaldaga sääse tapmine. Selleks, et vedada ühte kanderaami, piisab poole odavamast kopterist.
Samamoodi on sääse taptmine Augustaga mööda metsa eksinud seenemutte taga otsida, jukerdada 18 millise küllalt suure ja januse kopteriga mööda metsasihte ja elektriliinide vahel kui seda teeb 3 milline MD-500 märksa odavamalt ja väiksema riskiga (mida tegelikult ÜV Robinsonid tegid). Ja mis veel - selliseid saab ühe Augusta eest 5-6 tükki osta, mida ei saa alahinnata selle hiljutise hooldus- ja saadavusfiasko valguses.

Küll aga tekib nende pisikeste ühe inimese pääste võimeliste mikrokopteriga probleem nende kasutamisel Afganistanis ja muudes taolistes kohtades, kus vajatakse suuremat lennuraadiust ja -kõrgust.

[rbl]

Missa räägid

See kopter ei tegele merepäästega vaid teostab meditsiinilist transporti. Viib paar autoõnnetuses viga saanud patsienti kiiresti haiglasse. Vene keeles cанита́рная авиа́ция on selle asja nimi!

Samamoodi on sääse taptmine Augustaga mööda metsa eksinud seenemutte taga otsida, jukerdada 18 millise küllalt suure ja januse kopteriga mööda metsasihte ja elektriliinide vahel kui seda teeb 3 milline MD-500 märksa odavamalt ja väiksema riskiga. Ja mis veel - selliseid saab ühe Augusta eest 5-6 tükki osta, mida ei saa alahinnata selle hiljutise hooldus- ja saadavusfiasko valguses.

Selliseks otstarbeks on meil juba Robinson R-44 ammu olemas. Ei ole tarvis hakata kirvega kurge püüdma.

[Actual]

... kole vajalik transpordikopterite projekt, mis maksab võrreldavaid summasid näiteks lihtsamate reaktiivmiinipildujate või kergete rannakaitserelvastusega (sh mõnekilomeetrise lennukaugusega juhitavate rakettidega) - mis mingil põhjusel on ülejõukäivad...

Vaatate liiga kitsast pilti ja see eksitab ning keeruline on eristada olulist ebaolulisest Mõelgem korraks sellele x päevale, kui ülekaalukas vaenulik naabrivägi võtab Eesti suunal sõjatee ette. Nagu Gruusia sõda ilmekalt näitas, on vaenulik naabervägi võimeline vajadusel tegutsema kiiresti ja otsustavalt. Erinevalt Gruusiast on Eestil omad plussid ja miinused sarnases olukorras toimetulemiseks. Suurimaks plussiks võib pidada NATO julgeolekugarantiid, mis heidutavale mõjule omab ka reaalset sõjalist võimekust (paraku üsna tõenäoliselt NATO sõjaline vastulöök ei ole otsustav ega ka kiire), miinuseks on Eesti territoriaalne väiksus, kus kiirmarsi korras siseneva vaenlase vastu, jääb vastupanu organiseerimiseks väheks nii aega kui ruumi. Mida see tähendab, see tähendab seda, et esimese asjana tuleb valmis olla evakueeruma, ja tegema seda kiiresti. Piltlikult öeldes, juhtkonna poolsed mobilisatsioonikäsud ja muud käsud antakse samaaegselt kohvrite pakkimisega Kas arvate, et kohvritega joostakse laevale või rannikule mõnda paati ootama - kindlasti mitte, kõige kiirem ja efektiivsem viis evakueerumiseks oleks kasutada koptereid... Ei saa pahaks panna, et nii mõeldakse, poliitiline juhtkond ei pea mõtlema ainult digilaigule, kahuri kaliibrile või moodsale raketile, vaid peab mõtlema ka riikluse jätkusuutlikusele, vajadusel ka eksiilis. Et seda võimaldada, tuleb riikluse kandjad, transportida sõjalavalt koos lähedastega ohutusse kohta.
Me ei tahaks ju, et meie valitsusjuhti ja teisi tegelasi vaenlane ajaks taga nagu kärnaseid koeri, tirides neid välja truupidest (hr Gaddafi) või maaalustest onnidest (sm Saddam)
Minu arvates on maksumaksja rahapaja käsutaja kopterite soetamisel lähtunud täitsa mõistetavast loogikast

[rbl]

Aga arvan endiselt, et moditud UH-1 oleks parem variant.

Kahjuks neid ei toodeta enam. Kasutatud USA UH-1 või Hollandi AS532 Cougar-it vaevalt, et ostama hakatakse. Arvatavasti saaks see olema ikkagi midaigi täiesti uut: EC-725, AW-139M/AW-101 või siis UH-60. Tõenäoiliselt eelistatakse siiski mõnda oma kohalikku Euroopa tootjat. Nii, et kas EC-725 või AW-139M/AW-101 oleks minu pakkumine. Kuna Siseministeeriumil on olemas juba AW-139 siis võib see täiesti vabalt olla AW-139M.

[hillart]

[allatah]

Loota sealt mingeid täpsemaid detaile leida....
Selleks luuakse hiljem juba konkreetsemad töörühmad, kes asjaga süvitsi tegelema hakkavad...

Ja see töörühm hakkab antud valdkonda lähemalt uurima ning leiab peagi, et on vaja moodustada komisjon, kes peab hindama uuritava objekti (näiteks tanki) Eestis kasutamise võimalusi. Komisjoni peab 2 kuuga suutma töörühmale esitada esialgse ülevaatliku analüüsi tanki otstarbest maailma sõjatandritel ning võimaluse korral ka selle kasutamisest Eestis. Kui kuskil vahepeal pidurit ei tõmmata, jõuab töörühm umbes kahe aasta pärast järeldusele. Järeldatakse, et kohe kui me oleme ehitanud valmis vastavad hoiustamisplatsid ja koolitanud välja 50 eksperti, kes peavad kõik saama kogemusi vähemalt kolme tanke kasutava riigi armees, võime hakata take ostma. Kuid viimasel hetkel taibatakse, et õige pea on valmimas uus 10 aasta arengukava ning allesjäänud 1,5 aastaga ei jõuta oma tööd lõpuni viia. Selleks et jätta mulje asjalikust tööst, öeldakse meile aastal 2020, et praeguste hindade juures on tankide hange ebamõistlik ning vajadusel saab neid võtta NATO ladudest.

[Lemet]

Ja kuskil aastal 2030 kirjutab hallihabemeline Militaarneti veteran kasutaja "allatah":
"...ja kui nad surnud pole, siis tegelevad nad siiani soomusvõimekuse (vms) loomisega..."

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ja kuskil aastal 2030 kirjutab hallihabemeline Militaarneti veteran kasutaja "allatah":
"...ja kui nad surnud pole, siis tegelevad nad siiani soomusvõimekuse (vms) loomisega..."

Ja nii ongi

Elik siis kaitseväe praeguses (ja ilma edasiminekuteta) infraprobleemide ning palgaolude sasipuntras ei paista seal horisondil küll mingeid uusi võimekusi

Infraprobleemid: Tallinna kitsad liga-logalinnakud, lahenduseta Jägala ning kasutu keskpolügoon
Palgaolud: müstiliste erialavorstide ülemaksmise valguses jätkuv kaitseväe (põhi)kaadri äravool

[setu]

Tommy, mind jätab totaalselt leigeks, mis uues SKAKis kirjas on. Pigem huvitab just see, mis sealt välja on jäänud. Ja ma ei ole ainuke, kes nii mõtleb.