www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 15 Okt, 2019 12:08

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 111 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 8  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 04 Nov, 2011 9:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Osa III

Teeme korraks pausi operatiivtegevusse, sest suure kiiruga jäi vahele "päev enne".

Olukord relvastuse, varustuse ja üldise lahinguvalmidusega meenutas mõneti EV oma 30ndate lõpus, kus jäädi piltlikult oma rahapakkidega hiljaks. Sõjalis-poliitilisse olukorda ilmus tõsisem kõrbelõhn esmakordselt 2016. aastal, mil VF hakkas taas läbi viima reservõppekogunemisi ning lõi Lääne sõjaväeringkonnas Peterburi ja Pihkva oblastites strateegiliste tehnika- ja varustuse reservide arvelt kolm täiendavat kadreeritud motolaskurbrigaadi ja ühe tankibrigaadi. Üks kadreeeritud suurtükiväebrigaad, ülal nimetatud taktikaliste rakettide üksus ning kaks õhudessantbrigaadi olid juba eelnevalt olemas. Viimati nimetatud suurtükiväebrigaad läbis 2016-2018 kolm täiemahulist reservõppekogunemist.

Ülalnimetatud liikumised ei jäänud mõistagi Eestis märkamata. Paraku oli ressursiraamistik piiratud ning aeg liiga lühike, täeilikult valmis olid uutest relvasüsteemidest üksnes enne kõrbelõhna tekkimist soetatud ülalnimetautud tankitõrjerelvastus, kolm keskmaa õhutõrjesüsteemi NASAMS patareid (millest oli väljaõpe tehtud ühe isikkoosseisule) ja täiendavalt soetatud 25 Mistrali laskeseadet koos 100 varuraketiga. Piltlikult öeldes tuli tõdeda NSVL "ajaloolaste" tarkust "ajalugu jättis liiga vähe aega". Katsed 2016. aastast alates forsseerida varustuse ja relvastuse soetamist ei andnud sõja puhkemise hetkeks tulemusi, sest relvad olid kas tellimuses, tellimused üles öeldud, väljaõpe pooleli ja parimal juhul võis kasutada teatud komponente. Juurde suudeti soetada põhiliselt laskemoona olemasolevatele relvasüsteemidele, millega kasvas lahinguvaru kõikides artiklites ca 30 päevani. Puudus oli endiselt sidesüsteemidest, veokitest, kaudtulerelvadest. Põhiline kokkuvõte oli, et käes olid peamiselt odavad relvad, mida suudeti osta rahuaja ressursside juures ning lahinguvalmis olid need, mis olid lihtsad õpetada.

Totaalkaitse oli jäänud suures osas ainetuks sõnamulinaks, suurematesse linnadesse jõuti küll paigaldada sireenisüsteemid, kuid tsiviilelanikonna teavitamine massimeedia kaudu lonkas endiselt tugevalt, samuti oli nullilähedane töö evakuatsiooni, hädaolukorra varude ning varjendisüsteemiga, mida takistas Päästeameti jätkuv alarahastamine ning keskendumine tsiviilõnnetustele. Ei aidanud ka siseministeeriumi allasutuste harjumuspärane katse oma planeerimisvigu ja vähest militaarvalmisolekut KL kraesse veeretada, sest tulenevalt olukorra teravnemisest olid KL liikmed juba koormatud sõjaliste tegevustega ning kaitseministeerium keeldus nappusele viidates oma ressursse andmast. Puudulik oli ka andmebaas rekvireeritavate ressursside, eriti sõidukite osas, sest kaitseministeeriumi katsetele selles osas mingit sundi võimaldavat korda kehtestada töötas justiitsministeerium isikuvabadusele viidates usinalt vastu. Üksikute "katastroofiteoreetikute" hoiatused, et sellise andmestiku põhjal kulub mobilisatsiooniks arvatust kauem ning mõne päeva pärast hakkavad sõidukite puudusel tekkima probleemid tsiviilelanikkonna toitmisel, kõlasid enamasti kurtidele kõrvadele.

Jätkub.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 04 Nov, 2011 16:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Dets, 2005 17:39
Postitusi: 935
Meie oma kodukamara Tom Clancy on vist leitud 8) :D. Sa Trumm võiksid natuke pikemalt ja põhjalikumalt ette võtta, sest tundub, et annet ja viitsimist ning teadmisi on. Siis saad romaanivõistlusel koos Kunnasega ulmežanris konkureerida :mrgreen:. Ei, igati mõnus lugemine on, anna aint minna!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 05 Nov, 2011 22:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 26 Mär, 2011 20:53
Postitusi: 130
Esimesed 2 Trummi osa on kuidagi tuttavad Kevadtormi stsenaariumist, ma olin valmis juba kirjutama, et pole vaja jätkata, Kevadtormi stsenaariume oleme lugenud kõik (vist?). Aga siis tuli muidugi mõneti erinev taust 3. osa näol. Hm...
Kuid mul tekkis üks küsimus: alati kirjutatakse neljast motolaskurbrigaadist, kes meid võiksid rünnata. Kas kodanikud spetsialistid suudaksid täpsemalt ka markeerida, millistest brigaadidest konkreetsemalt juttu on (no kui just brigaadi numbrit ei oska öelda, siis vähemalt, kust nad kohale tuuakse)?
Lugupidamisega,
Bokser


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 06 Nov, 2011 17:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1519
Asukoht: Tallinn
Larry kirjutas:
Meie oma kodukamara Tom Clancy on vist leitud 8) :D. Sa Trumm võiksid natuke pikemalt ja põhjalikumalt ette võtta, sest tundub, et annet ja viitsimist ning teadmisi on. Siis saad romaanivõistlusel koos Kunnasega ulmežanris konkureerida :mrgreen:. Ei, igati mõnus lugemine on, anna aint minna!

Juba mõtlesin, et mina olen tark, aga tuleb välja, et Larry on veel targem. Aga mida veel vaja - päris ilukirjanikku, kes mõtleb välja ja siis kirjutab sisse inimesed ja nende loo + paneb (koos Kapten Trummiga!?) ilukirjanduslikku vormi mõned situatsioonid ja protseduurid (nt VG varitsus või snaiperitiimi tegevus). Ja tuleb, tuleb - Tom Clancy "Red Storm Rising" maarjamaaline analoog, küll ta tuleb

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 06 Nov, 2011 19:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Jaan, 2005 16:02
Postitusi: 3153
Asukoht: Tallinn
Tsiteeri:
Kuid mul tekkis üks küsimus: alati kirjutatakse neljast motolaskurbrigaadist, kes meid võiksid rünnata. Kas kodanikud spetsialistid suudaksid täpsemalt ka markeerida, millistest brigaadidest konkreetsemalt juttu on (no kui just brigaadi numbrit ei oska öelda, siis vähemalt, kust nad kohale tuuakse)?


See on ju ilukirjandus, mitte olukora analüüs. Igasuguste prognooside tegemine ja muu sarnane käiks just-kui mingi teise teema alla.
Oli siin alles hiljaaegu üks mees mingi teise teema all, kes kangesti tahtis, et talle igasugu erinevaid stsenaariume koos detailse analüüsiga ette loetaks, kuid kelle palvetele millegipärast keegi vastu tulla ei tahtnud.

Seega - see on ilukirjandus, ja sellisena seda ka võtke. Nautige teemaarendust ja kauni eesti keele rakendusi! Tõega kohe.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2011 1:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Jaan, 2006 15:10
Postitusi: 2925
Asukoht: Kodutares
Kolm on kohtu seadus...

Tsiteerin kolme arvamust, millega ka minu oma kokku langeb!

Tsiteeri:
Krt see on hästi kirjutatud.
Ja tundub üsnagi tõene…

Aga muidu jään kamraad Trummi edasisi kirjutusi ootama, tõesti nauditav lugeda

Seega - see on ilukirjandus, ja sellisena seda ka võtke. Nautige teemaarendust ja kauni eesti keele rakendusi! Tõega kohe.

Autoreid pole vaja kaugelt otsida, vaid mõned postitused kõrgemalt.

Samas on mul moderaatoritele või autorile ettepanek:
teha eraldi teema, sest hetkel on TK kirjeldus tulevikust justkui teise teema sees :scratch:

Aga Trummile nobedaid näppe ja mõttelendu!

terv
o

_________________
Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.
Frederic Manning


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2011 10:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Osa IV

(lühidalt, aega pole eriti kirjutada)

Hiljem kogeti, et hädaolukorra süsteemi ja kaitseväe nõrk seos tekitas probleeme juba esimestel sõjatundidel, kui vastase pommid polnud veel ühelegi tsiviilrajatistele kukkunud. Teemast ette rutates ütleme kohe ära, et vastane esialgu ei rünnanud elutähtsat tsviilinfrastruktuuri, esiteks polnud tal selleks piisavalt vahendeid, teiseks loodeti kiire välksõjaga panna EV valitsus sundseisu (ja liitlased sündinud fakti ette).

Probleem tekkis sealt, kus seda oodata ei osatud - peale esimeste sõja märkide ilmnemist (mida asusid operatiivselt kajastama kõik meediakanalid) puhkes seninägematu paanika kõikides asustuskeskustes, mis jäid pealetungi suunale. Narva, Tartu, Võru, Kohtla-Järve ja nii edasi - ühel hetkel ummistusid maanteed kümnetest tuhandetest põgenikest. Vastupidisest arvestustele, et enamik inimesi jääb oma kodudesse. Põgenesid isegi Ida-Viru muulased, ilmselt vene telekanaleist nähtud 1994. a Groznõi mälupiltide ajel. Kaos oli kirjeldamatu, avariides puruks sõidetud ja põlevad autod, maha jäetud varanatuke, laiaks tallatud inimlaibad - ühesõnaga vaatepilt ei jäänud maha sellest, mida vanavanemad mäletavad WWII aegadest. Vahe oli ainult selles, et kui vanasti istus ühel hobuvankril (ja hõivas 10 meetrit teed) talupere oma 6-10 inimesega, siis nüüd istus igas autos 1-2 inimest ning arusaadavalt paralüseeriti liiklus põhimaanteedel esimeseks paariks ööpäevaks.

Ei saa väita, et kaost oleks saanud täielikult vältida, kuid ühe kitsaskohana selgus, et täielikult puudusid plaanid (isegi teoreetilisel tasemel), kuidas liigutada 300 000 inimest ööpäevaga
200 km kaugusele ja juhitamatu mass, mida ei suutnud peatada isegi relvad - rajas enesealalhoiuinstinki ajel omale ise teed hädaorust eemale. Meenutame, et kogu suurt võimutäiust omanud NSVL sõjalise tsiviilkaitse juures suudeti sama ajaga evakueerida Pripjati linn, kus elas umbes 50 000 inimest ja seda olukorras, kus autod olid vähestel (seega ei ummistanud need teid) ning kus kiiresti suudeti rekvireerida üle 1000 autobussi. Õnneks ilmutas vastane niipalju humaansust, et ei kihutanud ründelennukitega kolonnide kohal (korras lennukeid oli vaja mujal) ega külvanud neid tinarahega üle. Nagu ka eespool öeldud sai, ei rünnatud ega blokeeritud esialgu sildu ja viadukte, seega see tohutu kolonn sai omal teosammul (umbes 20 kmh) suhteliselt segamatult liikuda.

Järgneb

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2011 12:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5579
Üks pilt Padaorust :mrgreen:

Pilt
image host

Dunkirk

Pilt
image host


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2011 13:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Orkaan Katariina evakuatsioon autodega, mis ummistas kõik teed
Pilt

Vaadake tee peale jäänud autode arvu ja teisendage see nt üherealise Tartu-Mäo tee konteksti.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2011 14:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Teeme väikse kohvipausi ja jätkame.

Osa V

Vastase motiivid ja eesmärgid

2018. a suvise konflikti (seda nimetavad järeltulevad põlved Teiseks Vabadussõjaks - vastava keelekomisjoni ettepanekul kirjutatakse see tulevikus läbiva suurtähega) põhiline rahvatarkus oli "rumal õpib oma vigadest, tark teiste omadest" ja see tarkus leidis kinnitamist enam kui piisavalt. Nimelt oli kogu "kaitse" ehitatud üles reale postulaatidele, mis tegeliku elu katseid ei läbinud.

Sõja puhkemisele ei eelnenud mingit siseriiklike pingete tõusu, "maskirovka" oli tasemel, veel eelõhtul käisid vastaspoole initsiatiivil algatatud kõnelused täiendava Narva silla rajamiseks ning piirikontrolli lihtsustamiseks. Koalitsioonipoliitikud lootsid neid tulemusi rakendada oma valimisvankri ette ning lasid end labasel kombel uinutada. Teiseks uinutas valvsust regioonis asuvate vägede pidev liikumine piiri taga, mis alates 2013. aastal oli muutunud rutiinseks. Tulenevalt ajateenistuse ümberkorraldustest vastase armees lõppes teenistusaeg umbes samal ajal (jaanipäeva paiku) kui Eestis ja sellele eelnes regionaalne suurõppus Severo-Zapad, mida traditsiooniliselt peeti piirialade läheduses. Ainus, mis konfliktide tekke teooriast seekord vett pidas oli juhuse ärakasutamine, seoses euroala kriisi ja majanduskrahhiga podises Euroopa piires mitu pisemat konflikti ja NATO riikide võitlusvõimelised väed olid 90% ulatuses hõivatud. Seega suutis vastane tagada strateegilise üllatuse osava diplomaatilise ja sõjalise maskeeringu kasutamisega ning oma väikese vastase valvsuse uinutamisega. Analoogselt käitusid muide ka jaapanlased Pearl Harbouri eel, jagades "rahumedaleid" ja jutustades igikestvast stabiilsusest Vaiksel ookeanil.

Oleks ilmne liialdus öelda, et asi oligi täielik ootamatus. Infot tilkus mõistagi läbi mitmetest kanalitest ja põhiliselt jäi silma lahingumoona tavatult suur vedu, seda tehti küll öösiti, piiritaguste informaatorite eest seda varjata ei õnnestunud. Eesti tehniliste luure vahenditest oli vastasel küllalt hea ettekujutus ja neid õnnestus suures osas vältida. Karuteene tegi ka operatiivsügavuse luuret võimaldavate lennuplatvormide puudus, NATO Euroopa väejuhatus keeldus neid provokatiivsusele viidates Eestisse saatmast. Peale info jõudmist poliitilisele tasandile aga järgnes eimillegitegemine, sest poliitikud ei usaldanud ohvitsere, ohvitserid ei usaldanud poliitikuid ning poliitikutele tilgutati vajalikus koguses vastase maskirovkat. Lisaks puudusid need arvatud "ohu märgid".

Vastase arvestus oli lihtne - viia läbi ootamatu sõjaline operatsioon eesmärgiga likvideerida võimalik NATO platsdarm Peterburi külje alt. Tegevuse tempo pidi muutma võimatuks reservarmee tõhusa kasutamise (mille lahinguvalmiduse saavutamiseks kulus vähemalt nädal, osade kategooriate puhul ka üle kuu), valmidusüksused tuli sõjaliste vahenditega neutraliseerida ning sõjalise katastroofi ohus tuli Eesti valitsusele esitada oma ultimaatum. Nõuti Eesti väljaastumist NATO sõjalisest tegevusest, Ida-Viru autonoomse oblasti loomist, kus 51% volikogudest tulnuks Venemaalt ning Muuga ja Paldiski sadamate tähtajatut rendileandmist. Kaitsevägi tuli demobimiseerida kuni rahuaja arvukuseni. Põhiline nõudmine oli rohkem kui 10 aastat Eestis elanud muulastele Eesti kodakondsuse andmine. Põhimõtteliselt on stsenaarium tekitada midagi Moldova taolist. Sõjalist ohtu kuni oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseni NATO-lt ei nähtud, sest sealsed väed olid hõivad Balkanil ning Baskimaal puhkenud konfliktides, lisaks terendas silmapiiril konflikt Iraaniga, kes oli 2015. aastal viinud läbi esimese tuumakatsetuse ja alustanud keskmaarakettide tootmist.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2011 15:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
Tooks välja mõned selle jutu nõrkused:

1. Peale Poola invasiooni (ka siin olid tegelikud pinged mõnda aega õhus) ei ole tänapäevane Venemaa (ja NSVL) ei enne ega pärast rünnanud mitte ainsamatki vastast ilma kasvõi näilist legitiimsust püüdmata. Põhjus selleks on asjaolus, et näilise legitiimsuse ja propaganda abil on lihtsam kohalikku elanikkonda hiljem ohjes hoida. Puhas vallutussõda toob kaasa pikaajalise ja tugeva sissisõja, mis võib osutuda üsna kulukaks. Lisaks põhjustab see sisepoliitilisi pingeid, mida ei saa tähtusetuks pidada isegi diktatuuri puhul. Eesti puhul oleks piisav kiiresti konfliktseks muutuv ja inimohvreid tekitav 16 aprilli tähistamine (näiteks). Venelastel on eriline anne selliste varioperatsioonide loomiseks

2. Kogu jutt on kirjutatud Eestikesksest vaatevinklist. Moskvast vaadates on Baltikum üks punt ja see võetakse kas tervikuna või ei hakata üldse nokkima.

3. Baltikumis tuleks esimene maismaavägede löök ilmselt Läti pihta (õhurünnakud toimuksid üle Baltikumi). Läti ründamise eelis (nimetet riigi nõrga kaitsevõime ja madala kaitsetahte tõttu) on operatsiooni suhteline kiirus ning vajaliku taktikalise paindlikkuse tagamine. 24 tunniga on ilmselt saavutatud olukord, kus Eestil ja Leedul on väga vähe piirilõike, mille võib tähelepanuta jätta.

4. Kõige lihtsam oleks hoopiski alustada (Eesti puhul) kiirest erivägede dessandist Tallinnale koos kiire Toompea vallutamise, valitsuse võimalusel pantvangistamisega ja sinna kindlusesse barrikadeerumisega.

5. EKV vähese mehitatuse ja aeglase manöövervõime tõttu on otstarbekas luua mitmeid lahingukoldeid ning üritada saavutada läbimurre ootamatust suunast. Näiteks kogu Tallinn- Narva maantee läbi sõitmise asemel oleks arukas üritada viienda kolonni ja õhudessandi abil vallutada Silllame sadama ja maabuda seal. Veel parem oleks maabuda Muugas.

Ka jääb arusaamatuks, et kui nõudmised Eestile siiski esitati, siis millal seda tehti? Nii kiire algusega sõjategevuse käigus oleks sääraste nõudmiste esitamine mõttetu. Pigem sooviti ehk kirjutada, et "nõudmised, mida sooviti esitada". Samas on selge, et planeeritud kiire sõjalise edu saavutamisel oleks paika pandud omapoolne valitsus ning mingeid nõudmisi ei esitatagi.

Lisaks tekib küsimus NATO koha pealt. NATO riigi ründamine on väga tõsine asi, mistõttu tuleks veidi täpsemalt kirjutada lahti see osa, kes, miks ja kuidas ikkagi otsustas mitte reageerida ning millised riigid selle peale NATO-st välja astusid. Sest artikkel 5 mitterakendamine sõjalise rünnaku korral "pehmete" põhjendustega tähendab automaatselt alliansi lagunemist - organisatsioon kaotab lihtsalt kogu tegevuse mõtte.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2011 16:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26704
Kilo Tango kirjutas:
Tooks välja mõned selle jutu nõrkused:
1. Peale Poola invasiooni (ka siin olid tegelikud pinged mõnda aega õhus) ei ole tänapäevane Venemaa (ja NSVL) ei enne ega pärast rünnanud mitte ainsamatki vastast ilma kasvõi näilist legitiimsust püüdmata. Põhjus selleks on asjaolus, et näilise legitiimsuse ja propaganda abil on lihtsam kohalikku elanikkonda hiljem ohjes hoida. Puhas vallutussõda toob kaasa pikaajalise ja tugeva sissisõja, mis võib osutuda üsna kulukaks. Lisaks põhjustab see sisepoliitilisi pingeid, mida ei saa tähtusetuks pidada isegi diktatuuri puhul. Eesti puhul oleks piisav kiiresti konfliktseks muutuv ja inimohvreid tekitav 16 aprilli tähistamine (näiteks). Venelastel on eriline anne selliste varioperatsioonide loomiseks


Nõus, muidugi arvesta, et tegu ilukirjanduse, mitte analüüsiga.


Tsiteeri:
2. Kogu jutt on kirjutatud Eestikesksest vaatevinklist. Moskvast vaadates on Baltikum üks punt ja see võetakse kas tervikuna või ei hakata üldse nokkima.

3. Baltikumis tuleks esimene maismaavägede löök ilmselt Läti pihta (õhurünnakud toimuksid üle Baltikumi). Läti ründamise eelis (nimetet riigi nõrga kaitsevõime ja madala kaitsetahte tõttu) on operatsiooni suhteline kiirus ning vajaliku taktikalise paindlikkuse tagamine. 24 tunniga on ilmselt saavutatud olukord, kus Eestil ja Leedul on väga vähe piirilõike, mille võib tähelepanuta jätta.


1939. aastal oli kuupäevi vaadates selline loogika - Baltikumist oli Eesti kõige ohtlikum (eelkõige koostöö Soomega), ka võimaldas Eesti kukkumine survestada nii Soomet kui lõunanaabreid (vaata nüüd paktide sõlmimise järjekorda).

Õhurünnakud üle Baltikumi ja Läti invasioon on meie suhtes kõige rumalam, mida teha saaks, sest isegi kui 24 h võetakse maismaapiir enda kontrolli alla, siis 24 tunniga jõuab juba ühte-teist organiseerida. See on kõva äratus ilma kohese tegutsemiseta.

Tsiteeri:
4. Kõige lihtsam oleks hoopiski alustada (Eesti puhul) kiirest erivägede dessandist Tallinnale koos kiire Toompea vallutamise, valitsuse võimalusel pantvangistamisega ja sinna kindlusesse barrikadeerumisega.


Valitsus muide pole kaitsmise seisukohast eriti määrav, ma usun, et sellises olukorras jätkub KVJ-l piisavalt julgust ise tegutseda.

Tsiteeri:
5. EKV vähese mehitatuse ja aeglase manöövervõime tõttu on otstarbekas luua mitmeid lahingukoldeid ning üritada saavutada läbimurre ootamatust suunast. Näiteks kogu Tallinn- Narva maantee läbi sõitmise asemel oleks arukas üritada viienda kolonni ja õhudessandi abil vallutada Silllame sadama ja maabuda seal. Veel parem oleks maabuda Muugas.


Milleks? Vähe mehitatud ja aeglane EKV ei jõuagi suurt midagi mobiliseerida ja vastane üritab esimese 36 tunniga otsustavat edu saavutada (et omi tingimusi siis esitada).

Tsiteeri:
Ka jääb arusaamatuks, et kui nõudmised Eestile siiski esitati, siis millal seda tehti? Nii kiire algusega sõjategevuse käigus oleks sääraste nõudmiste esitamine mõttetu. Pigem sooviti ehk kirjutada, et "nõudmised, mida sooviti esitada". Samas on selge, et planeeritud kiire sõjalise edu saavutamisel oleks paika pandud omapoolne valitsus ning mingeid nõudmisi ei esitatagi.


Jutus on sõjategevus hetkel alles piiri ületamas. Esitati siis, kui vastasele hakkas tunduma EV seis lootusetuna.

Tsiteeri:
Lisaks tekib küsimus NATO koha pealt. NATO riigi ründamine on väga tõsine asi, mistõttu tuleks veidi täpsemalt kirjutada lahti see osa, kes, miks ja kuidas ikkagi otsustas mitte reageerida ning millised riigid selle peale NATO-st välja astusid. Sest artikkel 5 mitterakendamine sõjalise rünnaku korral "pehmete" põhjendustega tähendab automaatselt alliansi lagunemist - organisatsioon kaotab lihtsalt kogu tegevuse mõtte.


Rünnatava uusliikme jänni jätmine toob kaasa hullemal juhul asja lõhenemise uusliikmeteks ja vanaliikmeteks. USA, GB, Merkozy - nende ühishuvid ju jäävad. Ei lagune ta kuhugi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2011 16:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
Kapten Trumm kirjutas:
1939. aastal oli kuupäevi vaadates selline loogika - Baltikumist oli Eesti kõige ohtlikum (eelkõige koostöö Soomega), ka võimaldas Eesti kukkumine survestada nii Soomet kui lõunanaabreid (vaata nüüd paktide sõlmimise järjekorda).

Õhurünnakud üle Baltikumi ja Läti invasioon on meie suhtes kõige rumalam, mida teha saaks, sest isegi kui 24 h võetakse maismaapiir enda kontrolli alla, siis 24 tunniga jõuab juba ühte-teist organiseerida. See on kõva äratus ilma kohese tegutsemiseta.


Siiski-siiski. Asja point oleks selles, et tühise taktikalise üllatusmomendi kaotus asendatakse olulise territoriaalse võiduga. Arvestama peab sellega, et märklaual oleks kindlasti ka Leedu ning lisaks võivad venelased karta Poola poolset initsiatiivi võtmist vastutegevuseks. Ei maksa unustada, et Poola peab Baltikumi oma tagahooviks.

Tsiteeri:
Valitsus muide pole kaitsmise seisukohast eriti määrav, ma usun, et sellises olukorras jätkub KVJ-l piisavalt julgust ise tegutseda.


Siiski-siiski. Pealinna südame hõivamine seob väga olulise osa niigi hõredast ja killustatud vägedest sellega, et takistada väljamurret. Lisaks on tegemist lipuküsimusega.


Tsiteeri:
Rünnatava uusliikme jänni jätmine toob kaasa hullemal juhul asja lõhenemise uusliikmeteks ja vanaliikmeteks. USA, GB, Merkozy - nende ühishuvid ju jäävad. Ei lagune ta kuhugi.


Ei ole see asi nii lihtne midagi. Ka Poola omab arvestatavat sõjalist võimekust ja võib pidada Baltikumi kui oma tagahoovi kaitsmist oluliseks. Lisaks peab Rootsi Baltikumi oma puhverterritooriumiks ning võib üritada sekkuda moel või teisel. Soome sekkumine tähendaks ilmselt sõjalist riigipööret aga kes teab.

BTW. Ma saan suurepäraselt aru, et tegu on ilukirjanduslikku laadi foorumipostitusega, mitte sõjalise analüüsiga. Sestap ei oota ma ka, et sa minu märkuste peale oma lugu muudaksid. Pigem pean vajalikuks teha vahemärkuseid, mis lasevad asju ehk ka teisest valgusest paista.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2011 18:56 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1353
Otot, laseme trummil jutu lõpuni kirjutada. Põnev lugemine isegi kui ma ei nõustu paljude jutu alustega..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2011 23:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Juul, 2008 20:32
Postitusi: 1440
KiloTango
Tsiteeri:
Näiteks kogu Tallinn- Narva maantee läbi sõitmise asemel oleks arukas üritada viienda kolonni ja õhudessandi abil vallutada Silllame sadama ja maabuda seal. Veel parem oleks maabuda Muugas.



KiloTango, viiendat kolonni äkkrünnaku või muu sellise kindla rünnaku vormi puhul kasutada on tegelikkuses kahtlase väärtusega - kuigi seda "viiendat kolonni" ei tohi alahinnata, siis igasugune nö. massile ülisalajase informatsiooni jagamine seab suure küsimärgi alla iga operatsiooni kordamineku.

Pigem nõustun antud juhul KptTrummiga, et ka suurem osa muukeelsest elanikkonnast liigub siiski sõja hirmus lääne poole, paigale jääjaid tabab aga rünnak tõenäoliselt mõlemalt poolt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 111 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 8  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt