www.militaar.net

Nohh - näete, just see mida ma räägin!
Kommentaarid venekeelse keskhariduse kohta väga hästi näitavad et seda lõpetamist soovib ikkagi enamus eestlastest, mitte nüüd see on mingi Lukase või Aaviksoo kinnisidee.

Aga täpselt samamoodi, pehmelt öeldes, reserveeritud suhtumine Eestisse ei ole V.V.Putini või D.A.Medvedevi iskiklik kompleks (meil siin tihti üritatakse otsida mingid põhjusi - kas see, et Putini isa oli peaaegu surma saanud sõja ajal Eestis või mingi muu), vaid ikkagi venemaa valijaskonna kindel soov.

Ja millegipärast ma arvan, et need kes praegu reaalselt võitsid valimised, näiteks LDPR ja KPRF, ja samuti need keda nende valimisteni pole lastud, ehk, Limonov ja Co, on võrreldes Putiniga palju radikaalsemad.

Ning nagu ma olen öelnud, erinevalt Putinist need ei ole niivõrd konksu otsas Lääne riikidel. Putin on nagu koer kes palju räuskab aga ei hammusta. Sestap...Gunvor ja Santorini ja luukeresid oi kui palju...

Tasub ainult kuulata, millised avaldused need tegid nii Pronkssõduri kui ka Gruusia kriiside ajal.

Ise enesest võimalus, et Putini võimu lõppemisega tekib Venemaal jälle järjekordselt kümme aastat segast aega. See oleks võib olla Eestile head, kui siiski see võimalus ei ole väga suur. Aga kes teab...

Kulla Deniss, kui 20 aasta jooksul pole suurem osa "vašego brata" suutnud keelt ära õppida...mis variant siis veel oleks? Lisaks veel see, et riik pole tõepoolest nii rikas, et kaht paralleelset haridussüsteemi ülal pidada. Liiatigi pole mõtet hämada hetkel venekeelse hariduse keelustamisest, vaid 60 % ainete eestikeelsest õppest.Kakskeelsus nagu seda venekeelne seltskond mõistab, tähendab meil ju ikkagi seda, et venelased räägivad edasi vene keelt ja aborigeenid peavad olema suutelised nendega vene keelt purssima. Mitte nagu nende poolt pidevalt toodav Soome näide, kus rootsikeelsel vähemusel pole probleeme soome keelega.

Unustame selle keele teema ära, ma ei taha sellel teemal vaidlema. see on just näide sellest, et poliitikud kunagi ei tee midagi ilma, et sellel poleks rahva poolehoiu (ok, maksude ja enda palkade tõstmine ma silmas ei pea)

Fakt on see, et Eesti ja Venemaa vastuolud on objektiivsed ning ei sõltu Putinist või kellelgi veel.

Läheb Putin - tuleb keegi teine ning nii kui nii asi taandub sinna kus see on.

Kulla Deniss, kui 20 aasta jooksul pole suurem osa "vašego brata" suutnud keelt ära õppida.

Suurem osa neist hoiab Putjale pöialt, omab auto salongis Georgi linti ja unistab aja tagasitulekust, kus nad olid privilegeeritud klass. Õnneks pole kõik sellised, aga on tõsi - neid on üsna palju.

Selle venekeelse hariduse lõpetamisega on nii ja naa. Kui idee isenesest on 100% õige (parem õudne lõpp kui lõputu õudus - ilma sellise sunnita lohiseks see keeleõpe noorema generatsiooni hulgas vanaviisi veel 20 aastat edasi), siis asja solkis teostamine. Nii kooliülemate kui ka haridusministeeriumi poolt. Ühest küljest oli sellest teada hulka aastaid, kuid vene koolid lasid lihtsalt suvalt vanaviisi - puhas koolide juhtkondade probleem. Teisalt takerdus asja teostus paraku selle taha, et vat ei tulnud sinna vene baabade keskkonda neid noori ja tublisid Eesti õpetajaid ja kui aus olla, siis neil polnud ka mingit motti sinna trügida. Üritad maksta nooremõpetajale vanemõpetaja tariifi järgi - tuleb kontroll ja direktor süüdi, pole põhjendatud, võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine ja karistused lendavad vasakule-paremale. Haridusministeeriumi seltskond maigutas suud ja lootis, et paar HM logoga paberit lahendavad probleemi. Ja kui aus olla, siis polnud ka erilisi rahalisi hoobasid ka.

Ja nii käib täna paljudes kohtades "eestikeelne haridus" sedasi, et venelastest õpetajad räägivad vene õpilastega tunnis vene keeles ning moe pärast on välja antud eestikeelsed õpikud, millest õpitakse nii, et õpetaja tõlgib jutu vene keelde.

http://uudised.err.ee/index.php?06240842

USA sõjaväe ühendatud peastaabi ülem kindral Martin Dempsey hoiatas, et Euroopa süvenev võlakriis võib kaasa tuua rahutused terves maailmajaos.
"Tean, et nad on võtnud kasutusele meetmed tõhustamaks ühtset rahandus- ja eelarvepoliitikat. Kuid pole teada, mis on ikkagi see liim, mis ühendust koos hoiaks," vahendas BBC Dempsey sõnu.

Dempsey hinnangul on reaalne oht, et ühendus võib laguneda, mis omakorda võib kaasa tuua rahvarahutusi. USA on mures, sest Euroopas paikneb Ühendriikidel ligi 80 000 sõdurit ja veel 20 000 töötajat.

Kui USA viib (nt võlakriisile viidates) oma väed siit minema, siis me võime oma senise kaitsestrateegia suure kaarega prügikasti saata, sest Euroopasse ei jää mingeid vabu vägesid ja kellelt midagi võtta oleks, on Kremli suured sõbrad. Ehk siis sõjaline sekkumine siin muutub paljasõnaliseks plakatiks.

Ja siis on hulka nuttu, miks me pole juba 2000. aastast 5% SKP-st kulutanud, sest tohutult aega on raisku lastud minna ja seda mõne aastaga julgeolekuvaakumi täitmiseks tagasi ei tee.

Üks Soome riigikaitse kõrgkooli asjamees ütles, et käituge nii, nagu oleks te üksi ja sõda algaks homme.

Herr Trumm ega Te ei kavatse oma järjejutte jätkata?

Oli üsna huvitav vaheldus tavalisele "kõik on p*****" arutelule.

John kirjutas:Herr Trumm ega Te ei kavatse oma järjejutte jätkata?

Oli üsna huvitav vaheldus tavalisele "kõik on p*****" arutelule.

Sama siin. Oli väga huvitav lugeda ja ootan ka järge.

2014 aastaks kavatseb USA nagunii vähendada oma vägesid Euroopas suht miinimumini. Siis on Euroopa sõjaline võimekus jäänud sisuliselt kanda mõne üksiku riigi kanda. Kui majanduskriis ka neile lõppu peale ei tee. Enamus riikides on relvajõud poogitud mingiks rahutagamis(politsei)üksusteks. Samas jõuab selle ajaga juhtuda nii mõndagi. USA niigi probleemi otsas, kuna NATO-sse on ta suurim panustaja. Euroopa liitlased on, aga jäänud(hakanud) igalpool kokku tõmbama. NATO egiidi all järgmist sõjalist konflikti(Iraan-Süüria-Põhja-Korea...?) ega Euroopa riikidele enam erilist võimekust jäänud pole. Kreekal tõsi on hulk tanke

Kpt Trummi teemaarendus oli päris huvitav ja paneb kaasa mõtlema.

Trummi teemaarendus jooksis kinni, sest selliselt alustades on (meie poolt vaadates) positiivse lõpptulemuseni üsna võimatu jõuda.

Kui vaibus esimeste plahvatuste kõmin

Erinevalt Gruusia operatsioonist 2008. aasta augustis valmistati sõjalist operatsiooni Eesti vastu ette märksa põhjalikumalt ning erinevalt Gruusiast ei tulnud reageerida ad hoc, vaid sõjategevusele eelnes umbes kuuekuuline põhjalik planeerimisfaas.

Operatsiooni esimene faas, lennuväe- ja taktikaliste rakettide kasutamine kulges vastase seisukohast plaanipäraselt. Juba mõned minutid peale operatsiooni algust raporteeris Pihkva oblastis asuv signaaliluure keskus radarite ja õhuseire infovõrgu eetrist kadumisest. Ainuke fopaa, mida põhjustas tehnika tõrkumine, oli ühe raketi Iskander juhtimissüsteemi rike, mistõttu rakett kukkus lähedal asunud Rahkla külla, tappes 6 tsiviilisikut ja põhjustades ulatuslikku ainelist kahju. Kuna igale radarile oli sihitud kaks raketti, siis teine rakett töötas veatult. Kellaveres, Muhu saarel ja Otepääl asunud kaugvaatlusradarid hävitati täielikult. Raketilöögi käigus hukkus kokku kuus baaside valveteenistuses olnud kaitseliitlast.

Raketilöök ei tulnud täiesti ootamatult, Kellaveres asuv radar fikseeris kokku kuue raketi starti Luuga piirkonnast ja sellest kanti koheselt ette KV operatiivkorrapidajale. Järgmisena ilmusid rakettide lennukaared radarile juba terminaalses faasis ja edasine oli vaid saatusega leppimine, 50 sekundi pärast kustus radaripilt. Liitlased said edaspidi infot Lätis ja Leedus asuvatelt radaritelt, kuid suure kauguse tõttu ei suutnud nad avastada madallennul lähenevat järgmist saatuse lööki. Päris "pildituks" ei jäänud ka Eesti, sest vastane ei suutnud kindlaks määrata passiivradari Vera asukohta.

Õhuoperatsioon oli planeeritud kolmeosalisena kohe raketilöögi järel. Lennukid startisid Gdovi varulennuväljalt ja Pihkva lennuväljalt kohe peale radarite eetrist kadumist. Esimesena tõusid Pihkvast õhku 8 Su-27't, kes pidid heidutama Leedus asuvat õhuturbemissiooni mitte sekkuma (reservis stardivalmis oli veel 4 lennukit). Lennukid lendasid piki Eesti lõunapiiri ja võtsid lõunasse keerates sisse rindrivi, kattes radaritega kogu õhuruumi enda ees.

Teine etapp oli 12 Su-24M taktikalist pommitajat, mis startisid Gdovist, ületasid madallennul Peipsi järve ja liikusid õhulainega teele jäänud majade aknaid purustades läände. Neist neli suundus Tapale ja kaheksa jätkas läänekursil.


jätkub...

Plahvatus laste nakkushaiglas nr 12 Moskvas

Kui sündmusi Eesti piires olnuks võimalik veel mõjutada, siis sündmused Moskvas arenesid sootuks ootamatus suunas. Peale kahtlasi elumajaplahvatusi II Tsetseenia sõja eel arvati, et need sündmused eelnevad invasioonile, kuid seekord juhtus vastupidi. Asjade ajastuse eesmärk oli luua selge ajend sõjaliseks sekkumiseks, kuid vastane lootis sellele, et ajastusele ei jõua keegi enam tagantjärele tähelepanu pöörata. Hoone keldris lõhkesid 24. juuni hommikul kell 06.00 paiku ca 200 kilo kaaluvad kotid heksogeeniga ja kogu haiglahoone varises kokku. Kuna suvele tüüpiliselt oli haiglas suur hulk kollatõvenakkusega lapsi, oli hukkunute arv suur. FSB kõneisiku sõnul hukkus kokku 329 last ja 116 täiskasvanut, peamiselt meditsiinipersonal ja väikelaste vanemad. Plahvatuse järel alanud suuroperatsiooni järel peeti kinni neli väidetavat Eesti Kaitseliidu liiget, kelle juurest "leiti" ligi 200 kg heksogeeni, detonaatoreid, kellamehhanisme, GSM-triggereid ning kolm aasta varem KL Võru maleva laost kaduma läinud automaati AK-4 koos 300 padruniga. Riiklikes telekanalites näidati videoid ülekuulamistest, kus nähtavalt mingite keemiliste ainete mõju all olevad pribalti aktsendiga mehed tunnistasid üles oma osaluse toimunud plahvatuses ning väitsid, et plahvatus pidi toimuma 20. juunil, kuid kellamehhanismi rikke tõttu plahvatus viibis ning enam terroristid pommile ligi ei pääsenud.

Umbes tunni aja pärast ründas noorteliikumine Nashi süütepudelite ja pesapallikurikatega Eesti saatkonda. Riiklik meedia nõudis kättemaksu fashistide mahitajatele Tallinnas ja siseriiklik meeleolu võidukaks sõjakäiguks oli igati soodne.

Oluline oli ka see, et videod plahvatusest ning sõjalisest löögist jõudsid peamistesse üleilmse meedia kanalitesse nagu CNN üheaegselt, kuigi sõjategevus algas juba enne koitu. Nüüd pidid relvad kõnelema.

Aga ärgem rutakem sündmustest ette. Nimelt, juba Venemaa 2011. aasta parlamendivalimistel kerkis üles võltsinguskandaal, rahvas kogunes tänavatele ja avaldas selle vastu protesti. Esimesed, väiksemad meeleavaldused aeti politseijõududega laiali, kuid hiljem, kui tänavatele kogunes juba kümneid tuhandeid inimesi, ei riskinud võimud enam rahva vastu brutaalset jõudu kasutada, kuna see võinuks kaasa tuua suuremad tänavarahutused. Sama aasta jõululaupäeval oli väljas juba hinnanguliselt 200000 meeleavaldajat. Protestijad nõudsid üha valjuhäälsemalt uute valimiste korraldamist ja uue aasta algul kogunes tänavatele üle poole miljoni demonstrandi. Lumepall oli veerema aetud ja Venemaa võimuladvik tundis tooli enda all kõikuvat. Salateenistustel oli infot, et ka kõik sõjaväelased pole enam niiväga valitsusmeelsed. Oli oodata veelgi suuremaid meeleavaldusi, ukse ees olid presidendivalimised. Seetõttu üritasid võimud esialgu vägivallast hoiduda. Presidendivalimised tõid taas, juba ettearvatult, kaasa uue skandaali, ilmnes mitmeid usutavaid tõendeid valimistulemuste laiaulatuslikust võltsimisest. Meeleavalduseks enam luba ei antud, kuid sellegipoolest kogunes tänavatele juba ligi miljon protestijat. Siin-seal puhkes kokkupõrkeid protestiaktsiooni takistada üritavate politseijõududega, kuid nii suurte rahvamasside vastu olid nemadki võimetud. Suures segaduses puhkenud tulistamises hukkusid mõned politseinikud ja kümmekond meeleavaldajat. Seepeale arreteeriti mitmed mõjukad rahvaliikumise juhid. Rahvas keeldus seepeale tänavatelt lahkumast ja nõudis oma juhtide kohest vabastamist ja nii valitsuse kui ka president Putini kohest tagasiastumist. Kohale toodud OMON-i üksuste abil õnnestus protestijad siiski laiali ajada, oli tuhandeid vigastatuid ja kümneid hukkunuid. Arreteeriti üle 2000 inimese. Seepeale puhkesid asutustes laiaulatuslikud streigid, suur osa Moskvast jäi ligi kaheks ööpäevaks elektrita. Olukord kiskus kriitiliseks, paari päeva pärast kogunesid seninägematud rahvamassid uuesti tänavatele. Kuid osad rahva laialiajamiseks kohale toodud sõjaväeüksused käitusid loiult ega läinud enam rahva vastu. Sõdurid lihtsalt istusid autodes ja soomukites, jälgisid olukorda, ja, selle asemel, et protestijaid laiali peksta, ajasid nendega niisama juttu. Ülemaailmses meedias saab kuulsaks foto tankil seisvast lapsest, kes hoiab käes plakatit kirjaga "Vabadus, õiglus, ausus!". Võimud vabastavad olukorra rahustamiseks suure osa arreteeritutest, lubavad uusi reforme, astuda "kiireid ja resoluutseid samme sotsiaalse olukorra parandamiseks" jne. Selle peale olukord küll näiliselt rahunes, kuid ometigi oli õhus tunda suurt pinget. Ka armees kääris, kuigi sellest üritati avalikult mitte rääkida. Aga võimudele sai päev-päevalt üha selgemaks, et suurema konflikti korral kogu sõjavägi enam nende poolt ei oleks. Kuid kui osa sõjaväge on valmis üle minema rahva poolele, siis tähendab see kas kodusõda, või, kui üleminejaid on enamus, revolutsiooni. Peale mitu nädalat kestnud suhtelist vaikust (oodati, et milliseid "kiireid samme" siis valitsus astub, nagu lubati, aga vaid lubaduseks see jäigi) ilmusid protestijad taas tänavaile, nõudes resoluutselt nii võltsitud parlamendi- kui ka presidendivalimiste tulemuste tühistamist. "Nüüd aitab!" oli nende sõnum. Meeleavaldused toimusid isegi mitmetes sõjaväeosades, seal nõuti paremaid olmetingimusi, palkade õigeaegset väljamaksmist, valitseva bardaki lõpetamist. Nüüd oli selge, et niisama rahumeelselt need sündmused enam ei vaibu. Võimust loobumist riigi juhtiv ladvik muidugi ei kaalunudki. Rahva protestivaim tuli kuidagi kanaliseerida. Tuli käiku lasta plaan B: leida ühine vaenlane! "Vaenlase" valiku tegi oluliselt lihtsamaks vahepeal alanud sõda Iraanis, mis sidus suurt hulka NATO jõudusid, kellel ei läinud selle riigi "vabastamine" sugugi nii libedalt kui loodeti. Ning sündmused Moskvas arenesid sootuks ootamatus suunas, kui neli Eesti päritolu terroristi õhkisid laste nakkushaigla nr. 12...

Kapten Trumm võiks nüüd siinkohal jätkata...

Ja mis siis edasi sai ? Võiks ikka edasi kirjutada.

Kuri küll, otsi Trummi järjejuttu niguist rosinaid saia seest taga
Manurhin õnneks toob halge tulest välja .... liigenda natuke teksti, nii ühtlast joru on raske lugeda.