Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

[alban]

Viide 33 või 38 aasta põhiseadusele ei oma mitte mingisugust tähendust peale juriidilise kontinuiteedi konstruktsiooni vajaduse, sest sisuliselt on kehtiv põhiseadus loodud nullist ja rahva poolt heaks kiidetud. Irisemine viite kallal on mõttetu, võiks millegi sisulisema üle oma pead murda. Vahet pole kas võeti aluseks 33. a seadus või 38. a oma, tänast põhiseadust ei muudaks sisuliselt see mitte kuidagi.

[toomas tyrk]

võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.

Hm, ilmselt on lugemisoskus kehva võitu. §1 eelmises kehtinud põhiseaduses sätestas, kuidas on seda võimalik muuta ning uut põhiseadust vastu võtta. 1938. a. põhiseadus oli eelmine kehtinud põhiseadus. Meeldib see kellelegi või mitte.

Uue rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse preambulas viitamine eelmise põhiseaduse paragrahvile, mille alusel toimus uue vastuvõtmine - lihtsalt kontinuiteedi küsimus...

[krizz]

Kirjaoskusest rääkida, võik endale selgeks teha, mis tähendab kui midagi tehakse millegi alusel. Mida tähendab kui midagi võetakse aluseks. Head uurimist!

Tore muidugi, kui 1992 a seaduses oleks vaid see väike lause preambulas 1938 a ebaseaduslikust Põhiseadusest võetud. Paraku:

1992. aasta põhiseadus on suures osas segu Eesti varasemates põhiseadustes sätestatud põhimõtetest, eeskätt 1920. ja 1938. aasta põhiseadustest.

Siin vabariigis on muidugi kõik võimalik ja ebaseaduslikult kehtestatud põhiseaduse aluseks võtmine on veel väike asi. Kurb on, et isegi praegust nn. põhiseadust ei suvatseta järgida. Kui vaja võetakse ESM vastu. Kõik käib suvaliselt. Nagu tehti nende nõukogude armees käinutega, keda ei tunnistatud represseerituteks, kuigi okupeeriv riik ei tohi sõjaväkke võtta okupeeritavaid. Aga riigikohus tegi jälle "vajaliku" otsuse ja õigusriigi põhimõtetele sülitati. See on reaalsus.

[toomas tyrk]

Tore muidugi, kui 1992 a seaduses oleks vaid see väike lause preambulas 1938 a ebaseaduslikust Põhiseadusest võetud. Paraku:

1992. aasta põhiseadus on suures osas segu Eesti varasemates põhiseadustes sätestatud põhimõtetest, eeskätt 1920. ja 1938. aasta põhiseadustest.

Hm, ma ju palusin viidata, kus praegune põhiseadus kasutab 1938. a. põhiseaduses sätestatud mõtteid. Millised need on, ja miks Sinu jaoks vastuvõtmatud?

Rääkida sellest, et põhimõtted on eelmisest põhiseadustest. Mis seal siis valesti on? Et kõrgeimaks riigivõimu kandjaks on rahvas? Et riigikeel on eesti keel? Et kellegi au ega head nime ei tohi teotada?

Milles on probleem? Et vapse pole mainitud ja kiidetud?

[ruger]

http://www.minut.ee/comments.pl?sid=925 ... cid=112181 KÜÜRAKAS MATS KIPUB SAKSALE KAISSU võtab kokku Eesti valitsejate probleemi, kus tahetakse saada matsist isandaks. See kas siin riigis ka PS kehtib, ei loe ühtsete euroväärtuste kõrval küll enam midagi. Peaasi on mitte sattuda halba kirja Euroopas. Iga hinna eest trügitakse peolaua taha... Pidu iseenesest on juba läbi saamas. Meie riik on poliitikutele ainult oma isiklike karäärivõimaluste tagaja, mitte see, mille eest peab hoolt kandma ka tulevikus.

[alban]

See kas siin riigis ka PS kehtib, ei loe ühtsete euroväärtuste kõrval küll enam midagi.

Mulle on ikka siiralt arusaamatu milles väljendub täna põhiseaduse kehtetus või mitte kehtimine? Äkki keegi suudab mulle lollile selle selgeks teha. Kui jutt käib ESM-ist ja sellest, et Riigikohtu tehtud otsus ei meeldi, siis see on isikliku maitse küsimus kas see otsus meeldib või ei meeldi. Aga seada kahtluse alla see, et põhiseduslik institutsioon nagu seda on Riigikohus tegutseb põhiseaduse vastaselt on naeruväärne. Samamoodi võib arvata, et juudi maailmakongress New Yorgist andis käsu Riigikohtule teatud sisuga otsuse tegemiseks. Samuti ärgem unustagem seda, et ESM-iga liitumist ei otsustanud ei Ligi ainuisikuliselt ega ka Riigikohus vaid seda otsustab Riigikogu. Kui sulle ESM ei meeldi, siis võta ühendust oma saadikuga ja tee talle selgeks, miks ESM vale on ja las ta hääletab sellele vastu.

[wudu]

Kui jutt käib ESM-ist ja sellest, et Riigikohtu tehtud otsus ei meeldi, siis see on isikliku maitse küsimus kas see otsus meeldib või ei meeldi. Aga seada kahtluse alla see, et põhiseduslik institutsioon nagu seda on Riigikohus tegutseb põhiseaduse vastaselt on naeruväärne.

http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus- ... d=64670932

Siin jäidki kohtunikud eriarvamusele – lõpphääletuses otsustati napi 10 : 9 seisuga jääda seisukohale, et ESM-iga liitumise leping vastab põhiseaduse mõttele

Kui oleks tulemus olnud ülekaalukas, siis ma usuks ... kuid nüüd jääb siiski kahtlus ...

... siis võta ühendust oma saadikuga ja tee talle selgeks, miks ESM vale on ja las ta hääletab sellele vastu

Kumba kuulab saadik rohkem? Kas oma valijat või erakonna juhte?

[Kapten Trumm]

Mul on albanile küsimus - RK esimees, kauaaegne RE juhtfiguur ja Ansipi omaaegne rivaal RE esimehe kohale - kuidas on Sinu arvates tagatud seal see paljukiidetud sõltumatus?
Mitte et ma millelegi viitan, aga lihtsalt küsiks, vaatame mis sa vastad.

[alban]

Mul on albanile küsimus - RK esimees, kauaaegne RE juhtfiguur ja Ansipi omaaegne rivaal RE esimehe kohale - kuidas on Sinu arvates tagatud seal see paljukiidetud sõltumatus?
Mitte et ma millelegi viitan, aga lihtsalt küsiks, vaatame mis sa vastad.

Tundes hr. Raski isiklikult juba aastaid, julgen öelda, et ta on igapäevasest parteipoliitikast sõltumatu. Samuti ei ole ülejäänud 18 riigikohtunikku kollektiivselt inimesed, kes laseksid poliitikutel endale pähe istuda. Poliitikutel lihtsalt puuduvad hoovad millega neid mõjutada kui keegi seda arvab.

Jah ka mulle ei meeldi see Riigikohtu otsus ESM-i kohta ja ka minu arvates on põhiseaduse riive olemas ja Eesti ei tohiks minu arvates ESM-iga sellisel kujul liituda aga 10 riigikohtunikku arvab teisiti ja mina pean nende arvamust aktsepteerima, sest see on demokraatia ja õigusriigi olemus.

[Actual]

Tundes hr. Raski isiklikult juba aastaid, julgen öelda, et ta on igapäevasest parteipoliitikast sõltumatu. Samuti ei ole ülejäänud 18 riigikohtunikku kollektiivselt inimesed, kes laseksid poliitikutel endale pähe istuda. Poliitikutel lihtsalt puuduvad hoovad millega neid mõjutada kui keegi seda arvab.

Jah ka mulle ei meeldi see Riigikohtu otsus ESM-i kohta ja ka minu arvates on põhiseaduse riive olemas ja Eesti ei tohiks minu arvates ESM-iga sellisel kujul liituda aga 10 riigikohtunikku arvab teisiti ja mina pean nende arvamust aktsepteerima, sest see on demokraatia ja õigusriigi olemus.

Mulle tundub vastupidi, et riigikohtunikud ei tegele sõltumatult poliitikast peenelt vaid juriidika tõlgendamisega vaid nende otsustes on tunda poliitika hõngu. Ei saa ju välistada ka RK esimehe puhul, et ta oli "sunnitud" päevapoliitikat toetama, sest vastasel korral ta oleks oma maailmavaatelise valitsuspartei pannud väga kehva seisu - selle jaoks ei pea poliitikud riigikohtunikku salajastele läbirääkimistele kutsuma vaid seda loevad ühe partei mehed üksteiselt silmist
Ei kahtle, et tegemist on tarkade, tublide ja pädevate inimestega aga ma ei usu, et nad teeksid kunagi otsuse, mis võiks Eesti huve, riiklust või mainet suurelt kahjustada. Riigikohus on universaalne viimane riigi juriidiline kaitseliin - kui juriidika tahab oma teed pidi rappa kiskuda saab riigikohus alati "tõlgendada" nii, et ei sünniks suuremat kahju, ega pandaks riiki mõne seadusepügala pärast raskesse seisu.
Me ei saa kunagi teada kuivõrd mõnes konkreetses otsuses oldi sõltumatud ja kuivõrd oldi mõjutatud. Ka altkäemaksu võttev kohtunik võib enne ja pärast altkäemaksu võtmist teha tuhandeid õigeid ja õiglaseid otsuseid. Aga piisab ühest korruptsiooniepisoodist, et see kohtunik kaotaks oma usaldusväärsuse ja kõik tema tehtud otsuseid võiks kahtluse alla seada.

[Kapten Trumm]

Tegemist huvitava intellektuaalse vestlusega.
Tegelikkuses muidugi - EL rahandusministrite koosoleku proto juba on kahjuks asi, millest Eestil mõistlikku taganemise võimalust pole (ilma katastroofiliste välispoliitiliste tagajärgedeta). Selles asja sisuline traagika ju ongi, et Riigikogu ja Riigikohus on antud juhul formalistide staatusse jäetud ja sõltumata asja juriidiliselt tõlgendusest on täna asi lõplik - ja võib arvata, et pooled sellest juba otsustamisel ka lähtuvad.

See on aga laiem küsimus kui palju võib Brüssel meie elu dikteerida, kuid ärme aja seda samasse patta välislepingutega, mille rahalised tagajärjed sootuks väiksemast kaalukategooriast on. Kui asja finaal on selles, et Eesti maksab 30% riigieelarvest mõni aasta mõne siestariigi traditsiooniliste eluviiside säilitamiseks ära, siis võiks kihla vedada, et siin tulisemad ESM poolt argumenteerijad asuvad oma sõnu sööma.

Seda me võime siin heietada, et kapital ESM on väike ja nii edasi, fakt on, et järgnev pankrotilaine Lõuna-Euroopas tuleb meil ühel hetkel maksmisele võtta ja küll toimub järgmine ESM alane rahandusministrite tippkohtumine, kus järjekordne minister naaseb järjekordse tagasivõtmatu protokolliga, mis ülejäänud instantsidel tuleb vaid teadmiseks võtta ja alla kirjutada.

[Kapten Trumm]

Kui tähele paned, siis koalitsioon on eelarveteemal kaunis konservatiivne, miks kui valimised peagi ees on? Valmistuvad 21-12-2012-ks?
Nagu Kreekas juhtunu näitas, võltsitakse seal tuimalt riiklikku statistikat ja iga kuu on "mõni uus kogemus" ees ootamas.
Need lõunariikide probleemid on nagu matrjoska - sees ootab järgmine "uus probleem, mis äsja selgus".
Olen 2,5 aastat töötanud igapäevaselt koos itaallastega ja natuke tean sealset arusaamu mõistetest "lubadus", "tähtaeg", "piirsumma", "ausus" jne.
Küsimus on selles, et nende lõunariikide tegelik rahavajadus pole täpselt määratletav.
Ühel päeval jälle midagi "selgub".
Kreeka on oma rahandusega ju tühine prügikala võrreldes nende tiksuvate pommidega Vahemere ääres.

[ruger]

See, kas minule meeldib ESM või mitte pole küsimuseks. Ausalt õeldes ei meeldi selliste kohustuste võtmine. Enamus Euroopa Liidu riigid(eurokasutajad) on ennast lõhki laenanud ning nüüd hakatakse kogu võlga maksumaksjatele maksmiseks jagama. Äris on võimalus minna pankroti, mitte selle iga hinna eest ära hoidmine. Nii poliitikud, kui pankurid peavad vastutama oma tehtud otsuste eest. Tulles tagasi võimalikule EL-i liitumislepingu konfliktist EV PS juurde, tuleb minna Justiitsministeeriumi lehele, kus on üleval tekst, milles analüüsiti EV PS muutmise vajadust seoses EL-iga liitumislepingu sõlmimiseks. http://www.just.ee/52960 Seal on lõik:

4. Eesti põhiseaduse ühilduvus Euroopa ühenduste asutamislepingutega

Kaaludes vajadust muuta Eesti põhiseadust enne Euroopa Liiduga ühinemist, tuleb tõstatada vähemalt kaks küsimust, et teha kindlaks Euroopa põhiseaduse (asutamislepingud) ja Eesti põhiseaduse teksti ühilduvus:

a) Kas Euroopa Liidu institutsioonide volituste ja pädevuse laiendamine ja järgnev Eesti riigiorganite pädevuse vähenemine nõuab otsesõnalist konstitutsioonilist “volitusklauslit”, millega antakse põhiseadusjärgse pädevuse teostamine riiklikelt institutsioonidelt üle Euroopa institutsioonidele?

b) Kas mõni asutamislepingute säte on otseses vastuolus mõne Eesti põhiseaduse konkreetse sättega?

Kui vastus ühele või mõlemale küsimusele on jaatav, on enne ühinemislepingu ratifitseerimist vaja muuta põhiseadust, sest Eesti põhiseaduse § 123 sätestab: “Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega”, seega tuleb põhiseaduse teksti asutamislepingutega kohandada enne ühinemist.

Siit tuleb otsene PS riive, kuna ülimuslikuks nimetatakse EL-i poolt esitatavad lepingud. Eesti põhiseaduse § 123 aga keelab(s) otseselt selliste lepingute sõlmimise. Siit tuleb küsimus, kas EL-i liitumislepinguga rikuti EV PS või mitte.

Probleem seisneb selles, et EL-iga liitumisel on EV PS muutunud seaduseks, mida kohandatakse vastavalt vajadusele pidades ülimaks EL-i ühinemislepingust tulenevaid kohustusi. Suurem küsimus on selles, kas siis EV PS muudatust analüüsinud Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjon ületas oma võimupiire ja ülimaks peeti siis juba EL-liga liitumislepingut http://www.just.ee/10716?

EL-i liitumislepingu ülimaks pidamine tekitab aga olukorra, kus EV valitsus ja riigikogu on kohustatud vastu võtma kõik, mida EL välja annab. Kas see on sidunud ka EV valitsuse ja riigikogu sellega, et nõustuda tuleb kõigega, mis Brüsselist tuleb? Ka juhul, kui see need on vastuolus eelnevalt kehtinud(kehtiva) EV PS-ga? Kas selliseid seadusi on tulnud? Kas ESM-i ja EFSF-ga liitumine on sellest tulenevalt PS vastane? ESFS-iga võetud kohustused olid aga eelnevalt EV õiguskantsleri poolt riigikohtusse esitatud riive põhjuseks. Kuna 10 riigikohtuniku hääletas EFSF-iga liitumise poolt, 9 aga mitte ning toodi esile mitmeid liitumislepingust tulenevaid agasid, siis on tegu tõsise riivega. Kui oleks olnud vastupidine otsus? Kogu EL-iga liitumise seaduslikus oleks sellega kahtluse alla pandud. Riigikohtu lahend, aga näitab ära PS muutmise vajadust. Eelnevalt 2003 toimunud rahvahääletuse tulemusena on siis võetud vastu PS riivega(vastaseid) otsuseid, kui praegusel hetkel ollakse jõudnud EL-i seadustega nii kaugele, et enam väänata seda ei anna. Kas sellistel juhtudel oleks vajalik riigikohtu kohtunike häälte teistsugune jagunemine? Kas 2/3 poolt või 3/4 poolt oleks tulevikus vajalik? Tegu oli ikkagi PS riive arutusega, mille juures 1 rohkem hääl tekitas rohkem küsimusi, kui vastuseid.

Rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus

Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse § 162 alusel Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse:

§ 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest(kas siin on vastuolu Eesti põhiseaduse § 123-ga?).

§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

§ 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega.

§ 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist.

Juhul, kui on riive ja vastuolu eelnevalt kehtinud(kehtiva)EV PS § 123-ga siis muutub rahvahääletus sellega EV PS rikkumiseks. Riigijuhid panid sellisel juhul rahvahääletuse läbiviimisega toime aga PS vastase teo. Kuna enamus Riigikogu liikmetest ei olnud antud EL-i liitumislepingut lugenudki Siis tekib aga küsimus, kelle poole tuleb pöörduda, et EV PS täidetaks? Minna valima? Seda ka kindlasti. Eesti valimissüsteem on väga nõrk, eelistades valimisnimekirju, mitte rohkem hääli saanud isikuid. Kui ka need valimistel hääli korjanud inimesed oma ametisse läheksid oleks mõni probleem vähem. EV PS-s on sees kohustus kodanikel reageerida ainult EV PS vägivaldsele muutmisele. Ülejäänud kordadel on tegu erinevate hääletustega KOV ja RK valimistel. PS iseenesest annab võimaluse PS-st muuta täiesti legaalselt iga kord erinevalt vastavalt valimistel võimule saanud võimuliidu suvale. See tekitab sisuliselt kõigutamatu olukorra järgnevaks 4-ks aastaks võimalusega võtta vastu seaduseid, mis pole ka PS kooskõlas. Kuna PS enam nagunii pole ülimuslik siis viidata saab alati EL-i liitumisleppele, millega on kohustusi võetud. Kas sellised volitused on antud 2003 aasta rahvahääletusel?

2006 võeti vastu riigikogus Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seadus. Selle kohta on hinnang antud http://www.hot.ee/elpsratifitseerimine/ ... 180406.pdf Liitumislepingut hinnanud ekspertide hinnangul see seadus oli PS vastane. Antud vastuhääli ja põhjendusi ei peetud aga millekski.

Näiiteks lõik vastuolulisest PS punktist ja hinnangust "Eesti riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”. EL liitumisleping annab Eestis valimisõiguse EL-i riikide kodanikele õiguse hääletada ja osaleda kandidaadina Euroopa Parlamendi valimistel ja kohalikel valimistel liikmesriigis, milles nad elavad, samadel tingimustel nagu selle liikmesriigi kodanikud;. Piisava hulga EL-i riikide kodanike Eestisse asumisega(asustamisega) on võimalik antud PS aluspõhimõtte eemaldamine igaveseks. Kas seda valimisõiguse punkti saab EV PS aluspõhimõttega kooskõlas pidada?

Peale 9 mai 2006 toimunud EL PSL(Euroopa Liidu Põhiseaduslikuse lepingu) allakirjutamist selgus, et enamus riigikogu liikmetest ei olnud seda lugenudki. Kas seda peab sellisel juhul pidama legaalseks riigikogu otsuseks? Kui riigikogu ei kavatse tutvudagi teemadega, mille üle nad hääletavad(ning kohustusi võtavad) siis millise legitiimsuse antud otsus annab? Riigikogu muutus kummitempliks tänu EL-i liitumislepingule?

[wudu]

Jah ka mulle ei meeldi see Riigikohtu otsus ESM-i kohta ja ka minu arvates on põhiseaduse riive olemas ja Eesti ei tohiks minu arvates ESM-iga sellisel kujul liituda aga 10 riigikohtunikku arvab teisiti ja mina pean nende arvamust aktsepteerima, sest see on demokraatia ja õigusriigi olemus.

Õiguriigi olemus oleks siis kui peale sellist nappi häälteenamust tehtaks referendum ...
Aga seda meil valitsus kardab ju ...

Sest meil on ju Põhiseaduse järgi kõrgem võim Rahvas ... Ning Rahva arvamus sellises olulises küsimuses Peaks olema olulisem, kui Valitsusel, Riigikogul ja Riigikohtul ...

Ja ei ole vaja siin vehkida hetkel sellega, et vot, Riigikogu valimistel valiti neid ja neid erakondi ...
Kui kogu kodanikkonda arvestada ... Ka neid kellel puudub oma eelistus (neid on viimase küsitluse järgi 38%) siis näiteks reformi eelistab KOGU rahvast ainult umbes 11% .... siis ma hästi ei usu, et Kõrgema Võimu esindajad selles küsimuses on samameelt, kui Riigikohus ...

[wudu]

Jan Uuspõld kuskil viskas umbes sellise killu
Sellel ajal, kui meie (eestlased) tegime kõvasti tööd, pani kogu euroala kõvasti pidu. Aga kui me ka lõpuks kohale jõudsime, siis selgus, et pidu on läbi ja on aeg arveid maksta ...