Veevärk ja elekter sõjatingimustes

[hillart]

Gruusia väejuhatus ei suutnud kõiki oma maastiku eeliseid ära kasutada. Logistika lonkas ja tankidel sai lihtsalt kütus otsa ning tankistid ilma kütuse ning toiduta ei sõdi.

Mitte et ma nüüd kuidagi EKVd alahinnata või halvustada tahaks, aga sedakõva statement toob ühelt poolt kohe meelde selle paljukorratud lause
"Amateurs talk about strategy, professionals talk about logistics..." ja teiselt jälle sellise surematu termini nagu "шапкозакидательство"

Gruusia armee toimis senikaua kuni taibati, et meil pole ju logistikasüsteemi korralikult üles ehitatud. Niikaua kuni tankides ja autodes oli kütust ning kotid toitu täis polnud viga...

See tähendab, et NATO kiirreageerimise korral "iseseisev hakkamasaamine" on ligikaudu kahe nädalaga julgelt 476 hukkunut ja 4891 haavatut - seda juba usutava väga madala intensiivsuse tingimustes.

"Amateurs talk about strategy, professionals talk about logistics..." Aga see on hästi öeldud. Ja tõmmake paralleele foorumiaruteludega. Ja uue arengukavaga kah muidugi.

Aga meil saavad asjad hoopis lihtsamad olema. Kui Gruusial logistika lonkas, siis meil ei saa miskit lonkama. Sest jalutu ju ei lonka.

[Kapten Trumm]

Mida aeg edasi, seda kahtlasem see Gruusia tankide kütuse lõppemine tundub, samuti ka mürskude lõppemine. Vähemalt praegu
T-72 käiguvaru sisemise kütusega on üle 400 km, lisapaakidega tanki tagaosal ca 700 km.
Vägede liigutamine toimus seal mõnekümne km ulatuses, venelased tungisid kuuldavasti Gruusia territooriumile ca 50 km ulatuses?
Kahtlane, et Tsinvali peale tühjade paakidega mindi? Seejärel tuli kuni 100 km taganeda.
Sõja algas ja lõppes nii kiiresti, et logistika ei jõundud kaalukeeleks saada?
Ei olnud mingeid sadu kilomeetreid rünnakuid ja taganemisi.

Võibolla lõppes esmalt dzigittide julgus ning moraal, lahing läks sassi ja tuli escape and evade tsiviilriietes teha
Tegelt nagu enamus tanke saadi kätte mingist hõivatud baasist, kus nad platsil seisid ega liikunud kuskile.
Seda videot, kus üks polkovnik asja kommenteerib, on siin vist oksenduseni lingitud muudes teemades.
Julguse lõpp ning üldine peataolek ilmselt on ka nende rohkete trofeede põhjus - et neid vähemalt põlema ei pistetud (et tervena vastasele ei satuks).

[Heigo]

See kütusearvestus paagi täie kaupa- a la 200 liitrit saab sõita X km peab ainult siis vett kui tegemist on rahuajaga, väljaõppinud professionaalse juhiga, tehnika töötab nagu kellavärk ja muude soodsate teguritega.

Piisab selllest, et meiel on vähe kogenud juht, kasutab liikumiseks vale käiku, eksib maastikul, tehnika on lastiga ülekoormatud, küttesesüsteem on valesti reguleeritud kõik need muud "mitteolulised pisisasjad" ja võibki selle tehnilise keskmise kuluarvestuse korstnasse kirjutada.
Siin ei ole vaja rääkida grusiinidest, piisab meie oma õppustest, et saaksid teada neid tuhandeid pisiasju, mis kütusekulu oluliselt suurendavad või isegi kordistavad

[Kilo Tango]

See kütusearvestus paagi täie kaupa- a la 200 liitrit saab sõita X km peab ainult siis vett kui tegemist on rahuajaga, väljaõppinud professionaalse juhiga, tehnika töötab nagu kellavärk ja muude soodsate teguritega.

Piisab selllest, et meiel on vähe kogenud juht, kasutab liikumiseks vale käiku, eksib maastikul, tehnika on lastiga ülekoormatud, küttesesüsteem on valesti reguleeritud kõik need muud "mitteolulised pisisasjad" ja võibki selle tehnilise keskmise kuluarvestuse korstnasse kirjutada.
Siin ei ole vaja rääkida grusiinidest, piisab meie oma õppustest, et saaksid teada neid tuhandeid pisiasju, mis kütusekulu oluliselt suurendavad või isegi kordistavad

Lisaks ei koosne tanki toimetused lahingus ainult sõitmisest. Küllalt palju on ooteseisundis seismist, kus kütust kulub arvestataval hulgal.

[Kapten Trumm]

Vaadake ikka kaardile ka, pean silmas Gruusia linnade vahelisi kaugusi.
Gorist (kus kandis oli opi lähteala) on Tsinvalisse mööda maanteed ca 30 km.
Gorist Tbilisisise (kuhu need mahajäetud tankid ei jõudnudki) on ca 70 km.
Me räägime rünnakust lähtealast 30 km kaugusele ja taandumisest 50 km sealt.
Kaugused jäävad mitmekordselt alla tankide käiguvarule. Peale Tsinvalist uttu tõmbamist jätkunuks enne lahingut Gori lähedal täis tangitud sisemistest paakidest aserite juurde taganemiseks. Lisaks on võimalik kütust saada ka rekvireerides (T-72 on mitmekütuseline mootor nagu kah), tankidest seda kokku pumbates jne jne.

Kütus ei saanud olla teema, samuti ka lahingumoon (mingit massilist tankide vastastikku paugutamist ei olnud) - vähemalt läbisõite ja venelaste kaotusi vaadates. Ei olnud apokalüptilisi tankilahinguid, kus tankid kütuse lõppedes ja moona otsa saades maha jäeti.

Täpsetl samamoodi vedelesid need T-34'd ja KV-d 1941 suvel teede ääres ja sugugi mitte kütuse lõppemise tõttu. Lõppes sõjaõnn ja tank pole päkka panekuks just kõige õigem vahend.

[Heigo]

Mis sa siin ikka vaidled!

[tommy]

Kesse seda üldse väidab, et grusiinide tankidel küte otsa sai..??
Venelaste kätte langesid masinad Gori garnisoni garaazidest, mis sõjategevuses üldse ei osalenud.
Lisaks muidugi need, mis jäid seisma kas mingi vigastuse või mehhaanilise rikke tõttu. Ja pihtasaanud.
Paanika tõttu masina hülgamist ei saa üksikjuhtudel muidugi ka täielikult välistada.
Ehk, grusiinidel lagunes üldjuhtimine, kontroll ja side.(raskema vigastatud tehnika puhul puudus ka recovery )
Aktiivsoomusüksused tõmbusid suht tervena tagasi.

[trafomees]

Soome põlvili 15 minutiga. Kaua läheb aega Eesti põlvili surumiseks?

http://areena.yle.fi/tv/1822186

[Actual]

Juba teine aastkümme käib... Siiani pole nad veel suutnud.

Siiani veel pole me suutnud ... end veel jalgele ajada

[Kapten Trumm]

Nüüd aga on ühed suurimad takistused viisavabadusele ELiga näiteks (hea, et vähemalt WTO'sse astumisel enam estontsõ kaikaid kodaratesse ei loopinud...läbi pikkade hammaste "spassibot" kuulen isegi). Vähe sellest, NATO puhul ei kuulanud ka keegi nende "nõuandeid".

Corvus hindab Eesti võimalusi venelaste tahet kaheteljelises EL-s saboteerida kõvasti üle.
Arvestades viimaste nädalate sabinat meedias piirilepingu kui "piiritehnilise dokumendi" teemal, siis pole põhjust kahelda, et käsk-palve on Brüsselist Tallinna juba laekunud ja see "piiritehniline kokkulepe" pole midagi muud kui hädavariant, et klapitada omavahel kuidagi kokku Brüsseli suunalist pressingut ning Eesti oma näo säilitamist.

Probleem on ikka jätkuvalt selles, et kui tehakse see piirileping "piiritehnilise kokkuleppena", siis Moskva saab sellest omamoodi aru ja võib arvata, et umbes samamoodi nagu oleks viimane piirilepe ilma Tartu rahule viitamata. St tegemist on kahe riikliku subjekti lepinguga "tühjalt lehelt", ilma varasemate (ja senini kehtivate) kokkulepete konteksti sidumiseta.

Selle paradoksi nimi on "reaalpoliitika" - nimelt mingid arusaamatud Eesti foobiad on EL-i võrdsematest võrdsemate ringis täielik peenraha - eriti kui jutt puudutab Moskva kauaaegsete toetajate Saksamaa ja Prantsusmaa erisuhteid venelastega.

Väidan, et me oleme üks edukamaid NSVLi endisi liiduvabariike. Kõiges, kaasaarvatud võimaluses delfipeldikuseina tüüpi kriitikat võimude vastu praktiseerida ka avalikult.

Sellel teemal vaevalt keegi vastupidist väita tahab. Olemegi kõige edukamad.
Samas tuleb tõdeda, et meie eduvõimalused pole täielikult realiseeritud ja tükati on meil varsti suured probleemid ka endal.

[trafomees]

Eesti linnadest ühe esimesena on Tartu Veevärk hankinud endale varugeneraatorid, mis elektrikatkestuse korral lähevad automaatselt tööle ja mis tagavad nii linlastele kui ka tuletõrjele katkematu veevarustuse.

http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=54890

[Kapten Trumm]

Nendes generaatorites pole midagi nii väga uut, europrojektide käigus on neid paigaldatud ümber Tallinna ja väiksematesse linnadesse viis viimast aastat.
Probleem on lihtsalt selles, et igasugu "rahvusvahelised investorid" seda ei tee.
Ja mis kõige hullem - see pole karvavõrdki seotud Päästeameti vms nõuetega (mis loogika kohaselt peaks seda nõudma ja projektide kooskõlastamisel lause tingimuseks seadma), vaid lihtsalt veefirmade enda elu lihtsustamisega, sest elektrivarustuse töökindlusele alati loota ei saa (eriti maapiirkondades).
Isegi Ülemiste järvele viivad väravad on suletud sama roostes tabalukkudega ja on samakõrges lumehanges kui Poola lennuki aegu.