www.militaar.net

Oh jummel missugune GSM-i harutamine on siin lahti läinud. Edit - pärast admini juttu viin selle GSM-i kommentaari eraldi plokki. Kogu see jutt on tegelikult mõttetu, kuna eesmärk on antud puhul, et metsas igavlev soldat ei hakkaks selle telefoniga koju helistama või netti pilte üles laadima ja sellega vastase raadioluurele oma asukohta paljastama. Tarkvarapiiranguid oskab iga loll maha võtta. Küll see SIM-kaart kah leitakse. Nii, et parem on kui asi riistvaraliselt kinni keeratakse.

Operatsioonisüsteemiks ei pea üldsegi olema Android - piisab ka Windows Mobile 5.0-st vms obskuursest platvormist, millega sõdur ei oska muud midagi peale hakata kui täita talle antud ballistilise arvutuse ülesannet (selleks peab seade kuulama relva külge kinnitatud andureid ja suutma juhtida eelpoolkirjeldatud pseudosihikut).

Enne kui Borja kustutama hakkab - lühike vastus ka:

Timing limitations in some technologies (e.g., GSM is limited to 35 km, with 70 km being possible with special equipment)

http://en.wikipedia.org/wiki/Cell_site#Range

St - GSM side raadiust piiravad protokolli sisesed oodatud ning planeeritud viited. Kui viited lähevad pikemaks, siis visatakse ühendus maha. Seepärast puudub vajadus võimsama saatja järele jne...

Kilo Tango kirjutas:Oh jummel missugune GSM-i harutamine on siin lahti läinud. Edit - pärast admini juttu viin selle GSM-i kommentaari eraldi plokki.

Kood: Vali kõik

1. Tugijaamade võimsus sõltub asukohast
2. Võrgu planeerimine lähtub prognoositavast tarbimisest (asusutustihedus), maastiku eripäradest ja paljudest muudest parameetritest
3. Tiheasustusega aladele pannakse palju väikese võimsusega tugijaamu, hajaasustusega aladele vähe suure võimsusega tugijaamu. Samamoodi valitakse täpselt kiirguri suundantenni suund, selle kaldenurk ja kõrgus maapinnast. Selle jaoks on olemas eraldi võrgu planeerimise tarkvarad. Muide, Regio kunagine mobiilpositsioneerimise platvorm töötas sel põhimõttel, et üritas seda protsessi tagurpidi lahti harutada ning seeläbi määrata, kus klient enam-vähem täpselt asus.
4. Jaamade võimsus on piiratud peamiselt selleks, et nad üksteisele "sisse ei karjuks"
5. Igal tugijaamal on selle individuaalne sagedus ning operaatorite lõikes on need sagedusalad eraldatud piirkonniti. S.t., et 900 MHz on tegelikult jaotatud operaatorite vahel ribadeks vahemikus 890.0–915.0 uplink ja 935.0–960.0 downlink. Iga antenn töötab oma individuaalsel sagedusel. Kuna valitavaid sagedusi on lõplik arv, siis siit ka vajadus ülaltoodud täpseks arvestuseks. Eestis on vähemalt EMT-l olnud mõningaid intsidente, kus selline "sisse karjumine" tekib. Näiteks Pirita teel ja Laagna tee otsas - sümptomid on, et telefoni levi kukub täislevi pealt äkitselt nulli ja siis teise kohta liikudes kohe jälle maksimumi peale.
6. Telefoni saatja võimsus on piiratud max 2W GSM 900 ja 1W GSM 1800 alas. Praktikas kasutavad seadmed ainult murdosa lubatud saatevõimsusest, et akut säästa. Telefoni saatja võib olla väiksema võimsusega, kuna tugijaama antenn on mitu suurusjärku parema vastuvõtuvõimega.

Kogu see jutt on tegelikult mõttetu, kuna eesmärk on antud puhul, et metsas igavlev soldat ei hakkaks selle telefoniga koju helistama või netti pilte üles laadima ja sellega vastase raadioluurele oma asukohta paljastama. Tarkvarapiiranguid oskab iga loll maha võtta. Küll see SIM-kaart kah leitakse. Nii, et parem on kui asi riistvaraliselt kinni keeratakse.

Operatsioonisüsteemiks ei pea üldsegi olema Android - piisab ka Windows Mobile 5.0-st vms obskuursest platvormist, millega sõdur ei oska muud midagi peale hakata kui täita talle antud ballistilise arvutuse ülesannet (selleks peab seade kuulama relva külge kinnitatud andureid ja suutma juhtida eelpoolkirjeldatud pseudosihikut).

Nõus Kilo Tangoga.
Kas telefoni GPS-i kasutades pritsib ka midagi eetrisse , on keegi kursis ?
Amatöörkorras olen kasutanud nutitelefoni peal erinevaid lahendusi:
maastikul orienteerudes google maps satelliitpilt.
Alati on kaasas ka kompass+ kaart , kuid telefoniga liigun läbi tõsise padriku
meetri täpsusega punktist A punkti B oluliselt kiiremini. Google mapsi saab ka näiteks kindla piirkonna
telefoni alla laadida: toimib offline režiimis , ainult GPS on järgi.

https://play.google.com/store/apps/deta ... ov.strelok
https://play.google.com/store/apps/deta ... fire&hl=et

Päris universaalse asja saaks, tuleks vaid GSM/wifi/bluetooth moodul välja kakkuda (Kilo Tango poolt
nimetatud põhjustel).
Phoneblocks,Motorola ja paar tootjat töötavad välja telefone , mis saab kokku panna nagu Lego/arvuti.
Vahetada kaamerat, protsessorit jne. Laduda kokku oma vajadustele vastava seadme.
Ei tea kui tootmisküps see on veel
aga see aasta on lubanud mitu tootjat oma mudelitega välja tulla.
http://en.wikipedia.org/wiki/Modular_smartphone
https://www.youtube.com/watch?v=fEC6myN2mXg

Eesti "Militaar-Nokia" ?

Smith kirjutas:...
Kas telefoni GPS-i kasutades pritsib ka midagi eetrisse , on keegi kursis ?
...

A-GPS peab saama võrgust andmeid. Selleks tuleb võrguga andmesideühendus luua minu teada ja selleks tuleb vähemalt handshake teha. Aga ma täpselt ei mäleta - aegu möödas juba kui teemasse süüvitud sai.

Tavaline GPS on raadiosidekanali mõttes lihtsalt vastuvõtja.

Smith kirjutas: Amatöörkorras olen kasutanud nutitelefoni peal erinevaid lahendusi:
maastikul orienteerudes google maps satelliitpilt.
Alati on kaasas ka kompass+ kaart , kuid telefoniga liigun läbi tõsise padriku
meetri täpsusega punktist A punkti B oluliselt kiiremini. Google mapsi saab ka näiteks kindla piirkonna
telefoni alla laadida: toimib offline režiimis , ainult GPS on järgi.

OT jätkuks

Google maps kaardid/aerod pole just kõige paremad.
Saab kasutada ka Maa-ameti aerofotosid GPS aluskaardina.
Reso ja täpsus väga head.
Kes tahab tasuta majandada, see sikutab android riistapuule nt. Oruxmaps.apk mis toetab WMS ja Maa-ameti aluseid. Oruxiga saab teha ka nt. kõigepealt kodus wifi taga Maa-ameti teatud piirkonna aluskaartide/aerofotode allalaadimise, salvestada need androidseadmesse ja pärast offlines GPS-iga neid kasutada (jääb hiljem ära datakõnede eest maksmine). AGPS kasutamine annab teatud juhtudel lihtsalt parema positsioneerimise täpsuse (asukoha parandid tulevad datana masti asukohast). Veel täpsema parandi saab DGPS kasutades (GPS tugijaamade parandid). Parimad GIS-GPS seadmed võimaldavad DGPS-iga 0,5 kuni 0,2 m täpsust (viimast küll ainult järeltöötlusega enamasti) ja ilma parandita (GPS) offlines ca 1 - 1,5 meetrist täpsust. Telefonide GPS-id jms laiatarbe käsi-GPS-id vastavalt siis 1-5meetrit (lagedal) ja 10-20meetrit metsas/võsas/hoonete vahel jms.

Sorry veelkord teemavälise posti eest.


Enam ei ole teemaväline - nüüd ongi teil omaette GSM-teema hängimiseks
(by Borja)

Keda GPS ja üldse satelliit-positsioneerimine rohkem huvitab, siis üks pop-teadusliku lähenemisega ettekanne:
http://www.ted.com/talks/todd_humphreys ... fool_a_gps

Ühesõnaga lennukirežiimis GPS-i kasutamist nutitelefonis (kaart salvestatud telefoni) ei ole võimalik tuvastada raadioluure jms
seadmetega ?

Kulibin kirjutas:

Tugijaamade võimsus on suurusjärgus 20 W ja mobiiltelefonidel 2 W.

Seal lehel on natuke vigane jutt, sellist saatjavõimsust vist isegi vana NMT ei tarvitanud.
Transmission power siiski mõlemapoolselt max 2watt. Mõtle veidi loogiliselt miks ei ole kasu tugijaama 20watist.
Jaamade omavahelised lingid mastist mastini on jälle teine teema.

Saatjate maksimum võimsusest...
NMT450 "kohver" tüüpi autotelefonidel oli lubatud kuni 15W.
NMT900 "kohver" tüüpi autotelefonidel oli lubatud kuni 6W.
Taskutelefonidel nii NMT450 kui NMT900 oli lubatud kuni 1W.
GSM850/900 taskutelefonidel on lubatud kuni 2W.
GSM1800/1900 taskutelefonidel on lubatud kuni 1W.
Tugijaamade saatjate võimsused on/olid vahemikus 10-50W, see sõltub nii miljonist asjast(eelkõige ajastust, süsteemist, põlvkonnast, tootjast jne.), et kõike ei saagi üles lugeda, pilt läheb liiga kirjuks.

Need numbrid on siis saatja max võimsus, tegelik efektiivne võimsus on hoopis midagi muud ja sõltub vägagi konkreetse seadme puhul kasutatava(te)st antenni(de)st.

Kulibin kirjutas:

Smith kirjutas:

Kulibin kirjutas:Tugijaama võimsus on sama mis taskuseadmel, vastavalt siis max 2Watt. Suundantennid on eraldi teema.
Ja kes oma saatjaid peale keerab, neid nuhtleb sideamet.

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/ha ... 1_gsm.html

Tugijaamade võimsus on suurusjärgus 20 W ja mobiiltelefonidel 2 W.

Seal lehel on natuke vigane jutt, sellist saatjavõimsust vist isegi vana NMT ei tarvitanud.
Transmission power siiski mõlemapoolselt max 2watt. Mõtle veidi loogiliselt miks ei ole kasu tugijaama 20watist.
Jaamade omavahelised lingid mastist mastini on jälle teine teema.

Tugijaamade võimsused on suurusklassis sajad vatid per bänd. Seega su maja katusele paigutatud tugijaamast tuleb ikka kilovatte võimsust välja.

smr kirjutas: Tugijaamade võimsused on suurusklassis sajad vatid per bänd. Seega su maja katusele paigutatud tugijaamast tuleb ikka kilovatte võimsust välja.

Mul kui lihtsurelikull tekib küsimus selle peale kuidas need läbi õhu lendavad kilovatid mõjuvad minu ja mu pere elukvaliteedile e. moodsamas keeles "tervelt elatud aastate arvule"?

Walter2 kirjutas:

smr kirjutas: Tugijaamade võimsused on suurusklassis sajad vatid per bänd. Seega su maja katusele paigutatud tugijaamast tuleb ikka kilovatte võimsust välja.

Mul kui lihtsurelikull tekib küsimus selle peale kuidas need läbi õhu lendavad kilovatid mõjuvad minu ja mu pere elukvaliteedile e. moodsamas keeles "tervelt elatud aastate arvule"?

Õigustatud küsimus. Terviseamet koostöös Tehnilise Järelvalve ametiga hoiavad nendel asjadel silma peal.

smr kirjutas:

Walter2 kirjutas:

smr kirjutas: Tugijaamade võimsused on suurusklassis sajad vatid per bänd. Seega su maja katusele paigutatud tugijaamast tuleb ikka kilovatte võimsust välja.

Mul kui lihtsurelikull tekib küsimus selle peale kuidas need läbi õhu lendavad kilovatid mõjuvad minu ja mu pere elukvaliteedile e. moodsamas keeles "tervelt elatud aastate arvule"?

Õigustatud küsimus. Terviseamet koostöös Tehnilise Järelvalve ametiga hoiavad nendel asjadel silma peal.

Kas on kusagil ka mingid numbrid kirja pandud?
Miks küsin? Magamistoa aknast, vastasmaja katusel on 5 vertikaalset (ilmselt mobiillevi antenni), millest kaks on otse suunaga minu maja poole ja veel hunnik paksusi ümmargusi antenne, mille otstarvet ei tea, millest ka osa siiapoole suunatud. Kaugus 60 m.

Kutt7 kirjutas: Kas on kusagil ka mingid numbrid kirja pandud?
Miks küsin? Magamistoa aknast, vastasmaja katusel on 5 vertikaalset (ilmselt mobiillevi antenni), millest kaks on otse suunaga minu maja poole ja veel hunnik paksusi ümmargusi antenne, mille otstarvet ei tea, millest ka osa siiapoole suunatud. Kaugus 60 m.

Guugel on imeline. Paar minutit sobramist ja vastus ongi olemas. Tallinna Tehnikaülikool on ehk piisavalt tõsine asutus, kelle arvamusega arvestada. http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenema ... 20moju.doc

Ning samast võimsuse üle kraaklejatele tsitaat: "tugijaama kiirgusvõimsus on 60 W ja mobiiltelefonil 1-2 W". Tõsi, pole täpselt märgitud, kas tegemist on ühe transpondri või terve masti võimsusega.

Kutt7 kirjutas: Miks küsin? Magamistoa aknast, vastasmaja katusel on 5 vertikaalset (ilmselt mobiillevi antenni), millest kaks on otse suunaga minu maja poole ja veel hunnik paksusi ümmargusi antenne, mille otstarvet ei tea, millest ka osa siiapoole suunatud. Kaugus 60 m.

Ümmargus paksud antennid on raadiolingi antennid. Sagedus kõrgem (5 - 60 GHz), võimsus väiksem (mõned vatid)