www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Sept, 2019 7:44

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 52 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2016 18:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Praegu on muidugi see jama lugu, et kui naaber otsustaks Eestit maismaa asemel kolmandikugagi oma BL võimekusest merelt rünnata või ka lihtsalt huvi pärast mõne sõjalaevaga suveräänsust rikkuda, pole vist nagunii eriti midagi vähegi efektiivset vastuseks peale hakata. Peale diplomaatiliste näpuvibutuste, mida mitte keegi tõsiselt ei võta, sest absoluutselt igasugune märkimisväärne jõud selle taga puudub.

Esimene teema on meresuveräänsus, mida on mõistlik rahuajal hoida ja pidada. Et mingid roheliste mehikeste laadsed meresündmused ei haavaks vaid vähese ressursiga ebamõistlikult suures ulatuses kogu riigi autoriteeti. Eriti juhul, kui kurikaval naaberriik soovib sarnaselt UKR konfliktile näidata de jure nagu ta poleks ise konflikti osapool.

Teisest küljest selline poole aasta tagune uudis:
http://www.saartehaal.ee/2015/07/28/tor ... d-arevaks/
Näib, et politseil isegi kas polnud võtta laeva, mida panna karavani valvama või siis ei hoolitud. Lätlastel oli sarnasel juhul väidetavalt valveks laev leidunud.
Ei vast seekord midagi kriitilist, kuid kui asja natuke laiendada Tšehhoslovakkia 1968 kampaania ainetel, siis teeb olukord murelikumaks. Noh ütleme, et tormivarju tuleb projekt 745-P (https://commons.wikimedia.org/wiki/Cate ... guard_ship), vms relvastatum alus. Me ei tea, kes laevas sees on ja ära ajada ka ei suuda (kui on hetkel politseil vaba laeva sinna saata), kui äkki tembutama hakkab. Politsei relvastamata (ainult veel Pikkeril peaks olema raskekuulipilduja) reostustõrje- ja päästelaevad ning merelõvid pole nagu argument.

Kui vastane plaanib näiteks ründeoperatsiooni alustuseks meredessanti ja on teadlik, et meie juurest võib ikkagi tina saada ja juba enne, kui randa jõutakse, siis ta peab dessantlaevadele lisaks ikkagi mitu saatealust lisama ja see kõik teeb asja märksa lohisevamaks ning läbinähtavamaks. Mängu hakkavad edasi tulema juba võimekamate NATO riikide (Poola, Saksa, Taani) meresõjavõimekused ja õhujõud, mida pöördesse ajada. Praegu võib aga näiteks paar suurt mööda sõitvat dessantlaeva (https://en.wikipedia.org/wiki/Ropucha-c ... nding_ship) lihtsalt ühtäkki möödasõidult Tallinna lahte keerata ja nii ongi.

Ehk minu nägemusel on teatud odavamate sõjalaevade omamise näol tegemist pigem preventiivse suveräänsust tagava meetmega, mis ei jäta vastasele niipalju ahvatlusi.
Kaitseliidul võiks olla aga jah miskid CB90 sarnased mitmeotstarbelised kaatrid, millega näiteks tugevdada politseid kriisi korral, patrullides ja kontrollides rannajoont. Samuti olla vajadusel valmis kiirelt liigutama jalaväeüksusi saarte vahel, kui seal midagi toimuda ähvardab või toimub.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2016 18:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17114
Tsiteeri:
Noh ütleme, et tormivarju tuleb projekt 745-P (https://commons.wikimedia.org/wiki/Cate ... guard_ship), vms relvastatum alus. Me ei tea, kes laevas sees on ja ära ajada ka ei suuda (kui on hetkel politseil vaba laeva sinna saata), kui äkki tembutama hakkab. Politsei relvastamata (ainult veel Pikkeril peaks olema raskekuulipilduja) reostustõrje- ja päästelaevad ning merelõvid pole nagu argument.


Mõni aasta tagasi sellise stsenaariumi esitamisel kinnitas mõni mees siin selge silma ja kaine peaga, et Tapalt tulevad haubitsad ja lasevad dessantlaeva koos maaletulijatega hoobilt ribadeks... :scratch:

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2016 19:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Jaan, 2005 12:53
Postitusi: 531
Asukoht: Tamsalu
Ma kardan,et need haubitsad ei jõua kohale enne on BDK-d Tallinnas rannas ja kui isegi jõuavad kuskile randa saavad Gradist nii mis tolmab kui laevadel vähegi asjalikumad vaatlejad on.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2016 20:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17114
See oli veel see aeg, kui ametlikuks legendiks oli "...sellele eelnevad kuudepikkused ettevalmistused ja me saame sellest ammuaega enne sündmust teada..."

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2016 20:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26515
Minuarust peaks sõjaline merel asjatamine algama peale umbes sellistest asjadest (fotod on tehtud nädal tagasi Soomes paadimessil) ehk esmasest kaldaoperatsioonide võimest. Rühma peale 4 paati, kompanii peale 16 paati, kokku 900 000 eurot. Meenutame siinkohal, et meil on Peipsi järv, mõned suured jõed ja rannajoon 1500 km. See, et me teeme kompanii taseme merepaiskeoperatsiooni aeglasekäiguliste ja suure süvisega miinijahtijatega ning kohmerdame rannas (võimaliku tule all) kaua aega on tegelikult jama. Sellise paadi juhtimise ja navigeerimisega saab hakkama iga ajateenija pärast paarinädalast väljaõpet.


Manused:
SAM_4537.JPG
SAM_4537.JPG [ 1.5 MB | Vaadatud 5496 korda ]
SAM_4534.JPG
SAM_4534.JPG [ 1.24 MB | Vaadatud 5496 korda ]

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2016 17:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
http://maailm.postimees.ee/3603337/turg ... -sojalaeva

Mina saan aru, et mereväes võiks olla käputäis normaalselt relvastatud patrull-laevu rahu ajal vajalikud näiteks just umbes sellisteks ülesanneteks. Et vajadusel osutada, et me oleme ka Riik ja seda muuhulgas merel. Pole vaja kalleid ja kohmakaid hävitajaid või fregatte. Piisab ka paarist tegusamast kaatrist või väiksemast korvetist või avamere patrull-laevast. Reostustõrje-Kurvitsat, Merelõvi või ka miinilaeva kardetavasti keegi vähegi tõsiselt siiski ei võtaks. :?

Loomulikult hoitakse eskortides teatud profiili ja tegemist pole tegelikult isegi kriisiolukorraga, kuid taoline ennatlik jõudemo on selge rahvusvahelise sõnumiga - kui näiteks peaksite hakkama trikitama, võime teie veepealsest varustuslaevast igaveseks ka allvee-varustuslaeva teha. Elik hoidke aga ilusti "kannad koos, selg sirge ja silm lahti", kui meie vööndis tossutate. Ja selline väike sõjalis-diplomaatiline nõks, nagu näha, ületab isegi kauges Eestis uudiskünnise.


P.S. Trummi näidatud paatide sarnaseid on minu teada ka Tallinnas sukeldujatel. Isegi kaitsevärvi. Pigem ma soovitaks selliseid väikesi praamikesi siseveekogudele. Ühel hetkel, kui pooled sillad puruks, ei saa Väike-suur Emajõe joonest hooti üldse eriti üle.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2016 16:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Siin on veel üks näide, miks peaks endast lugu pidaval Riigil olema olemas teatav mereväeline komponent.

http://maailm.postimees.ee/3614487/vene ... rssi-muuta

Mitte nüüd päris Leedu "vetes", vaid majandusvööndis, aga teema siiski.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2016 13:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 1007
Asukoht: Tallinn
Tsiteeri:
P.S. Trummi näidatud paatide sarnaseid on minu teada ka Tallinnas sukeldujatel. Isegi kaitsevärvi.

See mida sa näinud oled on minumeelest Rootsist oksjonilt ostetud. Kui merev'el oleks huvi, siis saaks selliseid ka ilma oksjonita hankida

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2016 16:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Sukeldujatel on Tallinnas erinevaid aluseid ja mina mõtlesin ühte 2 võimsa päramootoriga kandilise roolomajaga rambiga halli karva alust.

Aga väike viide kaitsmata ranniku haavatavusele vastase poolt. Leedus kütab viimasel ajal kirgi selline lugu.
http://ru.delfi.lt/news/live/voennye-ro ... d=71002938

Kel viitsimist, tõlkige ja imestage..., aga kokkuvõte oleks, et kas 2014. a või varem olla suure tõenäosusega Juodkrantesse juhtumisi sattunud grupp VF luure-diverssiooniüksuse liikmeid. Kuidas, kas ja mis sai, on segane, sest tegemist olla idee poolest salastatud infoga ja asi tuli välja alles nüüd.

Kas VF eriüksuslased sõitsid näiteks allveepaadiga rannikuni ja ujusid kaldale või kas leedukad, kelle rannajoon on tegelikult üsna lühike, selle üldse avastasid enne, kui külalised juba lahkusid, on küsimus, aga mina näeks siin tõsist ohusignaali ka meile. Meie rannajoon on oi-oi-kui-pikk ja sikk-sakiline ning vesi läheb enamasti ka üsna ruttu sügavaks. Igale sopikesele või laiukesele "silmad peale" panek, et VF eriüksuslased seal vahel piknikul ei käiks RA ega SA, võtaks megaressursi. PPA on ilmselt suuteline tuvastama vaid nö RA "tsiviil-piiririkkumisi" tavalise paadi või laevaga. Muuks pole neil ka eriti huvi (ega raha).

Näen, et ainus mõistlik võimalus mõistliku inim- ja muu ressursiga meie merepiiri tegelikku suveräänsust tagada, olekski rannikumerel relvastatud patrullteenistuse võimekus. Lihtsad 12-15 m merekindlad kaatrid kerge relvastusega ja ühtlasi allveesensoritega, mis oleks jõukohased pidada isegi KL-ile ja mida suudaks vajadusel toota ka BWB Nasval. Venelastel endilgi kusjuures välja mõeldud selline laevatüüp nagu `diversiooni vastane kaater´. Eks nad siis tea, milleks harjutada. :P

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2016 18:17 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 03 Jaan, 2016 22:37
Postitusi: 7
http://parnu.kaitseliit.ee/et/soontagana-malevkond


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 18 Apr, 2016 22:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Just vaatasin Välisilma saadet.
Teema VF lendudest USA laeva kohal. Jutt läks korraks sellele, et kes kontrollib Läänemerd, see... Kui saatejuht A. Kannel ministrihärralt siis küsis Läänemeres vee all toimuva jälgimise võime kohta, vihjates ka meie oludele, läks ministrihärral ikka mõni minut keerutamiseks, et saaks ära riputada. Kuidagi õnnestus vihjata liitlaste heidutusele ja muidu hajutada tähelepanu rootslaste ning muude merede alleveelaevade peale. :D

Aga noh tegelikkus muidugi on pehmelt öeldes murettekitav. :roll:

Kustutasin ja tegin uue postituse vana muutmise-täiustamise asemel.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Viimati muutis hummel, 19 Apr, 2016 10:59, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 19 Apr, 2016 9:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26515
Kui laevade valikule läheb asi, siis selline laev nagu on meil täna piirivalve laevastik, on idanaabrile suht kerge sihtmärk. Esiteks ei mahu meie rahakotti rohkemat kaitserelvastust kui Sergei/Browning ja võib-olla hea õnne korral ka Mistral/Simbad, lisaks oleks vaja normaalset 3D radarit (mida täna mereväe/PV laevadel küll näha pole).

Kui idanaabri laevastikuüksust rünnata 1-2 taolise, 20+ m pika, suhteliselt aeglasekäigulise ja nõrgalt relvastatud laevaga, kordub Gruusia laevade saatus 2008, venelased ei raatsinud isegi tiibrakette raisata, vaid tulistasid õhutõrjerakettidega neid.

Vene laevade relvastust vaadates tundub, et märksa edukam variant on hulk kõvapõhjalisi suuri kummipaate (RIB) ja nende relvastamine kaugmaa tankitõrjerakettidega (nt Spike-ER, laskekaugusega 8 km). Sedasorti vastase tõrjumiseks ei ole tänapäeva sõjalaevad kuigi hästi varustatud, kiirlaskekahurite ja kuulipildujate laskekaugus jääb napiks ning juhitavat rakettrelvastust on vähe. Ning sellega tabada madalat, vähe radarikiirgust peegeldavat ning selle eest lainete vahele kaduvat (puudub pidev "saatmine" radariga) alust, kui neid tuleb korraga nt 30 tükki, on päris suur probleem. Suvalise täna EV arsenalis oleva sõjalaeva uputamine on idanaabrile märksa lihtsam, tänase kaitserelvastuse ja radaritehnikaga - lausa polügooniharjutus.

Keegi mereväest kirjutas, et TT rakett ei tee laevale midagi. Soomlased rannakaitsele Spike-ER-e ostes arvasid vist teisiti, nimelt näeb seal operaator läbi fiiberoptika sama pilti, mida näeb ka rakett ning sellega on võimalik tabada suhteliselt täpselt elutähtsatesse kohtadesse (nt sillale või relvastuse konteinereid, mis toovad kaasa sekundaarse plahvatuse laeval).

Lihtsalt selline mõte.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 19 Apr, 2016 10:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Rannikukaitse on iseenesest väga tore algatus ja ma saan aru, et tahetakse tekitada värskendust, eristumist ja silmapaistvust võrreldes ülejäänud KL rahvaga ning leida uusi ideid värbamiseks. Aga kui märkimisväärne on see paari jalaväerühma/kompanii taktikaline kasutegur sadu kilomeetreid pika rannajoone kaitsmisel? Hea, kui suudetaks hajutades enamus rannajoonest 24/7 jälgimiselegi võtta. Sel juhul oleks küll tegemist vist rannavalveallüksusega. Pigem on nn rannakaitseallüksuse näol tegemist ühe (mitmest) tagajärgedega tegeleva allüksusega, mis astub koos teiste KL/KV tavaallüksustega kuskil metsas või aasal lahingusse, kui dessant on juba asunud laevadelt massiliselt maabuma või maabunud.

Vastase võimalikule ebameeldivale või väljakutsuvale tegevusele meie rannikuvetes (sh sarnane Leedu intsidendiga ja Saaremaa intsidendi nö edasiarendusega) RA ja ka dessandile SA on vaja vastumeetmed rakendada, kui see on merel. Kuigi laevad liiguvad suhteliselt aeglaselt, on nende manöövritega ja hargnemistega maa peal veokatega pidevalt sammu pidamine üsna tülikas. Laev sõidab otse ja muudab suunda hetkega, aga autokolonniga tuleb vingerdada mööda teid. Kui vastane on aga juba muutnud otsustavalt kurssi ja lähenenud kaldast loetud kaabeltaude kaugusele, kus pääseks raskekuulipildujatega mõjutama (kui sinna on mingi märkimisväärne lahinguvõimeline allüksus vastu jõudnud ja ka hargnenud lahinguvalmiks selleks ajaks), on hiljavõitu! Lisaks, mis saab, kui dessantlaevastik hoopis hargneb, maabudes korraga 2-3 eri kohas?
Ehk siis ühe mereäärse maakonna ranniku kohta oleks arvestatava vahetu meredessandivastase heidutuse loomiseks vaja vähemalt 1 kerge rannikukaitse pataljon. See teeb Eesti kohta u 5 vastavat pataljoni ehk terve 1 uue brigaadi jagu täiesti uusi inimesi, relvastust, tehnikat võimaliku kogumaksumusega noh u 200 miljonit EUR. Lisaks väljaõpe ja varud. Tagatipuks istub suur osa sellest "rannikubrigaadist" kriisiolukorras veel tühja ka, samas, kui maismaa operatiivsuundades katteüksusi napib.

Vaesel riigil on pikka rannajoont kaitsta üsna raske. Et optimeerida ressursikulu ja tõsta operatiiv-taktikalist paindlikkust, tuleb päris rannikukaitset ja -seiret teostada erinevate vahenditega kombineeritult - merelt (ujuvvahendid), maalt merele (kaudtuli) ja maalt (jalavägi). Lisaks veel toetuseks õhuvahendid.
Kui teeme KL-i paar rannikukaitse rühma-kompaniid, siis see on vaid murdosa vajalikust võimekusest - olulist kasu rannikukaitse ülesande täitmisel pole. Samahästi võiks neid näiteks hoopis õhukaitse allüksusteks nimetada ja kasutada.
Näide olukorrast maismaal arusaadavas keeles oleks, et kui saadaksime lahingusse kerge ja kõhna jalaväepataljoni, mis koosneks pm vaid kergejalaväejagudest + juhtimis- ja tagalaelementidest, siis 100% ilma tankitõrjevahenditeta, miinipildujateta, pioneerivahenditeta ja luureta poleks sellisest üksusest korraliku actioni alates mitte mingit erilist abi. Sõidetakse üle ja kõik! Pigem moodustada selle asemel sama raha eest korralik tugevdatud kompanii lahingugrupp, kus on küll rahvast vähem, kuid kõik eelnimetatud võimed kuidagi esindatud ja kuigi katta saaks vb natuke väiksema lõigu, on võimalik vastasele seal korralik hoop anda. :mrgreen:

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 19 Apr, 2016 11:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26515
Noh, tüüpse kergjalaväepataljoni nimetamine rannakaitsepataljoniks on tõesti pakasuhha, kui neid eristab "tavalistest" sisuliselt ainult see, et nad on ehk paaril õppusel taolist operatsiooni teinud ja kujutavad ette, millega tegu. Rannakaitse tähendab minu arusaamas ka teatud rõhuasetusi tõrjerelvadele (kasvõi rohkelt Rootsi TT kahureid või Browninguid, kui paremat pole võtta). Rannakaitse rollis kasutasid (ja vist kasutavad ka täna?) spetsiifilisi nn kuulipilduja-suurtükiväeosi, mis on mõeldud püsikindlustuste mehitamiseks (sh merekindlused Kuriilidel). St seal on rõhuasetus liikuvuse asemel tulejõule.

Küll aga ma ei usu eriti, et Sõduris järjekindlalt ilmuvad MeV ideed pealvee sõjalaevade omandamisest (pean silmas laevu, mitte kaatreid või kummipaate ja meie rahakotti) meid kuidagi paremale järjele viiksid. Sest nagu kuskil eespool öeldud sai, siis pealvee sõjalaev väikeriigi rannakaitse vahendina pole end vist kuskil õigustanud (vähemalt suurriigi vastu). Küll on edu saatnud õhust (st lennukitelt) ja maismaalt lastud tiibrakette, see kuidas Argentiina suutis mõne tiibraketiga tõsiselt rappida Suurbritannia (kes oli tollal maailmas 3. kohal olev laevastik, USA ja NSVL järel) laevastikku, väärib lausa eri teemat. Samas konfliktis leidis ka veenvat kinnitust väike/väiksema riigi pealvee sõjalaevade väike kasutegur - ristleja Belgrano uputamine ning mõnede väiksemate laevade uputamine Briti kopterite poolt. Tiibrakettide kandjaid aga brittidel hävitada ei õnnestunud ühtegi.

See kõik tuleks mõistagi asetada nt Süüria sõja valgusesse, kus idanaaber suutis anda juba tiibraketilööke juba teiselt merelt ja polaarjoone tagant tulnud lennukitega. Kui Glonassid ja asjad töötavad, siis on vaja lihtsalt Lasnamäe tornmaja katusele üks binokli ja mobiiltelefoniga varustatud tegelane, kes annab teada, et laev see ja too väljub Miinisadamast ning võtab kursi sinna ja sinna ning edasine on sihtkoht tehnika küsimus (jänkid oskavad nii juba ammu).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 19 Apr, 2016 11:24, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Rannikukaitse
PostitusPostitatud: 19 Apr, 2016 11:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Tsiteeri:
kordub Gruusia laevade saatus 2008, venelased ei raatsinud isegi tiibrakette raisata, vaid tulistasid õhutõrjerakettidega neid.

Minu teada ei saanud nad tavalise laev-laev raketiga väikestele kiiretele kaatritele lihtsalt pihta ja olid sunnitud kasutama õhutõrjeraketti (Osa vist), mille laskekaugus välja ulatus. Seda on nad minu meelest ka ise otsekohe väitnud. Haiget igatahes grusiinid said ja venelased said omakorda medaleid.

Tsiteeri:
Vene laevade relvastust vaadates tundub, et märksa edukam variant on hulk kõvapõhjalisi suuri kummipaate (RIB) ja nende relvastamine kaugmaa tankitõrjerakettidega (nt Spike-ER, laskekaugusega 8 km). Sedasorti vastase tõrjumiseks ei ole tänapäeva sõjalaevad kuigi hästi varustatud, kiirlaskekahurite ja kuulipildujate laskekaugus jääb napiks ning juhitavat rakettrelvastust on vähe. Ning sellega tabada madalat, vähe radarikiirgust peegeldavat ning selle eest lainete vahele kaduvat (puudub pidev "saatmine" radariga) alust, kui neid tuleb korraga nt 30 tükki, on päris suur probleem.

Olen umbes sama meelt. Lihtsalt arvan, et RIB asemel on mõistlikum need kiirpaadid metallist ja vb osaliselt "kiivriplastikust" teha - kestavad märksa paremini tule alla sattudes. Sellised alused on üsna odavad ehitada ja pidada ning nendega saab lisaks rünnakutele teostada ka ebaregulaarseid rannikupatrulle, valvamaks ja kontrollimaks, et näitseks vastane ei trolliks meid näiteks hasardi mõttes allvee-diverssiooniüksustega. Selleks siis ka kerge sonari võimekus vajalik ja mõned süvaveepommid/meremiinid. Mõned natuke suuremad ja natuke tugevama relvastusega avamere kiired patrullkaatrid kuluks vb lisaks ja need pole kah teab mis kallid pidada.

Umbes sarnane sobilik alus on CB-90, mida võiks meie vajadusteks juba kodumaal modifitseerida (näit vähendada dessanti jaoni, parandada relvastust-sensoreid) ja jagada neid Kaitseliidule. Venelased muide said selle riista projekti mõne aasta eest kuidagi endale ja modisid eriüksuste dessantkaatriks.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Viimati muutis hummel, 19 Apr, 2016 11:35, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 52 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt