Venemaa ootamatu rünnak

[Kapten Trumm]

Paluksime korralikku viidet

404-artiklit ei leitud

[Kriku]

http://epl.delfi.ee/news/martinson/raam ... d=84796801

Olgu siinkohal öeldud, et raamatus otsustas Eesti mitte ühineda Euroopa liidu ja NATO-ga, aga kes oskab öelda, kuivõrd läinuks (või läheks) asjad siis, kui me oleme nende organisatsioonide liige. On ju britid öelnud otse ja peenutsemata, et mingi Eesti pärast ei hakka nad kindlasti oma noori mehi surma saatma.

[Lemet]

Juttu küll Ukrainast, aga meile tasub kuulamist eeskätt siinses kontekstis. Mida oodata.

https://youtu.be/j8Aa7fB_3o4

[Tinker]

On ju britid öelnud otse ja peenutsemata, et mingi Eesti pärast ei hakka nad kindlasti oma noori mehi surma saatma.

Kus need britid seda siis öelnud on?

[talas]

http://epl.delfi.ee/news/martinson/raam ... d=84796801

Olgu siinkohal öeldud, et raamatus otsustas Eesti mitte ühineda Euroopa liidu ja NATO-ga, aga kes oskab öelda, kuivõrd läinuks (või läheks) asjad siis, kui me oleme nende organisatsioonide liige. On ju britid öelnud otse ja peenutsemata, et mingi Eesti pärast ei hakka nad kindlasti oma noori mehi surma saatma.

Tahaks autorina märkida, et mittekuulumine EL-i ja NATOsse on peaasjalikult seetõttu narratiivi osa seetõttu, et ma ei näe otsese sõjalise konflikti võimalust nendesse ühendustesse kuulumise kontekstis. Veel enam ei tahaks ma süstida lugejatesse ka pessimismi NATO ja EL-i suhtes.

Pidasin plaani ka, kas mängida läbi EL-ist ja NATO-st väljaastumine, viskamine või organisatsiooni lagunemine, kuid otsustasin, et see viiks loo liigselt tasakaalust välja ning poleks otseselt raamatu vaatevinklist tarvilik.

Lisaks, see raamat jääb tõenäoliselt militaarnetis karastunud sõjandushuvilisele lahjaks, sest ei lahka ei manöövreid, ega lahinguid (seda tegi edukalt juba Kunnas ja mina veenvalt ei oskaks). Pigem keskendub see psühholoogilisele poolele ning sõjaeelsetele ja sõjajärgsetele faasidele. Minu semud, kes on tegevväelased, kurdavad, et raamat oleks võinud olla detailirikkam. Teised, sõjakaugemad inimesed heidavad ette negatiivsust ja trööstitust.

Vabandan väga teemavälise postituse pärast.

[Martin Peeter]

http://epl.delfi.ee/news/martinson/raam ... d=84796801

Olgu siinkohal öeldud, et raamatus otsustas Eesti mitte ühineda Euroopa liidu ja NATO-ga, aga kes oskab öelda, kuivõrd läinuks (või läheks) asjad siis, kui me oleme nende organisatsioonide liige. On ju britid öelnud otse ja peenutsemata, et mingi Eesti pärast ei hakka nad kindlasti oma noori mehi surma saatma.

Tahaks autorina märkida, et mittekuulumine EL-i ja NATOsse on peaasjalikult seetõttu narratiivi osa seetõttu, et ma ei näe otsese sõjalise konflikti võimalust nendesse ühendustesse kuulumise kontekstis. Veel enam ei tahaks ma süstida lugejatesse ka pessimismi NATO ja EL-i suhtes.

Pidasin plaani ka, kas mängida läbi EL-ist ja NATO-st väljaastumine, viskamine või organisatsiooni lagunemine, kuid otsustasin, et see viiks loo liigselt tasakaalust välja ning poleks otseselt raamatu vaatevinklist tarvilik.

Iseenesest võiks keegi ka kirjutada plaanist B, kui see NATO tõesti oma usutavuse peaks kaotama. See pole võimatu - pigem on selles osas märgata alarmeerivaid tendentse, aga see pole lõpp. Ning selle üle võiks mõtiskella kõik need, kes väidavad, et üle 2% SKT-st pole mõtet kaitsele kulutada, sest ilma NATOta me nagunii vastu ei saa.

Meie sõber DT retviitis demokraatide presidendikandidaadi mõtteid:

https://twitter.com/williamcraddick/sta ... 3329814528

Olgugi, et NATO lagundamine kõlbab demokraatidele Trumpi süüdistamiseks, ei pruugi nende endi teod selles osas sugugi paremad tulla.

[Longbowman]

Tuleb Kerese 14 krundile, kenasti kortermajade vahele, autosillast linnulennult u 600m.
Aga betoonist seintega.
Kuid ilma tarastatud perimeetrita tundub.
1. korrus juba vist püsti.
Järgmine nädal korra tööasjus Narvas, siis näen uuesti olukorda.

Tõenäoliselt tuleb Sisekaitsekadeemia mitte Golani kõrgendike, vaid tüüpse "küprokist ja klaasist maja" stiilis.

.[/quote]

[Some]

Lugesin täna Viktor Suvorovi "Spetsnaz"-i. Arvestades, et ta ise õpetas GRU Spetsnazi seersante neli aastat, siis oli päris huvitav lugemine. Näiteks kuidas lennuvälju Strela-Blok-iga saboteerida. Põhimõtteliselt Strela-2 raketid, mis paigutatakse lennuvälja ligidale ja lendu läheb kas lennuki stardil või maandumisel tekkiva heli peale. Eriti kuri variant on kui seadistatakse maandumise peale - kui esimene lennuk laksu kätte saab, siis teised peavad tühjade paakidega hakkama reservlennuvälja otsima. Kui Strelasid otsima tullakse on puude küljes suundmiinid. Päris hea kirjeldus ka sellest kuidas spetsnazi tegelased õigel ajal õigesse kohta saavad ja kuidas nende saabumist kohapeal ette valmistatakse. Ja üksuste struktuur, varustus ja taktika lahti seletatud.

[Kapten Trumm]

Ühte lõiku Ühtegi intekast lugedes tuli justkui dejavuu tunne, oleme siin foorumis ju küllalt kuulnud - enne tulevad relvamäed ja eelhoiatus.

Tsiteerin:

Aga ootamatult ei saa midagi halba juhtuda. Või?

(Paus)

Me ei pruugi näha teatud puhkudel nende tegutsemist ette enne, kui nad hakkavadki oma väravatest välja vurama.

Loomulikult on terve rida märke, mida tuleks jälgida, kuid alati peab arvestama ootamatu võimalusega, et [rünnaku] käsk antakse kõige kõrgemalt tasandilt, mööda salajasi kanaleid ja sel juhul näeme nende tegevust tõesti sel hetkel, kui nad liiguvad oma väeosade väravatest

[Martin Herem]

On ikka suur vahe, kas näeme ja teame siis, kui sõidavad oma väravast välja või alles siis, kui meie "väravast" sisse.
Üsna mitukümmend kilomeetrit on vahe.

[nimetu]

On ikka suur vahe, kas näeme ja teame siis, kui sõidavad oma väravast välja või alles siis, kui meie "väravast" sisse.
Üsna mitukümmend kilomeetrit on vahe.

Kui arvestada, et kõik üksused ei pruugi samast baasist tulla, siis võib vahe ka mõnesaja kilomeetri pikkuseks venida.

Eks põhiline väljakutse venelaste jaoks oleks ettehoiatuse minimeerimise ja vajaliku suurusega vägede kaasamise tasakaalustamisel.

[Leo]

Lugesin ka Suvorovi raamatu inglisekeelse tõlke läbi ja üldiselt päris nõrk raamat oli. Nii kaua teenistuses olnud ohvitserilt oleks oodanud paremat, näiteks mõne operatsiooni kirjeldust või analüüsi seestpoolt vaadatuna. Põhiliselt jäid meelde, et ka eriüksustes vägivallatsetakse nekrutite kallal nagu mujalgi ning eriüksustel on kombeks enne konflikti algust turistide kattevarjus kohale imbuda ja tähtsamates tegutsemispiirkondades on neil turvamajad valmis vaadatud, kus siis võimalik ette valmistada ja varusid täiendada. Pole nagu väga uudis ega üllatus, sest see on ammu teada ja seletab ära, miks soomlased pidevalt jälgivad, mis nende sõjaliste objektide ümber toimub ja mille pärast Airisto Helmi puhkekülale nii massilise tormijooksuga reageeriti.

Kui üldvägede liigutamisi on võimalik rongide ja kolonnide liikumist jälgides ette ennustada, siis eriüksuste tegutsemist on nende väiksuse tõttu raske jälgida, näiteks võidakse varustus tuua sisse merekonteineri või kauba-autoga hoopis kusagilt mujalt EL sisepiiride kaudu ja kümmekond operaatorit, kes 3 gruppi jagunenuna palju jama korraldavad, saabuvad Peterburist õhtuse Lux-expressiga Tallinna kaugliinide bussijaama kaks kätt taskus turistidena.

[Vastaja]

N.liidu vägede lahkumisel Baltimaadest ja Varssavi pakti riikidest mahajäetud relvapeidikutega venelased vist enam eriti arvestada ei saa? Lahingumoon kipub hapuks minema. Padrunid tsinkkastis ehk kõlbavad, aga RPG-d ja muu analoogne kraam võib tõrkeid anda.Eestist on metsalangetuse käigus üks selline väidetavalt leitud(vist mingist fiiber-või klaasplastist mahutis).1956 Austriast lahkudes jäeti peidikuid maha. Kas endistest Varssavi pakti riikidest on midagi taolist välja tulnud?

[Leo]

Ma väga ei usu sellesse legendi, et Puna-armee lahkudes Eestisse märgatavaid relvapeidikuid maha jättis. Peamiselt sellepärast, et leitud pole midagi (kui midagi oleks, siis kuuleks sellest sama õhtu Aktuaalses Kaameras) ja teiseks, suure peitmise korraldamine nõuab sadade peidukohtade leidmist ja sellest teavad ka sajad inimesed, seega on lekke võimalus väga suur. Metsavennad ei räägi asjatult, et peidik peab olema ainult endale, kui on mitmele teada, siis tõenäoliselt avastatakse. Täiesti õige on ka tähelepanek, et hermeetilises pakendis padrunid kestavad kaua, kuid lõhkeaine, detonaatorid jne muutuvad aja jooksul ohtlikuks ja riknevad, sest neid peaks hoidma köetud ruumis. Võimalik, et mingid väiksemad peidikud eriüksustele olid, kuid tänaseks on needki oma aktuaalsuse kaotanud.

Soomes on hea näide, mis juhtub massilise relvade peitmise puhul, https://fi.wikipedia.org/wiki/Asek%C3%A4tkent%C3%A4

Lühidalt siis peale Jätkusõda peideti relvi, laskemoona, sidevahendeid, toitu ja esmaabitarvikuid u 35000 võitlejale juhuks kui Soomes peaks toimuma kommunistlik riigipööre. Relvad hajutati nii, et keskmiselt sisaldas peidik jalaväerühma käsirelvad, kuid peideti ka 81 mm miinipildujaid koos laskemoonaga ja TT-relvasid, peidikuid oli tuhatkond ja neid kõiki ei leita kunagi. Mõne aasta möödudes jõuti asjale jälile, tuhandeid inimesi peeti kinni ja kuulati üle, 1488 said reaalsed vanglakaristused. Enamikke peidikutest tegelikult ei leitudki, ja neid on tulnud hilisematel aastatel välja, näiteks 1969. tõsteti Tammela Suujärvest kastidega miinipildjujamiine. Kusjuures osade peidikute puhul ongi ebaselge, kas need jätsid maha taganevad Soome regulaarväed, näiteks kaljude vahele süvendisse kastidega laskemoona, mis oli kaetud laudade, presendi ja kerge mullakihiga, või toodi need sinna hiljem.

[oliver]

Järvest leitud miine ei saa vist lugeda peidetuks plaaniga need hiljem käiku lasta...