Venemaa ootamatu rünnak

[Martin Peeter]

Nii umbes kolmkümmend lehekülge tagasi me arutasime, et umbes brigaadi jao meeste ootamatu rünnakuga võiks vaenlane haarata Narva, Auvere ja siis Sõtkeni ehk Sillamäe ja jõeäär mingis ulatuses. Juhul, kui õnnestub organiseerida transport ja toetajad Sillamäel.

Brigaadi liikuma panek on neile liiga suur risk. Me võime märgata. Pealegi, mis saab, kui mingi USA õhuvägede üksus neid maanteel pommitab? Päris nad seda välistada ei saa. Aga kõiki väeliike jalule tõsta jne, see jällegi suurendab meile eelhoiatuse andmise ohtu vaindlase jaoks.
Narva kätte saamiseks piisab ka paarist rühmast eriüksuslastest, paarist roodust dessandist, pluss Piiterist toodud baabade pataljonist. Ega nad sellega muidugi piirdu, aga järgmisi lähedalasuvaid üksusi hakatakse liikuma panema koos meiega ja veel järgmises staadiumis nemad panevad kiiremini liikuma oma proffe, kui meie mobiliseerime. Me ikka oleme siin arutanud, kuidas mingi hübriidoperatsioon tehakse, mis tõesti märkamata jääb. Kui teha väikeselt, siis pigem nii.

[Martin Peeter]

Huvitav on märkida, et Krimmi sündmuste ajal sai räägitud ühe Sillamäe elaniku, vanema generatsiooni inseneriga. Lahtise peaga mees, vatnik ei ole, rääkisime eriliste emotsioonideta, pragmaatiliselt. Küsimus talle oli mõistagi, kuidas näeks välja konflikti algus/Venemaa sissetung (ta muide välistas roheliste mehikeste võimalikkuse Eestis) tema arvates.
Ja ta käis kohe esimesena välja dessandi Sillamäele, samaaegselt tambitaks nt Jõhvi jalaväepataljoni ja muid huvitavaid objekte piiri tagant, ütleme, Uraganidega.

See jälle ei lähe päris ootamatu rünnaku teemasse. Seda ehk luure maha ei maga. Liiga palju teadjaid, liiga palju liikumist enne tegevust.

[Porutšik]

Herr porutšiku fotodest on enamik valest kohast tehtud ja nendel on Kreenholmi saar ning selle vastas asuva Eesti poolse kalda betoonist kindlustused. Kindlustused on seal juba tsaariajast ja mitte sõja tarbeks vaid selleks, et vesi saart ja tehaste vundamente minema ei uhuks. See piirkond on jõe ületamiseks kõige mõttetum. Seevastu taara fotod hakkavad juba minema. Kõige viimane foto ongi kõige magusam koht - 200-300 meetrit peale tammi. Eestipoolne kallas pole peale jäänud kuid see on tunduvalt laugem kui vene pool ja karmidel 90-ndatel käidi sealt tsiviilautodega Venemaale. Neid silikaatmüüre fotodel pole vaja eriti südamesse võtta. Ühekordsest kivist demblimüürid, tuulega lainetavad ja kurja pilguga peale vaadates pudenevad liivaks ning puhtaks telliseks.

Sisekaitseakadeemia pidi kunagise jutu järgi tulema Georgi vabrikusse - see on nelja torniga hoone saare vastas. No aga erilist vahet pole - kõik sealsed hooned on meetripaksuste tellisseintega ja korralike keldritega. Kips&gyprok pole seal kunagi teemaks olnud. Tehniliselt jah, sisekaitseakadeemia Kreenholmi viimisega saab sellest 700 m kuivast lõigust vähemalt poole ilma mingi mokakobinata Maginot liiniks muuta Iseasi, kas vajadust ja raha on.

Tammi torkimise või purukslaskmise kohta ka uuesti. Küsimus pole üldse selle teostatavuses vaid tagajärgedes. Vähemalt minu arusaamist mööda esitleksid venelased sellist urgitsemist kohe humanitaarkatastroofi tekitamisena ja see on 100 % ajend suurte väekoondiste sissetoomiseks. Lääne-Euroopa noogutaks ainult heakskiitvalt kaasa.


No näed... Ma juba mõtlesin, et kas ma hakkan lolliks pöörama ja ei tea enam, kuspidi ilmakaared on

Kriku

Mis mõttes "valest kohast tehtud"? Eesti poolse haru fotod on need ...





Point polnud ju ühe koha lauguses, vaid et "lauged kohad asuksid enamvähem kohakuti. Miks jutt läks Kreenholmi saarele, siis ju vist arvati, et akadeemia tulebki sinna ja saab olema provokatsioonide ja millegi hullema sihtmärk.

[Martin Peeter]

Muidugi, kui see Sisekaitseakadeemia kolibki Narva, siis linna enam päris paari rooduga võtma ehk ei mindaks. Mis on oluline point.

[Kriku]

Brigaadi liikuma panek on neile liiga suur risk. Me võime märgata. Pealegi, mis saab, kui mingi USA õhuvägede üksus neid maanteel pommitab? Päris nad seda välistada ei saa.

Brigaadi all sai mõeldud meeste arvu suurusjärku, mitte tehnikat. Neid märkamatult Venemaa poolel koondada - IMHO täiesti võimalik. Veetakse otse Piiterist bussidega hajutatult kohale... kes seda liiklust seal ikka nii väga jälgib. Maskeerimiseks korraldatakse kuskil datšade vahel suur pralle ilutulestiku ja poolde Narva kostva diskoga.

Edasi rääkisime kolmest suunast: Narva ise, Auvere, Sillamäe. Auverre arvas akf vanahalb, et paar pataljoni vähemalt, sh. ka ülevõetavat turvama. Osa peab jääma Narva jõudu näitama, osa sõitma Sillamäele. Ma ei usu, et neid sinna sõitmise ajal keegi pommitama tuleb, st. suudab nii kiiresti reageerida, aga võimalik muidugi, et kuskil on selline juhtum ammuilma läbi harjutatud

[vanahalb]

Ma olen mõnikord igasuguseid vene propagandakanaleid ja muidu telesaateid vaadanud. Igasugust jama on küll ja veel , aga ühes asjas tundub venelastel pigem õigus olema: nad väidavad, et NATO on võidetav ja seetõttu, et NATO ei kannata inimkaotusi.

Venelaste loogika järgi - tuleb tampida kõikidest torudest ja saavutada Baltikumis mingi arv hukkunud liitlassõdureid. Võib-olla 50, võib-olla 100. Kui selle käigus 5000 venelast hukka saab, pole probleem, kannatavad ära. Sealsamas mainitakse, et tõenäoliselt on NATO liitlased nõus andma Baltikumile tehnikat, infot, satelliidipilti ja mida iganes. Võib-olla ka elavjõudu. Aga selsamal päeval kui läheb ühekorraga 20 kirstu Berliini, on NATO, müts näpus, läbirääkimiste laua taga.

Mingi mõttealge sellistes käikudes nagu tunduks olema. Ma siin varemalt ka maininud, et venelased pigem ei ründa esimeses järjekorras Eestis paiknevaid liitlasvägesid ja üritavad kogu konflikti siserahutusena serveerida. Kui Nato liitlased ise sekkuvad, lajatatakse omalt poolt sepavasaraga (sest varemalt polnud ju mingit põhjust agressiooniks )
Ning üleüldiselt tähendab see seda, et ilmselt hakkab kohe üks hämamine 5 artikli kehtivuse üle, aeg läheb ja Eesti peab oma meestega ning abiks antud tehnikaga hakkama saama. Kusjuures viimast saab niipalju kui kulub....



Porutšik - selles mõttes vales kohas tehtud pildid, et needki on mõlemad tehtud Kreenholmi saarelt suunaga Eesti poolsele kaldale. Esimene tammipoolselt sillalt ja teine umbes saare keskel, 1945 a ehitatud maja tagant. Neilt jääb mulje, et Eesti poolne kallas on üksainus püstloodis betoonsein. Ei ole, selline betoonsein on ainult ümber saare (kuhu pole mõtet trügidagi) ja sellestsamast tammipoolsest sillast koskedeni (mis on saare lõpu). Kui fotograaf oleks pildistanud esimese foto samal sillal seistes, aga suunaga tammi poole, oleks kaadrisse saanud 200-300 m ilusat lauget "supelranda". Sisekaitseakadeemia pidigi tulema sellesse fotodel olevasse nelja torniga Georgi vabrikusse ja see pole mitte saarel vaid jõe ääres Eesti poolsel kaldal.
Kindlustatud rajooni mõte on see, et Georgi vabrikust tammini on 500-600 meetrit ning sellest 200-300 see eelnimetatud lauge kallas , mille ületamine kedagi hingeldamagi ei pane. Kui Sisekaitseakadeemia või mingi muu jõustruktuur on selles rajoonis ei pane blindaazid kedagi imestama. Kui sinna lihtsalt mingit kaitseliini hakata ehitama, tõstatab Venemaa ÜRO-s küsimuse - nahhujaa???

[taara]

Vanahalb - täpsusta paari asja mulle. Võibolla mõned teised on ka huvitatud.

Googlemapsi vasakul kaldal tammist alates kuni Kreenholmi esimese sillani must riba ongi see silikaattellisest müür, mis ausõna peale püsti püsib? Sama müüri jätk, mis alloleval pildil? Pilt peaks olema tehtud veidi enne tammi Kulgu tammi teel põhja suunas.


See pilt on tehtud tammi Eesti poolse otsa juurest. Kas siit pildilt on aimata lauget nõlva, mis läheb selle silikaattellisest müürini (googlemapsi must ribani)?

[Porutšik]

Ma arvan ta pidas silmas seda - jupp Eesti kallast, mis on lüüside juures. See on jah suht lauge.



Samas, enne neid kahte fotot olnud vaidlusalused pildid olid ju ikkagi tehtud Vene kaldalt Kreenholmi saarele (Muud pildid olid Eesti kaldast allapoole voolu). Nüüd kui on peaaegu kindel, et akadeemia saarele ei tule, siis saar ei oma enam nii suurt tähtsust meie strateegilises kaitseplaanis....

[taara]

Oh. Väga hea pilt. Proovisin ka otsida, aga ei suutnud paremat välja võluda kui mu viimane pilt oli. Tänud.

[vanahalb]

taara- jah, see telliskividest müür on mingitel stroibatiaegadel ümber Kreenholmi tehasekompleksi ehitatud aed.
Esimene pilt on tehtud Kulgu tammilt tehase suunas. Veehoidla on jäänud fotograafi selja taha.

Teisel fotol ongi Eesti poolne jõekallas ja esimesed puuoksad. Pildistatud on tammil asuva eesti poolse piirivalvurite putka kõrvalt Kreenholmi saare suunas. Müüri pole siin näha , sest see jääb kaadrist vasakule. Kui tulla täitsa tammi servast, siis ei sega müürgi, sest tehase territoorium päris tammini ei ulatu. Ca 100 m jääb puudu.
Porutšiku esimene pilt on tehtud selleltsamalt sillalt, mis tagaplaanil paistab ja suunaga teisele poole.
Saar ise on ümberringi sellise betoonseinaga kindlustatud, nagu fotol tumedama osana paistab - see on jäämineku vastu hea. Eestipoolsel kaldal algab betoonsein silla alt ja ulatub laias laastus saare lõppu ehk koskedeni.

Eeeh, Porutšik jõudis vahepeal eriti hea foto leida. Niipalju veel noriks, et kaadrist välja, natuke paremale jääb koolmekoht, kust sõiduautoga jõkke saab

[Porutšik]

Muidugi, kui see Sisekaitseakadeemia kolibki Narva, siis linna enam päris paari rooduga võtma ehk ei mindaks. Mis on oluline point.

Lisaks muudele stsenaariumidele siin joonistub välja ka selline - pantvangivõtt. Ehk siis sisuliselt võtta pihku EV valitsuse munad (piltlikult), võttes enda valdusse SKA koos sealse õpilaskonnaga jne.
Loomulkult kasutades selleks mitte regulaarvägesid, vaid...teadagi kui palju variante on olnud isegi Ukraina konfliktis.

[Martin Peeter]

Brigaadi all sai mõeldud meeste arvu suurusjärku, mitte tehnikat. Neid märkamatult Venemaa poolel koondada - IMHO täiesti võimalik. Veetakse otse Piiterist bussidega hajutatult kohale... kes seda liiklust seal ikka nii väga jälgib. Maskeerimiseks korraldatakse kuskil datšade vahel suur pralle ilutulestiku ja poolde Narva kostva diskoga.

Ikkagi ei suuda kuidagi ette kujutada kergerelvis brigaadisuuruse üksuse sisseimbumist. Ma arvan, et liiklust juba jälgitaksegi - see on kõige kergem ja raske vaindlase vastuluurel avastada. Tehtav tehniliste vahenditega. Seda on natuke palju - 40 kuni 50 bussitäit ainult noori mehi. Kusjuures tuleb neid ka baabadega segada- busside arv jälle tõuseb. Kuidagi tuleb ka relvad tuua, kas ka juba näiteks miinipildujad? Ja kergrelvastatult on nad ikkagi suht kaitsetud kusagil maastikul. Pigem nad ei roni maastikule, vaid istuvad linna kaitse all.

Lisaks muudele stsenaariumidele siin joonistub välja ka selline - pantvangivõtt. Ehk siis sisuliselt võtta pihku EV valitsuse munad (piltlikult), võttes enda valdusse SKA koos sealse õpilaskonnaga jne.
Loomulkult kasutades selleks mitte regulaarvägesid, vaid...teadagi kui palju variante on olnud isegi Ukraina konfliktis.

No Sisekaitseakadeemia pantvangina - mis nad selle eest välja pressivad - kogu EV alistumise? Siis oleme kõik ju samas seisus, kui pantvangid ja Narva võtmisel on nagunii pantvangis sisuliselt kogu linna elanikkond, kus on piisavalt EV kodanikke (jah, just nii peame me mõtlema, hoolimata kellegi emakeelest). Kui SKA suudab ennast ikka valvata ja luua kas või vastu hakkamise ohu, on nad ikka sissetungijale pigem suur probleem juures, mis paneb teda rohkem panustama ja suurendama meie eelhoiatuse toimimise võimalust.

[Kapten Trumm]

Mnjaa, Bar Lev, kelle nimega on ristitud juutide kaitseliin Suessi kanali kõige ohtlikumas kohas (150 km, ehitati vähem kui 2 aastaga), ilmselt vaataks neid Narva jõe sängi ja stroibati müüride fotosid üllatunud näoga. Et kas selline asi taolises kohas ka võimalik on? (juutide rahvatarkus: tahad olla terve, siis ära probleemi nähes vihasta, vaid imesta). Tänan piltide avaldajaid, kes minugi silmaaringi avardasid.

Miks selline asi ehitati? 1973 sõjale eelnes 1967 ja 1970. a vahel nn Kurnamissõda, kus Egiptus tegi 2a järjest "konna keetmist" ja hoidis Iisraeli relvajõud jalul üle 2 aasta järjest. Antud üritusele reageerimine suurte mobiliseeritute koondiste püssi all pidamisega käis juutidele rahaliselt üle jõu ning nähes, et Egiptus ei jäta, rajati kanali äärde kaitseliin (nn Bar Lev Line) ja hoiti seal kindlustuste valveks suhteliselt väiksearvuline kontingent, lootes et liin annab ajalist võitu reservide lahingusse saatmiseks. Tõsi, nad alahindasid selgelt nõuka insenervägede ohvitseride nutikust (keda peetakse selle läbimurde leiutajateks), seni lahendati taolisi probleeme ikka jalaväe tormijooksuga.

Sellist jama, kus ühes võitmekohas (lisaks pääsule üle sildade ja tammi) on jõgi jalgsi läbitav ja kallast kaitsevad mingid väiksed telliskivimüürid, poleks IDF juhtkond mingil juhul läbi lasknud. Selline olukord lausa kutsub sealt üle tulema. Kõnealusele saarele, mille külje all see madal koht on, on jällegi vene poolelt suurepärane ligipääs (saarele tuleb maanteesild vene poole mandrilt).

Veel selgituseks: taolisi asju ei pea tingimata rajama kaitse-eelarvest ja vastandama seda relvastusele. Taoline vastandus näitab kitsast silmaringi.
Taolist lahendust nimetatakse Skandinaavias "laiapõhjaline riigikaitse", kuis kõik eluvaldkonnad teevad teatud osa tegevusi arvestusega "what if".
Näiteks Oslo joogivee puhastusjaama tarbijatele oleks kahtlemata odavam, kui antud tegevus toimuks kuskil meile harjumuspärases küprokist tootmishoones, mitte sügaval graniidi sees. Otside netist "Oset water threatment plant" ja vaadake ise - olen seal korra käinud. Narva jõgi on ilus koht ja vääriks kindlasti süvendamist, kalda kindlustamist ja kena betoonist promenaadi - ehitusi kaasfinantseerib 80% Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Kuna tegemist on piiriäärse alaga, siis tuleb arvestada piirivalve eritingimusi.

Ahjaa, laiapõhjalise kaitse näiteks toodud Oslo objekt avati 2008, niiet ärme minevikku kadunud külmast sõjast räägi.

[Kriku]

Ikkagi ei suuda kuidagi ette kujutada kergerelvis brigaadisuuruse üksuse sisseimbumist. Ma arvan, et liiklust juba jälgitaksegi - see on kõige kergem ja raske vaindlase vastuluurel avastada. Tehtav tehniliste vahenditega. Seda on natuke palju - 40 kuni 50 bussitäit ainult noori mehi. Kusjuures tuleb neid ka baabadega segada- busside arv jälle tõuseb. Kuidagi tuleb ka relvad tuua, kas ka juba näiteks miinipildujad? Ja kergrelvastatult on nad ikkagi suht kaitsetud kusagil maastikul. Pigem nad ei roni maastikule, vaid istuvad linna kaitse all.

Kogu see stsenaarium on üles ehitatud ootamatusele. Et sibavad 15 minutiga üle piiri, leiavad Narva poolel transpordi ja siis esimesel võimalusel panevad Sõtke poole ajama. Samas muidugi on selge, et massiline piiriületus paneb kellad helisema ning pärast seda kulub neil mingi aeg autodesse ronimiseks ja sõitma hakkamiseks (eeldusel, et neid üldse mingid autod kuskil ootavad). Nii et kui meie pool on vähegi arvestanud niisuguse võimalusega, ei tohiks jah sõit-sõit Sõtkele tõrgeteta sujuda.

Ise teema on veel tee blokeerimine... Väga lihtne oleks kuhugi Narva ette kuuri alla tekitada paarikümne tonnine buldooser, mis oleks 20-minutilise etteteatamise ajaga valmis tee peale roomama ja sinna jäämagi. Kangutagu siis seda.

Nii et kokkuvõtteks, ma arvan, et sul on õigus, et pigem jäävad põhijõud esialgu Narva. Kui Sillamäel mäss ja sildade blokeerimine õnnestub, siis sõidutatakse sinna hommiku jooksul tsiviilbusside või sõiduautodega mehi juurde.

Mis relvastusse puutub, siis kui jala või maastikuautoga tullakse jõe põhja mööda, siis võetakse kaasa kõike mõeldavat, mida niimoodi annab kaasa võtta.

[Kapten Trumm]

Kuskilt mingis vene-teemas käis läbi Twitteri uudis, et Peterburi ringteel sõidab VF relvajõudude kolonn 100 ühiku lahingutehnikaga. See on ju pea pool brigaadi. Muuhulgas ka S-400 õhutõrjesüsteem. Tankid treileritel jne. Peterburi ringtee kõige lõunapoolsemast punktist on Narva 150 km. Venelastel suht rutiinne tehnika liigutamine (suurel väel suured mastaabid), meil on analoogse tähtsusega kompanii rännak veoautodel, mida tehakse üle Eesti üsna rutiinselt. Sõidetakse paiknemisest nt Luuga polügoonile. Kedagi me sellest ei teavita ja ega venelasi see ka huvita. Ja ega venelaste maavägi ka hüppa voodist, kui nt Kevadtormi liiklus algab.

Ühel kenal juunikuu neljapäeva pealelõunal kella 14.00 paiku ilmuvad twitteris analoogsed fotod, kus mingi Karjalas asub motolaskurbrigaad mingide lisaüksustega liigub mõnele Lenska oblasti polükale. Netis vedeleb selleks hetkeks küllalt "juhuslikke" sõdurite Facebooki ja twitteri pilte, ah plääd jälle Luugale õppusele. Hakatakse kontrollima-leitaksegi need. Kolonn on sel hetkel 97 km kaugusel Narvast. Rataskolonni (sh tankid treileritel) kiirus on ca 70 kmh. Narva silla juures on nad kell 15.30 paiku.
Kell 15.00 hõivab juhuslikult samas kandis õppusel olnud Pihkva spetsnazi brigaadi 2 roodu Narva jõe kolm ülepääsu (tamm, raudtee, maantee).
Kell 15.15 sõidavad segamatult üle silla Tigr soomukid ja kell 15.30 paiku on hõivatud piirivalvekordon, politseijaoskond ja KL paiknemine.
Pakun, et kell 18.00 on nad Sõtke jõel küll ja Ivangorodi on püsti pandud S-400, Pantsir jne asjad, mis segavad lennuväe aktsioone sildade vastu.
Edasi läheb muidugi venelasel keerukaks.

Sedasorti üritus saab õnnestuda, sest:
1. meil pole ressursse järgida onlainis iga venelaste kolonni ja kui neil midagi varjata on, ei mölise need ka eetris, käske toovad kullerid ja kasutusel on ehk mõned mobiilid ja pole ka ressursse hüppama hakata, seega jääb variant, et ühel kenal päeval peatuvadki Ivangorodi piiripunktis tankid ja tankistid näevad ehmunud PPA personali.
2. Narva jõe ületamine pole tõkestatud ega kiiresti tõkestatav (puuduvad vastavad insenerlahendused).
3. Narvas asuvad jõustruktuurid ei suuda end taolise rünnaku eest reaalselt kaitsta, veelvähem vastast peatada. Parimal juhul jõuavad ette kanda oma operatiivsides, et juhtus (kui seda segatud juba pole).