Rääkides vaenlasest - ainuke hetke reaalne vastane meie ida-naaber - siis suudaks ta meid hävitada ilma, et ta üldse peaks meie aladele ilmuma. Kaughävitus seadmed - õhurünnakud.
Meie sõjavägi - kasutu - lastake puruks - sateliitidega määratakse punktid ja juba mõne minuti pärast on see koht läbi pommitatud erinevate rakettide poolt.
Tuleks vähem Hollywoodi filme vaadata.
Vabadus, kui venelastel on tõesti olemas sedavõrd vinge täppistehnika millega saab purustada terveid armeesid ilma vastase territooriumile ilmumatagi, siis miks ei kasutatud sellist taktikat 1994. või 1999. aastal Tšetšeenide vastu, kellede territoorium oli seejuures poole väiksem ja lagedam, st oli vähem maad, kuhu oma armeed peita. Ma ei ole küll kuulnud, et venelased oleksid tollal suutnud enne maavägede sissetungi õhu- või raketilöökidega Tšetšeenia võitlejatele mingeid erilisi kahjustusi tekitada.
Ei maksa ajada segamini NATO võimekust Vene armee omaga. Vene lennuväe tase üheks "näitajaks" on major, kes eelmisel aastal ei suutnud Kaliningradi oblastit "tabada" ja ajas oma lennuki Leedus hunnikusse.
Pealegi ei ole ka NATO liikmesriikide (sh USA) lennuväga sedavõrd võimas, et suudaks terve vastase armee pelgalt õhu- ja raketilöökidega hävitada. Iraak on siinkohal erandiks, mis kinnitab reeglit - Iraagi lagedates kõrbetes ei ole maaväge kuskile peita ning USA lennukid küttisid iraaklasi nagu õppustel.
1999. aastal viis NATO aga läbi suuroperatsiooni Serbia vastu, mis kestis ligi 80 päeva. Kuigi selle aja jooksul ründasid Serbiat suurem osa NATO lennukitest ning purustati hulk logistilisi sõlmpunkte, kandis metsadesse peitunud Serbia armee nendes lakkamatutes rünnakutes tühiseid kaotusi - kokku umbes 500 meest, ning tühisel määral lahingutehnikat, sh mitte ühtegi tanki. Seega ei suutnud isegi maailma võimsaim lennuvägi hävitada hästi maskeerunud armeed.
Võrdle nüüd pankrotistunud Vene lennuväe võimekust NATO omaga ning selgita mulle uuesti, mismoodi Vene lennuvägi sõja korral Eesti armee täppsilöökidega põrmustab.