Venemaa ootamatu rünnak

[Kriku]

Eelhoiatusest kirjutab muide Kunnas väga usutavalt "Taavetis". See ei sõltu sealjuures üldse Eesti kaitsepoliitikast, nii et jääb natuke arusaamatuks, miks seda ei tule "Koljatis".

[Raubritter]

Mingi eelhoiatussüsteemita me ei saaks üldse eksisteerimisele loota. Vene tuuled ka puhuvad kurat-teab-kuidas. Kord on mir ja družba, kord Gruusia, Ukraina või Tšetseenia sõda.

Ja ükskõik kas need on binokliga pensionärid Pihkva baaside juures või päris oma poiss mõne endise tsaari endises residentsis praeguse tsaari printsessi kaisus, või hoopis lääneliitlaste terava pildiga satelliidi e-keskkonna kasutajanimi ja salasõna... peaasi, et on päriselt kindel.

Luuremaailmas üldiselt info(allika) kindlus/usutavus on info peamine mõõtühik. Vaevalt, et "ametlikud kanalid" hakkavad selle parameetriga lolli mängima. Vastasel juhul läheksid enne vardasse kui katsaap siiagi jõuab. Riik, kus paramilitaarne legitimiseeritud mass on esmane poksikott ja löögirusikas, teeb igasugu JOKK-meistritele rohkem hirmu kui igasugu raudkinda ja seaduse väega juhitud riigis.

Või noh, ma tahaks vähemalt uskuda et isegi kui EKV ei legaalselt ega illegaalselt ei saa, vähemalt kaitseliidus oleks paar-kolm kutti kes pooks reeturi suurema süümepiinata uhkeima kuuse otsa ja malevapealik laiutaks hämmeldunult käsi

[krizz]

Eesti maismaa- ja (võimaluste piires ja sobilikes kohtades) merepiir tuleb lihtsalt mineerida, et vähegi arvestatavat aega võita. Niikuinii piisavalt inimressurssi piirile paigutamiseks meil ei ole. Kuigi tänapäeval võivad tankid ka õhust saabuda...

[ruger]

Või noh, ma tahaks vähemalt uskuda et isegi kui EKV ei legaalselt ega illegaalselt ei saa, vähemalt kaitseliidus oleks paar-kolm kutti kes pooks reeturi suurema süümepiinata uhkeima kuuse otsa ja malevapealik laiutaks hämmeldunult käsi

Et ronis ise kuuse otsa ja pani kaela ümber ronimist aitama köie


Ja nii kolm korda järjest...

Kriku

[Kapten Trumm]

Kui tänane PV oleks kõvemini relvastatud ja isegi paarisaja ajateenijaga tugevdatud, siis täiesti ootamatu kalleletungi (loe: tank üle piiri on esimene vihje kallaletungist) korral, ei oleks neist ikkagi suuremat abi.
Kui eelhoiatus on piisav nende alarmeerimiseks, siis on see piisav ka ülejäänud SA üksuste alarmeerimiseks. Miks me siis PVd jalaväelase kohustusega kiusama peame?
Minu hinnangul on meil vastavad vahendid olemas (eelhoiatamiseks ja reageerimiseks). Kuid kahtlemata sooviksin ma oma hinnangut kindlustada paari alalise valmiduse MehPatiga.

Aga kas peaks piirduma ainult käsirelvis meestega?
Me ju kavatseme jalaväelahingut pidada koos miinide, tõkete ja asjadega ja klammerduda sobivatesse maastikupunktidesse.
Sõpruse sild Narvas saab olema kahtlemata idanaabri invasiooni üks peamisi raskuspunkte.
Sinna sügaval rahuajal mingeid lõhkeainekotte paigaldada nagu ei saa. Sõja eelõhtul venelased enam ei lase (või demineerivad selle).
Samuti ei ole tõenäoline, et keski vanemveebel Siim Alutaguse malevast (Kunnase raamat) "unustab" lõhkeained ja juhtmed silla külge.
Liialtigi asub see rahvusvahelises mõttes tiba hallil alal ja taolist "poliitilist otsust" Eestis teha ei julgeta.
Küll aga on näiteks võimalik sillalt tulev liiklus suunata nt betoonist tunnelisse või kanalisse, mis asub täielikult Eesti juristdiktsiooni all ja mida võib Eesti soovi korral kasvõi trotüüli klotsidest laduda.
Oluline pole siinkohal mitte käsirelvadest tulevahetust pidada, vaid tõkestada eelkõige idanaabri mehhaniseeritud üksuste ülepääs. Sama käib tegelikult ka Narva raudteesilla ja veehoidla tammi kohta.

Kunnas kirjeldab oma raamatus maastikulisi probleeme Narva suuna kaitsel. Jalaväega jätkusuutlikuks vastuhakuks on 4 sobivat kohta - Narva jõgi (kust vastane ei pääse üle), Sinimägede kant, seejärel juba Valgejõe-Aegviidu ala ja lõpuks on Tallinn. Kui vastane ületab Narva jõe käigult (saavutab strateegilise üllatuse), on juba läinud ka Sinimägede ala, sinna lihsalt ei jõua keegi kohale ja veel vähem kaevata. Tapal asuv liitlaste mehhaniseeritud pataljon+1JvB jõuab reaalselt Valgejõe-Aegviidu alal kaitse püsti panna (seda eeldusel, et nende tegevust ei suudeta oluliselt segada, nt Iskanderite sajuga).

Narva valdamine on võimalik muuhulgas ka arvestatavate pioneertööde abiga. Kui silda õhkima minna pole võimalik, siis las sõidvad sillale, blokeerida tuleb pääs sillalt edasi. Näiteks planeerides kalda-ala selliselt, et sealt ei pääsegi mujalt läbi kui meie soovitud kohast. Muu jõekallas muuda suureks tankitõrje-eskarbiks. Selleks, et vastane ei saaks tõketest läbi minna, peab neid julgestama. Siia ongi vaja neid ajateenijatega tugevdatud relvastatud piirivalvureid. Miks piirivalvureid, aga mitte KL või KV? Sest PV on ju 24/7 kohapeal.

Vastase tegevus nr 1 Narvas on - hõivata Sõpruse sild (vahepeal liiguvad positsioonidele mõned S-300 ja Pantsir tüüpi asjandused, vältimaks pommitamist) ja sillapea Eesti poolsel kaldal, et vältida liikluse blokeerimist pudelikaelas. On see tehtud, suravad mehhaniseeritud üksused üle silla ja hakkavad edu arendama.

[Martin Herem]

Kuskil rääkis Trumm termobaarilisest relvast ja selle vastasest kaitsest - hermeetilised punkrid või soomukid ...
Nüüd katame piirivalvuritega Narva jõe TT eskarpi ... betoonist tunnelit ... TT miine - kas hakkame neid ehitame kohe või?
Me oleme seda mitu korda juba lugenud ja kirjutanud.
Lihtsalt huvi pärast ja meeldetuletuseks Trumm: palju neid piirivalvureid ja ajateenijaid seal piiril (Narva-Jõesuu kuni Vasknarva) igas vahetuses olema peaks, mis relvad neil peaksid olema, millised on vajalikud pioneeritööd (mahus ja sisus) ning mis hetkel need tööd ära tuleks teha.
Ja kui juba, siis juba - palun sama kirjeldust kagu piiri kohta. Kusjuures eelduseks võtame, et Läti teeb oma osa.

[Kapten Trumm]

Äkki peaks sissejuhatuseks määratlema riigikaitselise tähtsusega objektid ja nende rajamiseks normid/tingimused/kooskõlastuse korra?
Kui Narva piiripunkti rekonstrueeritakse ja selliseid nõudeid pole, siis ehitataksegi nii nagu tsviil/RA kasutuseks mugav on (klaasist ja plekist putkad) ja valmiv objekt on kergesti vallutatav/neutraliseeritav.
Või on tema õhkimine väga töö- ja lõhkeainemahukas või kõrget kvalifikatsiooni nõudev, kuna konstruktsioonis pole vastavaid kohti ette nähtud, asja kokku laskmine eeldab kõrge tasemega lõhkajaid ja materjale, mida tekkivas segaduses ei pruugi olla (näide täna ehitatavad sillad).

[Kriku]

Sõpruse sild Narvas saab olema kahtlemata idanaabri invasiooni üks peamisi raskuspunkte.

Tuletan meelde, et akf Vanahalb kirjeldas eespool pikalt, kuidas jõesäng on ülalpool EV territooriumil kuiv ja kuidas sealt saab lõdvalt läbi sõita igasugu asjadega. Kogu see sillajutt on Kunnasel fopaa ja selle üle ei tasu targutada. Kui on tahtmist, et vaenlane käigult jõge ei ületaks, tuleb siiapoole jõe kaldale rajada kaitseliin okastraattõkete, laskepesade, tornide ja kõige muuga.

[Kapten Trumm]

Sellest kuivavõitu kohast ülesvoolu asub kogemata Narva veehoidla veetaset hoidev tamm.
Edasist pole vaja vast seletada.
Selle tammi taguse vee avamisel võib arvata, et Sõpruse sillast jäävad ainult sambad järgi.
Kuivavõitu jõeharu taga asub asustatud ala, mis on ründajale raskesti ligipääsetav.
Kunnase jutt pole fopaa. Taavetis ei soovinud lihtsalt Vene pool tammi õhkimisega kaasnevat Narva uputamist ja sealtkaudu ei trüginudki.
Hiljem, nähes, et üle jõe ei pääse, üritati soomusega trügida üle Tammi, kuhu Eesti pool oli rajanud korraliku kaitse, tekitades sinna soomuse surnuaia.

[Martin Herem]

Selle tammi taguse vee avamisel võib arvata, et Sõpruse sillast jäävad ainult sambad järgi.
Kuivavõitu jõeharu taga asub asustatud ala, mis on ründajale raskesti ligipääsetav.

Räägi Trumm, kuidas SINA eestlane selle avad.
Ja kui sa kas või veidi kuulaks teisi, siis ei räägiks sa "raskesti ligipääsetavatest aladest".

[Lemet]

Iisraeli ja Jordaania vahel vist otsest sõjategevust pole...

[Lemet]

Räägi Trumm, kuidas SINA eestlane selle avad.

Mõni aeg tagasi teati siin rääkida, kuidas nii randapressivad dessantalused kui ka Narva jõe sild esimeste minutitega haubitsatega ribadeks lastakse...

[Kriku]

Sellest kuivavõitu kohast ülesvoolu asub kogemata Narva veehoidla veetaset hoidev tamm.
Edasist pole vaja vast seletada.

On ikka küll. Soovitad sa tammi õhku lasta? Kuidas täpsemalt?

Selle tammi taguse vee avamisel võib arvata, et Sõpruse sillast jäävad ainult sambad järgi.

Vähe usutav. Tammi taga on mingi 7 m vett kinni.

Kuivavõitu jõeharu taga asub asustatud ala, mis on ründajale raskesti ligipääsetav.

Mis sa sellega tahad öelda?

Kunnase jutt pole fopaa. Taavetis ei soovinud lihtsalt Vene pool tammi õhkimisega kaasnevat Narva uputamist ja sealtkaudu ei trüginudki.
Hiljem, nähes, et üle jõe ei pääse, üritati soomusega trügida üle Tammi, kuhu Eesti pool oli rajanud korraliku kaitse, tekitades sinna soomuse surnuaia.

Kordan: tuldaks jõepõhjast üle. Enne, kui keegi jõuab hakata tammi õhku laskma ja suuremate jõududega kui korraga üle silla pääseks.

[Lemet]

Mõtle pigem, mis on selle veehoidla lahtipäästmise mõte. Põhilise kahju teeb ju mitte veetaseme tõus(kuigi paarimeetrise sügavusega veetõke on asine asi), vaid õigel ajal lahtipäästetud laine. Mille kõrgus on ka seitsmemeetrise kõrgusevahe puhul märkimisväärse jõuga.

[Kriku]

Olgu. Alustame sellest, mis hetkel on realistlik tamm õhku lasta? 00:00 on siis, kui esimesed kahtlased isikud kuivas jõesängis piiri ületavad.