Kuidas oleks üks tuumasõda

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas Roamless »

Ei ole tõsi, piiratud tuumarelvade kasutamise variant nähti ette juba külma sõja ajal (Saksamaa sõjateatri puhul).
Tõenäoliselt vastab USA sellisele tegevusele analoogse löögiga nt mõne Kaliningradi tegutseva sõjaväelennuvälja pihta.
Tuumarelva kasutamise lävend VF-i poolt on pigem langenud, tuumarelvaga vehkimine on (erinevalt NSVL ajast) saanud rahvuslike julgeolekustrateegiate osaks
Üldiselt ei soovi siin kahekesi sinuga lehekülgede kaupa hakata teksti tootma, kuid minuteada ka see nn piiratud tuumarelvade variandile järgnevad variandid nägid juba ette täisväärtusliku tuumasõda. Sest venelased oleks kindlasti sellele nn lokaalsele tuumapommile vastanud. Kuid selles sul on õigus, et varienditele ei pöörata siiamaani peale juttude mittemingit tähelepanu.
Unforeseen consequences
Lynx
Liige
Postitusi: 83
Liitunud: 01 Veebr, 2009 18:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas Lynx »

Ma usun, et autor ei pahanda, kui viitan sellele üsna põhjalikule ja huvitavale blogipostitusele:
http://www.targotennisberg.com/tarkvara ... d-eestile/

Kokkuvõte: Ei midagi head Eestile, kui tuumasõjaks oleks läinud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Avaldatud USA igasugu tuumasõjaplaanid näitavad, kui puudulikud olid ameeriklaste luureandmed ja kui vähe nad tegelikult teadsid, mis siin toimus.
See seletab ka igasugu veidravõitu sihtmärgid, kui vaadata seda teema alguses olnud ameeriklaste 50ndate keskpaiga tuumasõjaplaani, siis millist sõjalist väärtust kujutasid need kolm polaarasulat Novaja Zemljal ja Franz Josephi maal (kus elas kokku tollal võib-olla 1000 inimest), et neid tuumarelvadega rünnata :shock: :shock:

Vt selles blogis sihtmärgid Mõnnuste, Kuusiku (ALMAVÜ lennuklubi :lol: ), Võru.
Kohtla-Järve, mida NSVL ajal peeti sama tähtsaks sihtmärgiks kui Tallinnast, polnud jänkide arust vist sihtmärk (erinevalt Rakverest).
Eriti ohtlik sihtmärk oli Põltsamaa (tehti ju seal kosmonautidele marmelaadi tuubis) ja Rakvere (lihakombinaat). 20 km eemal asuvas Kadila maa-aluse shahtidega raketibaasis oleks üsna ükskõik olnud sellest Rakvere tabamisest. Sama ka Võru (Sänna, Nursipalu) ja Valga (Vilaski jt) kohta. Strateegilised rajatised on kõik kindlustatud ja Sänna/Nursipalu välja lülitamiseks ei piisa kuidagi Võru tabamisest (ka siis, kui raketid õues juhtuvad olema, sest vahekaugus on liiga suur).

Nendes USA "sõjaplaanides" paistab samasugune porr ja pokasuhha nagu me idanaabri puhul täheldanud oleme. :?
Sihtmärke on määratud üsna suvaliselt, võib-olla idanaaber söötis desinformatsiooni selleks ette?
Viimati muutis Kapten Trumm, 16 Mai, 2016 14:28, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas Kilo Tango »

Roamless kirjutas:Su stsenaarium jääb sutsu poolikuks, nimelt, mida teeb USA, kui tuumapommist hukkuvad ta sõdurid ja tuumalöögi saab NATO baas? Istuvad murelike nägudega ja on deeply conserned? (eriti, kui Trump veel juhtub presidendiks olema). Pakuvad Eestile abi päästetöödel ja evakueerimisel? Samuti, milline kasu oleks Eesti tuumakõrbest venelastele?
Tõenäoliselt vastab USA samamoodi (näiteks väike Kaliningradi parkimisplatsiks muutmine) paremal juhul, kehvemal jälle üldine tuumasõda. ...
Seda "paremal juhul" ei eksisteeri. Pärast seda kui esimene tuumakas vastase territooriumil lahti läheb, on peaaegu vältimatu tulemus strateegiline tuumakonflikt. Selgitan: siiani on tuumakas olnud suur tabu ja kui ka kogu muu usaldus on kadunud, siis vastased peavad alati seda silmas kui viimast vastastikkuse usalduse "saarekest". Sest kui see sündmus toimub, siis on kõik võimalused laual ja tuleb lähtuda tõsiasjast, et parajasti sel hetkel võib toimuda ka paralleelne massiivne rünnak. Nüüd, pärast esimese tuumaka plahvatamist võivad toimuda läbirääkimised, kusjuures kui see esimene latakas oli venelastelt, siis nemad elavad kindlasti pettekujutuses, et nad räägivad nüüd jõupositsioonilt. Enne läbirääkimisi lepitakse ilmselt kokku mingid "dead hand" tüüpi signaalid, et mitte hilineda pärast läbirääkimiste ebaõnnestumist. Läbirääkimised ebaõnnestuvad kindlasti, kuna sellise tuumaka ainus eesmärk on strateegilise initsiatiivi haaramine, mida vastane ei taha anda. Samuti on populatsioonid teineteise vastu väga vihased siis juba.

Tulemuseks on pea vältimatult strateegiline tuumakonflikt.

Mis puutub sellesse kaarti, siis tasub meeles pidada, et see graafik on pärit aastast 1956, mil USA-l oli ca. 4000 lõhkepead. Vaid kümme aastat hiljem oli neid ~30 000.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sest kui see sündmus toimub, siis on kõik võimalused laual ja tuleb lähtuda tõsiasjast, et parajasti sel hetkel võib toimuda ka paralleelne massiivne rünnak.
Selle avastamise võimalused on päris palju paremad täna kui 1985. St üks osapool saab kergesti kontrollida, mida teine teeb.
Kasvõi kõikjale jõudvate nutiseadmete ja sinutoru abil. Rääkimata spetsiifilistest satelliitidest ja radarseadmetest.
Kui aga keegi on pannud USA kohal 25 Mt lõhkema ja tekitanud massiivse EMP, siis on niiehknaa selge, et asi on käest läinud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
HeiniR
Liige
Postitusi: 2017
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas HeiniR »

...kui puudulikud olid ameeriklaste luureandmed ja kui vähe nad tegelikult teadsid, mis siin toimus.
Ajateenistuses Kiltsis laagris olles, saabusid meie juurde Eesti kirikuõpetaja koos nelja ameeriklasega (vanuses 65-75), kaks meest ja nende abikaasad.
Üks endine B52 lendur või meeskonna liige ja teise isa oli olnud CIA kõrge luureametnik. Tulid vaatama kohapeale, kuidas Kiltsi lennuväli välja näeb ja mis sellest saanud on.
Ütles, et nad teadsid seal igat väiksemat kui asetust nii masinatel/lennukitel kui kõigel muul. Lendasid sisuliselt mööda Eesti (NSV) läänepiiri ja teadsid hästi, mis siin toimus.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No näed, ikka ei teadnud, tolleks ajaks, kui B-52-d siin lendama hakanuks, oleks Kiltsi lennuväli (õigemini see väeosa) olnud juba teises kohas.
Ei seda kohta, kus selle "teise" lennuvälja kama laos seisis ega seda "teist" lennuvälja aga sihtmärkide hulgas polnud :D
Mina nt teadsin vene ajal, kus see "teine" koht oli ja mikspärast seisid ühes kohas Kraz tankurmasinad ning virnade kaupa neid perfopleki lehti.
Inimesed ju räägivad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas:
Vt selles blogis sihtmärgid Mõnnuste, Kuusiku (ALMAVÜ lennuklubi :lol: ), Võru.
Kohtla-Järve, mida NSVL ajal peeti sama tähtsaks sihtmärgiks kui Tallinnast, polnud jänkide arust vist sihtmärk (erinevalt Rakverest).
Eriti ohtlik sihtmärk oli Põltsamaa (tehti ju seal kosmonautidele marmelaadi tuubis) ja Rakvere (lihakombinaat). 20 km eemal asuvas Kadila maa-aluse shahtidega raketibaasis oleks üsna ükskõik olnud sellest Rakvere tabamisest. Sama ka Võru (Sänna, Nursipalu) ja Valga (Vilaski jt) kohta. Strateegilised rajatised on kõik kindlustatud ja Sänna/Nursipalu välja lülitamiseks ei piisa kuidagi Võru tabamisest (ka siis, kui raketid õues juhtuvad olema, sest vahekaugus on liiga suur).
1956. a. oli Kuusiku veel ALAMVÜ lennuklubist üsna kaugel. 1951. a. sai lennuväli pinnasefiksaatoritega katte ning sinna asus MiG-15 lennukitega polk. Millagi viiekümnendate lõpus või oli see juba kuuekümnendatel, kui see polk kolis Tapale. kuna Kuusiku leiti laiendamiseks ning betoonraja ehitamiseks ebasobilik olevat.

Lihakombinaat ehitati Rakverre alles kaheksakümnendatel. Aga kuni 1960. a. asus seal näiteks üks dessantvägede polk. Sama diviisi teine polk oli Jõhvis. Emmas-kummas neist asulaist oli ka diviisi staap. Väga võimalik, et Rakveres.

Valga lähistel oli ka sel ajal lennuväli. 1956. a. küsiti lennuvälja laiendamiseks 355 ha juurde "seoses uue materialosa kasutuselevõtuga". Mis väeosa seal baseerus ning mis "materjalosa" kasutas - seda kahjuks ei tea.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lihakombinaat ehitati Rakverre alles kahekaskümnendatel. Aga kuni 1960. a. asus seal näiteks üks dessantvägede polk. Sama diviisi teine polk oli Jõhvis
Jõhvis polnud selle kaardi järgi tuumalööki ette nähtud. :)
Kummaline on selles nimekirjas ka Haapsalu, reaktiivlennuväli on seal minuteada alles 1970.
Seal asunud polk asus enne (1956-1970) Lasnamäel ning lennuvälja hoonete otsaseintes võis näha daatumeid 1964 jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kuni 1956. a. asus Rakveres ka mingi lennuväeosa. Ei viitsi praegu jälgi ajada, milline neist. Igatahes 1956. a. see lahkus ning lahkunud ohvitserid jätsid maha palju kommunaalvõlgu, mis tekitas peavalu linnavalitsusele, kes selle probleemiga sõjaväge pommitama hakkas. Oleks nad teadnud lähenevast ameeriklaste tuumalöögist - oleks ilmselt loobunud...

Põltsamaa ning Võru lähedal olid samuti pinnasekattega lennuväljad. Kas sel ajal seal mingeid väeosi baseerus - samuti ei oska ütelda. 1954. a. sai igatahes Põltsamaal asunud OBATO korralduse asuda uude paiknemiskohta, millest siis informeeris kohalikku omavalitsust. Võru lennuväli käis läbi jälle seoses uute maade küsimisega selle jaoks.

Ka Haapsalu lennuväli oli ilmselt mingi reservlennuväljana arvel ning kasutusel vähemasti õppuste ajal. Betoonrada ehitati sinna jah Lasnamäe lennuvälja likvideerimisel.

1956. a. ei olnud aga raketid ning raketibaasid siinmail küll mingi teema. Lennuväljad aga küll...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No tegelikult (kui see plaan käis 1956-1958 kohta) on siit näha, miks oli vaja U-2 ja taoliste asjadega NSVL kohal lennata - agentuurluure oli vaevaline ning satelliite tollal polnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:No tegelikult (kui see plaan käis 1956-1958 kohta) on siit näha, miks oli vaja U-2 ja taoliste asjadega NSVL kohal lennata - agentuurluure oli vaevaline ning satelliite tollal polnud.
Esimene satelliit, kus USA info kätte sai, oli vist Discoverer 13 1960 augustis.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas:No tegelikult (kui see plaan käis 1956-1958 kohta) on siit näha, miks oli vaja U-2 ja taoliste asjadega NSVL kohal lennata - agentuurluure oli vaevaline ning satelliite tollal polnud.
No seda ju tehtigi ja päris aktiivselt. U-2 allatulistamine oli pigem nagu selle lennukite luure lõppakord. Enne seda sebisid aga britid ja jänkid oma lennukitega päris aktiivselt N Liidu ja Varssavi pakti riikide kohal. Veel viiekümnandate alguses viskasid jänkid KGB "metsavendadele" raadiojaamu ja varustust lennukitelt alla. Vähemasti ühel korral ka luuregrupi. Canberrad sebisid päris aktiivselt Ida-Saksa, Poola ja ka Valgevene ning Baltikumi kohal.

Seda näitab ka sihtmärkide nimekiri. No ei olnud siis Rakveres Lihakombinaati ega Põltsamaal tuubitehast. Hoopis sõjaväelennuväljad olid.

Ja ära ei maksa unustada, et sel ajal oli ka jänkidel põhiliseks tuumapommi kohaletoimetamise vahendiks lennuk. St ei tähenda iga sihtmärk kohe ka "njuuki". Kui lennuk välja lendas, siis anti talle põhisihtmärk pluss paar kolm varusihtmärki. Ja nimekirjad olid varakult tehtud ning nende seast siis vastavalt täiendavatele andmetele neid valiti...
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas Lemet »

Enne seda sebisid aga britid ja jänkid oma lennukitega päris aktiivselt N Liidu ja Varssavi pakti riikide kohal.
Esiteks ei vasta see väide terve NSVL ulatuses kohe kindlasti tõele, niivõrd-kuivõrd lennati enne U-2 vaid piirialadel ja teiseks kaasnesid sedasorti lendudega ka märkimisväärsed kaotused. Kaotatud lennukite loend on ju loetav.

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0 ... 950-.D0.B5
Viimati muutis Lemet, 16 Mai, 2016 17:30, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kuidas oleks üks tuumasõda

Postitus Postitas toomas tyrk »

Hm. kus ma olen rääkinud tervest N Liidust?

Kaotused olid, aga näiteks mitte ühtegi Canberrat ei tulistatud alla. Rootslased lendasid samuti Spitfire luureversiooniga Eesti saarte ning mandriosa kohal, vältides küll Tallinna ja muid suuremaid keskusi. Samuti ei lastud ühtegi alla.

Alla tulistati madal lennanud SIGNINT Dakota, mis N Liidu õhuruumi ei sisenenudki ning hiljem seda otsima saadetud Catalina. Samuti tulistati alla jänkide mereluurelennuk, mis ilmselt samuti N Liidu riigipiire ei ületanudki.

N Liidul puudusid tol ajal veel vahendid kõrgelt lendavate luurelennukite püüdmiseks. Kättemaksuks lasti alla seda, mida kätte saadi.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist